Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel (0)
Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel
Ülesande algandmed:
R₁ = 8 Ω
J₇ = 2 A
R₂ = 5 Ω
I₁ = 4A
R₃ = 4 Ω
E₂ = 50 V
R₄ = 6 Ω
E₃ = 30 V
R₅ = 6 Ω
E₄ = 40 V
R₆ = 7 Ω
E₅ = 50 V
R₇ = 2 Ω
E₆ = 30 V
R₈ = 3 Ω
E₁ - ?
Joonis 1. Ülesande algskeem.
1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal
Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega.
Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi.
Võrrandite arvu määramine:
= 5 - 1 = 4
= 6 - 3 = 3
Kirchoffi I seaduse põhjal:
(1)
I₁ - I₃ - I₆ = 0
(2)
I₂ + I₃ - I₄ = 0
(3)
I₅ - I₂ - I₁ = 0
(4)
I₄ + I₆ - I₅ = 0
Kirchoffi II põhjal:
I
I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅
II
I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃
III
I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁
NKI
NKII
2. Kontuurvoolumeetod
Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks
eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel määran
voolu arvatavad suunad ning koostan tekkinud harude kohta kontuurid, milles voolab sama vool.
Kolme haru kohta saan koostada 3 võrrantit, mille lahendamisel saan teada voolutugevused (ja
tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁.
Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega.
I₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I₂₂・R₄ - I₃₃・R₂ = E₂ + E₄ + E₅
- I₁₁・R₄ + I₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) - I₃₃・R₃ + J₇ • R₆ = E₆ - E₄ - E₃
- I₁₁・R₂ - I₂₂・R₃ + I₃₃・(R₁ + R₂ + R₃) = E₃ - E₂ +E₁
I₁₁・(5 + 6 + 6) - I₂₂・6 - I₃₃・5 = 50 + 40 + 50
- I₁₁・6 + I₂₂・(4 + 6 +7) - I₃₃・4 + 2 • 7 = 30 - 40 - 30
- I₁₁・5 - I₂₂・4 + I₃₃・(8 + 5 + 4) = 30 - 50 + E₁
17 I₁₁ - 6 I₂₂ - 5 I₃₃ = 140
- 6 I₁₁ + 17 I₂₂ - 4 I₃₃ = - 54
- 5 I₁₁ - 4 I₂₂ + 17 I₃₃ = E₁ - 20
|17
-6
-5 |
= |-6
17
-4 | = 3364
|-5
-4 17 |
|140 -6 -5 |
= |-54
17
-4 | = 109E₁ + 29452
;
|E₁-20 -4 17 |
|17
140 -5 |
= |-6
-54
-4 | = 98E₁ + 864
;
|-5 E₁-20 17 |
|17
-6 140 |
= |-6
17 -54 | = 253E₁ + 4908
;
|-5 -4 E₁-20 |
Kuna ülesande algandmetes on antud I₁, siis saame kasutada seost:
I₁ = I₃₃ = 4 A
⟹ ∆₃ = I₃₃ • ∆
253E₁ + 4908= 4 • 3364
253E₁ = 4 • 3364 - 4908 /: 253
E₁ = 33,79 V
Asendades E₁ väärtuse maatrikslahendisse saame teada ülejäänud haruvoolud:
=
=
= 9,85 A
=
=
= 1,24 A
I₂ = I₁₁ - I₃₃ = 5,85A
I₃ = I₃₃ - I₂₂ = 2,76A
I₄ = I₁₁ - I₂₂ = 8,61A
I₅ = I₁₁ = 9,85A
I₆ = I₂₂ + J₇ = 3,24 A
Δ
Δ1
I11 =
Δ1
Δ
Δ2
I22 =
Δ2
Δ
Δ3
I33 =
Δ3
Δ
I33 =
Δ3
Δ
I11 =
Δ1
Δ
109E1 + 29452
3364
109 ∙ 33,79 + 29452
3364
I22 =
Δ2
Δ
98E1 + 864
3364
98 ∙ 33,79 + 864
3364
3. Potentsiaalide jagunemine skeemis
Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega.
Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V.
𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V
Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid:
𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V
𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V
𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V
𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V
=33,79V
=40V
=50V
=50V
=30V
8,61A=
=4A
=5,85A
=3,24A
=2,76A
=9,85A
=2A
4. Võimsuste bilanss
Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav
ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning
elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI.
=
Esmalt arvutan tarbitava võimsuse:
=
=
=
=
= 1429,99 W
Elektromotoorjõu allika poolt genereeritava võimuse saan
arvutada
järgnevalt:
=
=
= 1444,56 W
Vooluallika võimsus avaldub:
U₅₁ = |
𝜑₅ - 𝜑₁| = |0 - (-7,32)| = 7,32 V
= J₇•U₅₁ = 2 • 7,32 = 14,64 W
Genereeritav võimsus kokku:
=
= 1444,56 - 14,64 = 1429,92 W
=
1429,99 W ≈ 1429,92 W
Tootmine on ligikaudselt võrdne tarbimisega. Võimsuste bilanss peab paika.
Seega, leitud parameetrid vastavad ülesande tingimustele.
∑ Ptarbija ∑ Ptootja
∑ I
2
i Ri =
∑ PEi − ∑ PJi
∑ Ptarbija ∑ I
2
i Ri
I21R1 + I22R2 + I23R3 + I24R4 + I25R5 + I26R6
42 ∙ 8 + 5,852 ∙ 5 + 2,762 ∙ 4 + 8,612 ∙ 6 + 9,852 ∙ 6 + 3,242 ∙ 7
∑ PEi = E1I1 + E2I2 + E3I3 + E4I4 + E5I5 + E6I6
33,79 ∙ 4 + 50 ∙ 5,85 + 30 ∙ 2,76 + 40 ∙ 8,61 + 50 ∙ 9,85 + 30 ∙ 3,24
∑ PJi
∑ Ptootja ∑ PEi − ∑ PJi
∑ Ptarbija ∑ Ptootja
=30V
5. Voltmeetrite näidud
Joonis 5. Voltmeetritega aseskeem.
Voltmeeter
on ahelasse ühendadud sõlmede 1 ja 4 (maa) vahele. Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega:
= |
𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V
Voltmeeter
on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6
potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui:
𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V
= |
𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V
UV1
UV1
UV2
UV2
6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.
Ekvivalentse generaatori teoreem: Takistust omava eraldatud skeemiharu suhtes saab aktiivse
kaksklemmi asendada ühe ekvivalentse generaatoriga, mida iseloomustab emj ja sisetakistus .
Siinjuures
võrdub tühijooksupingega katkestatud haru klemmidel, sisetakistus võrdub kaks-
klemmi sisendtakistusega =
Kirchoffi II seaduse põhjal:
I'₄R₄ + I'₅R₅ - U₀ = E₂ + E₄ + E₅
⟹ U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ - E₂ - E₄ - E₅ =
(Joonis 7 põhjal)
Eg
Rg
Eg
Rg Rsis
Eg
I′ 2=
Eg
R2 + Rg
Joonis 6. Haru 2 tühijooksuskeem
B
A
B
A
I’₁₁(R₁ +R₂ + R₄ + R₅) - I’₂₂(R₃ + R₄) = E₁ + E₃ + E₄ + E₅
-I’₁₁(R₃ + R₄)+ I’₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) + J₇ R₆ = E₆ - E₄ - E₃
I’₁₁(8+5+6+7) - I’₂₂(4+6) = 33,79 + 30 + 40 + 50
-I’₁₁(4 + 6)+ I’₂₂・(4 + 6+ 7) + 2•7 = 30 - 40 - 30
24 I’₁₁ - 10 I’₂₂ = 153,79
-10 I’₁₁ + 17 I’₂₂ = -54
∆= |24 -10| = 308
= 6,73
|-10 17|
∆₁= |153,79 -10| = 2074,43
= 0,78
|-54 17|
∆₂ = |24 153,79| = 241,9
I’₄ = I’₁₁ - I’₂₂ = 6,73 - 0,78 = 5,95 A
|-10 -54|
I’₅ = I’₁₁ = 6,73 A
U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ - E₂ - E₄ - E₅ = 5,95 •
4 + 6,73 • 6 - 50 - 40 - 50 = -63,92 V =
I′ 11 =
Δ1
Δ
= 2074,43
308
I′ 22 =
Δ2
Δ
= 241,9
308
Eg
Joonis 7. Haru 2 ekvivalentse takistuse ja emj allikaga aseskeem.
