Rikkevoolukaitselüliti (0)

Rikkevoolukaitselüliti
1 osa
2011a.
Ingrid Knuut
Rikkevoolukaitselüliti 
tingmärgid
230V rikkevoolukaitselüliti  
juhtahela skeemis
400V  rikkevoolukaitselüliti
juhtahela skeemis
400V rikkevoolukaitselüliti
ühejooneskeemis
Elektrilöögikaitse põhimõtted
Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud 
osad ei tohi olla ohtliku pinge all
 Ei  normaalolukorras 
 Ega üksikrikkeolukordades.
Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi 
eest.
Normaalolukorras võib inimene saada  elektrilöögi vahetult kokkupuutel 
pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga
 kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud  voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). 
Joonis  1.  Elektrilöök  otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). 
Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada 
kahel viisil : 
 Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega,
 Inimese või looma keha läbiva voolu piiramisega  allapoole  
     elektrilööki põhjustatavat  väärtust.
Kaitse kaudpuute  puhul (kaudpuutekaitse)  saavutatakse  
 rikkevoolu tekke tagamiskaitsega,
 rikkevoolu piiramisega  allapoole elektrilööki põhjustavat     
 
  
     väärtust,
  toitepinge  automaatse väljalülitamisega, 
 potentsiaaliühtlustuse kasutamisega.
Rikkevoolukaitse  ülesehitus
  Rikkevoolu olemus
Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne 
ning seetõttu tekib  ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude 
normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult 
faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises  
ning  voolujuhtide  omavahelises  isolatsioonis  Sellist voolu 
nimetatakse lekkevooluks. Kui  isolatsioon  on korras , on 
lekkevool  väike. 
Näiteks: 
Faasipinge 230V  ja  isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi 
lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu 
elektriseadmetele  ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik 
on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri , s.o muutub  
rikkevooluks , mida võib  tingida isolatsioonirike, kereühendus 
mõnes  elektriseadmes  või  maaühendus mõnes toiteliinis. 
Isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektriseadmete 
talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda  elektrilöögi- ja/või 
tulekahjuohu.
    Märkus
Viimastel aastatel on rikkevoolukaitselüliteid hakatud  tähistama  lühendiga  
RCD ( ingliskeelse  nimetuse residual current device järgi), mis 
sõnasõnaliselt tähendab  jääkvooluaparaat. Põhjenduseks on ilmselt see, et 
rikkevool võib tähendada  ka muud kui isolatsioonirikkel tekkivat voolu.  
Käesolevas loengus on  vajaduse korral kasutatud lühendit RVKL.
  Rikkevoolukaitse põhimõte 
TN- süsteemis
Tänapäeval kõige sagedamini  kasutatava   rikkevoolukaitse põhiskeem on 
Esitatud joonisel 2  ja joonisel 4.
Joonis 2.Rikkevoolukaitselüliti 
tööpõhimõtte skeem:
1 – rõngasmagnetsüdamik,
2 – primaarmähised,
3 – sekundaar- ehk mõõtemähis,
4 – mõõterelee  mähis  ja 
südamik,
5 –  relee  vabasti, 
6 – voolukontaktid,
7 – kontrollnupp.
Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb 
rõngasmagnetsüdamikust (1) ning sellele mähitud primaarmähistest (2) 
ja sekundaarmähisest (3).
Normaaltalitlusel on  faasivool  I1 ja 
neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende 
tekitatud magnetvood on võrdsed ja 
vastassuunalised.  Magnetvoog  südamikus 
võrdub nulliga ja mõõtemähises (3) ei 
teki voolu. Kui algab rikketalitlus, 
tasakaal häirub, südamikus tekib 
magnetvoog ning mõõtemähises 
indutseeritakse  rikkevooluga võrdeline 
vool. Mõõterelee (4) vabasti (5) lahutab 
voolukontaktid (6). Kontrollnupp (7) on 
lüliti korrasoleku perioodiliseks 
kontrolliks.
Joonis 4. Rikkevoolukaitse  põhimõtteskeem
NB! Kaitsejuht (PE-juht) ei tohi rikkevoolukaitselülitit läbida! 
Rikkevoolukaitse puhul loetakse kaitse üldjuhul tagatuks,
kui kasutatakse rikkevoolukaitselülitit nimirakendusvooluga 30mA ja
      rakendumisajaga 30ms. 
kui  eriti ohtlikes  kohtades  kasutatakse  väikese  nimirakendusvooluga
     (nt.  10mA ) rikkevoolukaitselülitit.
  Joonis 5. Alalisrikkevoolule tundliku (B-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti 
tööpõhimõtte selgituseks.
Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte
Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja
neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. 
Summaarne  magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, 
südamikus tekib magnetvoog ning 
mõõtemähises indutseeritakse 
rikkevooluga võrdeline vool.
Rikkevooluvabasti relee lahutab 
kaitselüliti voolukontaktid ja 
rikkis seade lülitatakse välja.
Üldist põhimõtet kajastab 
kõrval olev põhimõtteskeem, 
kus rikkevoolukaitse on nn. 
normaalolekus. Joonis 3.
Rikkevoolukaitselüliti ehitus
Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete 
moodulseadmetena. See võimaldab kasutada erinevate 
firmade seadmeid, sest  mõõdud  on standardsed.  Aparaadid  
paigaldatakse spetsiaalsetele kilbi komplektis olevatele nn. DIN 
liistudele. Rikkevoolukaitselülitid valmistatakse 
kahepooluselistena (1F + N) ja neljapooluselistena (3F + N). 
Alloleval joonisel on kujutatud rikkevoolukaitselüliti 
põhimõtteline ehitus.
Rikkevoolukaitselüliti läbilõige
Valmistatakse ka kolmepooluselisi, mida saab kasutada TN- 
või TT- juhistikes kahefaasilisel toitel. Kahepooluselise  
rikkevoolukaitselüliti  laius on 2 kohaühikut (1 kohaühik on 
17,5mm), kolmepooluselisele oma 3 ja neljapooluselise oma  4 
kohaühikut.
Valgest või hallist pressplastist kerega rikkevoolukaitselüliti 
esiküljel on hoob  Aparaadi käsitsi sisse- ja väljalülitamiseks 
või taas  isselülitamiseks pärast lüliti  rakendumist (joonis 5.2). 
 
Samas paikneb ka kontrollnupp, mille abil saab veenduda rikkevoolukaitselüliti 
korrasolekus. Sõltuvalt  firmast  võib see olla valge, kollane, sinise või muud värvi 
ning olla tähistatud  tähega  T või sõnaga Test. 
Peakontaktide  mehaaniline  asendiindikaator näitab kontaktide asendit: punane
värv tähendab, et kontaktid suletud, roheline- et kontaktid on avatud. Lisaks 
sellele võib lülitil olla rakendumise põhjuse indikaator, mis annab 
värvimuutusega teada, et aparaat on rakendunud rikkevoolu toimel.
Aparaadi esiküljel on ka rikkevoolukaitselüliti ühendamise skeem (joonis 5.3),
mida on väga oluline jälgida lüliti  paigaldamisel . Sellega välditakse vigu, mis 
võivad põhjustada aparaadi asjatut rakendumist  sisselülitamisel ja tuua kaasa 
liigset ajakulu põhjuse väljaselgitamisel.
Joonis 5.3. 
Kahe- ja neljapooluseliste rikkevoolukaitselülitite ühendusskeemide näited. 
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rikkevoolukaitsel%C3%BClit i
Rikkevoolukaitse - Raivo Teemets
ABB madalpingeseadmete  tootekataloogid
Tänan koostöö eest
Ingrid Knuut

Document Outline

• Slaid 1
• Slaid 2
• Slaid 3
• Slaid 4
• Slaid 5
• Slaid 6
• Slaid 7
• Slaid 8
• Slaid 9
• Slaid 10
• Slaid 11
• Slaid 12
• Slaid 13
• Slaid 14
• Slaid 15
• Slaid 16
• Slaid 17
• Slaid 18
• Slaid 19
• Slaid 20
• Slaid 21
• Slaid 22
• Slaid 23
• Slaid 24