Passiivahela sisetakistuse määramine. Esmalt eemaldan ahelast kõik EMJ ja vooluallikad ning
lihtsustan skeemi. Tekkiv kolmnurkühendus tuleb teisendada tähtühenduseks.
=
= 1,41 Ω
=
= 1,65 Ω
=
= 2,47 Ω
= 5,83 Ω
Seega saamegi välja rehkendada 2. haru voolu I₂:
= |
|= 5,90 A
Rg
Ra =
R3R4
R3 + R4 + R6
4 ∙ 6
4 + 6 + 7
Rb =
R3R6
R3 + R4 + R6
4 ∙ 7
4 + 6 + 7
Rc =
R6R4
R3 + R4 + R6
7 ∙ 6
4 + 6 + 7
Rg = Ra +
(Rb + R5) ∙ (Rc + R1)
(Rb + R5) + (Rc + R1)
Rg = 1,41 +
(1,65 + 6) ∙ (2,47 + 8)
(1,65 + 6) + (2,47 + 8)
I2 =
Eg
R2 + Rg
−63,92
5 + 5,83
B
A
Joonis 9. Passiivahelaks teisendatud aseskeem
Joonis 10. Passiivahelaks teisendatud aseskeemi
lihtsustamine. Kolmnurkühenduse teisendamine
tähtühenduseks.
Joonis 8. Katkestatud haru 2 olukorras kontuurvoolu skeem.
7. Sisend - ja vastastikjuhtivus
Sisendjuhtivus:
Vastastikjuhtivus:
Elektromotoorjõu allikas E₂ jääb ainsana ahelasse. Teised pinge- ja vooluallikad ellimineeritakse.
I'₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I'₂₂・R₄ - I'₃₃・R₂ = E₂
- I'₁₁・R₄ + I'₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) - I'₃₃・R₃ =0
- I'₁₁・R₂ - I'₂₂・R₃ + I'₃₃・(R₁ + R₂ + R₃) = -E₂
I'₁₁・(5 + 6 + 6) - I'₂₂・6 - I'₃₃・5 = 50
- I'₁₁・6 + I'₂₂・(4 + 6 +7) - I'₃₃・4 = 0
- I'₁₁・5 - I'₂₂・4 + I'₃₃・(8 + 5 + 4) = -50
17 I'₁₁ - 6 I'₂₂ - 5 I'₃₃ = 50
- 6 I'₁₁ + 17 I'₂₂ - 4 I'₃₃ = 0
- 5 I'₁₁ - 4 I'₂₂ + 17 I'₃₃ = -50
|17
-6
-5 |
= |-6
17
-4 | = 3364
|-5
-4 17 |
|50
-6 -5 |
= |0
17
-4 | = 8200
;
=
= 2,437 A
|-50
-4 17 |
|17
50 -5 |
= |-6
0
-4 | = 1200
;
=
= 0,356 A
|-5 -50 17 |
|17
-6 50 |
= |-6
17 0 | = -7200
;
=
= -2,140 A
|-5 -4 -50 |
I'₂ = I'₁₁ - I'₃₃ = 4,577 A
I'₃ = I'₃₃ - I'₂₂ = - 2,496 A
=
= 0,09154 S
=
= 0,04992 S
G22 =
I′ 2
E2
G23 =
I′ 3
E2
Δ
Δ1
I11 =
Δ1
Δ
8200
3364
Δ2
I22 =
Δ2
Δ
1200
3364
Δ3
I33 =
Δ3
Δ
−7200
3364
G22 =
I′ 2
E2
4,577
50
G23 =
I′ 3
E2
| −2,496
50
|
Lahendatud kujul kodutöö skeem nr 20 põhjal. Arvestatud A.Kilk poolt.
1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal.
2. Kontuurvoolumeetod.
3. Potentsiaalide jagunemine skeemis
4. Võimsuste bilanss
5. Voltmeetrite näidud
6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.
7. Sisend - ja vastastikjuhtivus
Sarnased õppematerjalid
11
pdf
Elektriahelad kodutöö 2 - Vahelduvvooluahel
Ülesande algandmed:
E₁ = 100 V f = 50 Hz
E₂ = 100 V L₁ = 20 mH
⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH
R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH
R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF
R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF
Joonis 1. Ülesande algskeem.
1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal
Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud.
Joonis 3. Lihtustatud skeem
Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi.
Võrrandite arvu määramine:
NKI = 2 - 1 = 1
NKII = 3 - 1 = 2
Differenttsiaalkujul:
i₁ + i₂ - i₃ = 0
1 di di
C′1 ∫
i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1
dt dt
1 di di
C2 ∫
i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2
dt dt
Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul:
i₁ + i₂ - i₃ = 0
i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1
i2(r2
177
pdf
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
LTMS.00.022
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE
ANALÜÜS
Loengukursus Tartu Ülikooli
loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele
2019./2020. õppeaasta
Toivo Leiger
Joonised: Ksenia Niglas
Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro
2
Sisukord
1 Reaalarvud 6
1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .
138
pdf
Elektrotehnika alused
ELEKTROTEHNIKA
ALUSED
Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile
Koostanud Rain Lahtmets
Tallinn
2001
Saateks
Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks
neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik
tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja
juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid,
protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega.
Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika-
raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad.
Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle
koostamisel on lisaks paljudele e
34
doc
Elektrotehnika vastused
on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal
Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on
füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et
Pinget tähistatakse U tähega.
Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu
suurusega saame potentsiaalide vahe.
2. Alalisvool. Ohmi seadus
ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine.
Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund.
Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on
amper (A)
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA
U pinge juhi otstel
I voolutugevus
R juhi takistus
Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A
Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S
Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC
OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA
Elektrotehnika ja elektroonika
151
pdf
PM Loengud
V.Jaaniso
Pinnasemehaanika
1. SISSEJUHATUS
Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad
pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1).
a) b) c) d)
J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a
v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d ,
s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d )
Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik
teisedki materjalid. See põhjustab
Pinnasemehaanika, geotehnika
79
pdf
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL
EVS-EN 1993-1-1
EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine
Koostas: Georg Kodi
Georg Kodi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
ehitiste projekteerimise instituut
SISUKORD
1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3
1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3
1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3
2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4
2.1 Materjali varutegurid................................................................................
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid
EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis
ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund
F farad SCR lihttüristor
FET väljatransistor SO sümmeetriline optimum
FOC väljaorienteeritud juhtimine SVM vektorjuhtimine
G giga = 109 (eesliide) V volt
GTO suletav türistor VDC alalisvoolu volt
H henri VFC pinge-sageduse juhtimine
Hz herts VSI pingevaheldi
IGBT isoleeritud paisuga bip. transistor W vatt
JFET pn-väljatransistor ZCS nullvoolulüliti
k kilo = 103 (eesliide) ZVS nullpingelüliti
LPF madalpääsfilter mikro = 10-6 (eesliide)
m milli = 10-3 (eesliide) oom
297
pdf
THE PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION
W. Lambert Gardiner
has been leading his life in neat,
The Psychology of Communications
multiple-of-five-year installments
for the convenience of biographers.
VOLUME 1 1935-1955
GROWING IN SCOTLAND
Flunked out of elementary school,
High School, and Glasgow University.
The Psychology of
VOLUME 2 1955-1960
STUDYING IN CANADA
Communication
Work by day and study by night.
B. A. Sir George Williams University.
High School Teaching Diploma McGill
University.
VOLUME 3 1960-1965
STUDYING IN USA
Ph. D. Cornell University.
Nothing else happened.
VOLUME 6 1980-1985
VOLUME 4 1965-1970
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid