Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel 



Ülesande algandmed:  R₁ = 8 Ω  J₇ = 2 A  R₂ = 5 Ω  I₁ = 4A  R₃ = 4 Ω  E₂ = 50 V  R₄ = 6 Ω  E₃ = 30 V  R₅ = 6 Ω  E₄ = 40 V  R₆ = 7 Ω  E₅ = 50 V  R₇ = 2 Ω  E₆ = 30 V  R₈ = 3 Ω  E₁ - ?      Joonis 1. Ülesande algskeem.    


1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal    Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega.   Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi.   Võrrandite arvu määramine:    = 5 - 1 = 4   = 6 - 3 = 3  Kirchoffi I seaduse põhjal:
(1)  I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2)  I₂ + I₃ - I₄ = 0  (3)   I₅ - I₂ - I₁ = 0  (4)  I₄ + I₆  - I₅ = 0      Kirchoffi II põhjal:
I  I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄  = E₂ + E₄ + E₅    II  I₆ R₆ - I₄R₄  - I₃R₃ = E₆  - E₄ - E₃   III  I₁R₁  + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁   NKI NKII  


2. Kontuurvoolumeetod  Selleks,  et  lahendada  ülesannet  kontuurvoolu  meetodil  tuleb  skeemi  esmalt  lihtsustada.  Selleks 
eemaldan  liiasused,  antud  juhul  voltmeetrid  ning  ühendan  omavahel  maandused.  Seejärel  määran 
voolu  arvatavad  suunad  ning  koostan  tekkinud  harude  kohta  kontuurid,  milles  voolab  sama  vool. 
Kolme  haru  kohta  saan  koostada  3  võrrantit,  mille  lahendamisel  saan  teada  voolutugevused  (ja 
tegelikud voolusuunad) ning otsitava elektromotoorjõu E₁.    Joonis 3. Lihtsustatud skeem voolukontuuridega.       I₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I₂₂・R₄ - I₃₃・R₂ = E₂ + E₄ + E₅      - I₁₁・R₄ + I₂₂・(R₃ + R₄ + R₆)  - I₃₃・R₃ + J₇ • R₆ = E₆  - E₄ - E₃     - I₁₁・R₂  - I₂₂・R₃ + I₃₃・(R₁ + R₂ + R₃) = E₃ - E₂ +E₁       I₁₁・(5 + 6 + 6) - I₂₂・6 - I₃₃・5 = 50 + 40 + 50      - I₁₁・6 + I₂₂・(4 + 6 +7)  - I₃₃・4 + 2 • 7 = 30  - 40 - 30     - I₁₁・5  - I₂₂・4 + I₃₃・(8 + 5 + 4) = 30 - 50 + E₁     17 I₁₁ - 6 I₂₂ - 5 I₃₃ = 140   
  - 6 I₁₁ + 17 I₂₂  - 4 I₃₃ = - 54 
  - 5 I₁₁  - 4 I₂₂ + 17 I₃₃ = E₁ - 20   


                |17  -6  -5  |    =  |-6  17   -4 | = 3364      |-5  -4         17 |                    |140   -6       -5  |  =  |-54  17  -4 | = 109E₁ + 29452   ;      |E₁-20  -4       17 |                |17   140    -5  |  =  |-6  -54  -4 | = 98E₁ + 864    ;      |-5      E₁-20   17 |                              |17   -6        140 |  =  |-6  17         -54 | = 253E₁ + 4908   ;       |-5      -4       E₁-20 |                        Kuna ülesande algandmetes on antud I₁, siis saame kasutada seost: 
I₁ = I₃₃ = 4 A      ⟹ ∆₃ = I₃₃ • ∆  253E₁ + 4908= 4 • 3364  
253E₁ =  4 • 3364 - 4908 /: 253 
E₁ = 33,79 V  Asendades E₁ väärtuse maatrikslahendisse saame teada ülejäänud haruvoolud: 
                 =   =   = 9,85 A       =   =   = 1,24 A  I₂  = I₁₁ - I₃₃ = 5,85A 
I₃ = I₃₃ - I₂₂ = 2,76A 
I₄ = I₁₁ - I₂₂ = 8,61A 
I₅ = I₁₁ = 9,85A 
I₆ = I₂₂ + J₇  = 3,24 A  Δ Δ1 I11 = Δ1 Δ Δ2 I22 = Δ2 Δ Δ3 I33 = Δ3 Δ I33 = Δ3 Δ I11 = Δ1 Δ 109E1 + 29452 3364 109 ∙ 33,79 + 29452 3364 I22 = Δ2 Δ 98E1 + 864 3364 98 ∙ 33,79 + 864 3364  


3. Potentsiaalide jagunemine skeemis    Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega.   Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V.  𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V  Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid:  𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 
𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V  
𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂  = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 
𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V     =33,79V =40V =50V =50V =30V 8,61A= =4A =5,85A =3,24A =2,76A =9,85A =2A


4. Võimsuste bilanss  Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav 
ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust  P = I²R  ning 
elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI.    =      Esmalt arvutan tarbitava võimsuse:   =  =   =  =   = 1429,99 W  Elektromotoorjõu allika poolt genereeritava võimuse saan  arvutada  järgnevalt:   =  =   = 1444,56 W  Vooluallika võimsus avaldub:  U₅₁ = | 𝜑₅ - 𝜑₁| = |0 - (-7,32)| = 7,32 V   = J₇•U₅₁ = 2 • 7,32 = 14,64 W  Genereeritav võimsus kokku:   =   = 1444,56 - 14,64 = 1429,92 W    =       1429,99 W ≈ 1429,92 W  Tootmine on ligikaudselt võrdne tarbimisega. Võimsuste bilanss peab paika. 
Seega, leitud parameetrid vastavad ülesande tingimustele.  ∑ Ptarbija ∑ Ptootja ∑ I 2 i Ri = ∑ PEi − ∑ PJi ∑ Ptarbija ∑ I 2 i Ri I21R1 + I22R2 + I23R3 + I24R4 + I25R5 + I26R6 42 ∙ 8 + 5,852 ∙ 5 + 2,762 ∙ 4 + 8,612 ∙ 6 + 9,852 ∙ 6 + 3,242 ∙ 7 ∑ PEi = E1I1 + E2I2 + E3I3 + E4I4 + E5I5 + E6I6 33,79 ∙ 4 + 50 ∙ 5,85 + 30 ∙ 2,76 + 40 ∙ 8,61 + 50 ∙ 9,85 + 30 ∙ 3,24 ∑ PJi ∑ Ptootja ∑ PEi − ∑ PJi ∑ Ptarbija ∑ Ptootja   =30V


5. Voltmeetrite näidud    Joonis 5. Voltmeetritega aseskeem.  Voltmeeter   on ahelasse ühendadud sõlmede 1 ja 4 (maa) vahele. Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega:   = |  𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V  Voltmeeter   on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6  potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui:  𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V  = | 𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V  UV1 UV1 UV2 UV2  


6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.  Ekvivalentse  generaatori  teoreem:  Takistust  omava  eraldatud  skeemiharu  suhtes  saab  aktiivse 
kaksklemmi asendada ühe ekvivalentse generaatoriga, mida iseloomustab emj   ja sisetakistus  . 
Siinjuures    võrdub  tühijooksupingega  katkestatud  haru  klemmidel,  sisetakistus  võrdub  kaks- klemmi sisendtakistusega   =       
Kirchoffi II seaduse põhjal:   I'₄R₄ + I'₅R₅ - U₀ = E₂ + E₄ + E₅  
⟹  U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ -  E₂ - E₄ - E₅ =         (Joonis 7 põhjal)  Eg Rg Eg Rg Rsis Eg I′ 2= Eg R2 + Rg   Joonis 6. Haru 2 tühijooksuskeem B A B A


  I’₁₁(R₁ +R₂ + R₄ + R₅) - I’₂₂(R₃ + R₄) = E₁ + E₃  + E₄ + E₅    -I’₁₁(R₃ + R₄)+ I’₂₂・(R₃ + R₄ + R₆) + J₇ R₆ = E₆  - E₄ - E₃  I’₁₁(8+5+6+7) - I’₂₂(4+6) = 33,79 + 30 + 40 + 50   -I’₁₁(4 + 6)+ I’₂₂・(4 + 6+ 7) + 2•7 = 30  - 40 - 30  24 I’₁₁ - 10 I’₂₂ = 153,79 
-10 I’₁₁ + 17 I’₂₂ = -54    ∆=  |24           -10| = 308         = 6,73           |-10           17|  ∆₁=   |153,79    -10| = 2074,43       = 0,78            |-54           17|  ∆₂ =  |24     153,79| = 241,9      I’₄ = I’₁₁ - I’₂₂ = 6,73 - 0,78 = 5,95 A            |-10         -54|        I’₅ = I’₁₁ = 6,73 A  U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ -  E₂ - E₄ - E₅ =  5,95 • 
4 + 6,73 • 6 - 50 - 40 - 50 = -63,92 V =    I′ 11 = Δ1 Δ = 2074,43 308 I′ 22 = Δ2 Δ = 241,9 308 Eg   Joonis 7. Haru 2 ekvivalentse takistuse ja emj allikaga aseskeem.


Passiivahela sisetakistuse   määramine. Esmalt eemaldan ahelast kõik EMJ ja vooluallikad ning 
lihtsustan skeemi. Tekkiv kolmnurkühendus tuleb teisendada tähtühenduseks.   =   = 1,41 Ω   =   = 1,65 Ω   =   = 2,47 Ω        = 5,83 Ω  Seega saamegi välja rehkendada 2. haru voolu I₂:   =  |  |= 5,90 A  Rg Ra = R3R4 R3 + R4 + R6 4 ∙ 6 4 + 6 + 7 Rb = R3R6 R3 + R4 + R6 4 ∙ 7 4 + 6 + 7 Rc = R6R4 R3 + R4 + R6 7 ∙ 6 4 + 6 + 7 Rg = Ra + (Rb + R5) ∙ (Rc + R1) (Rb + R5) + (Rc + R1) Rg = 1,41 + (1,65 + 6) ∙ (2,47 + 8) (1,65 + 6) + (2,47 + 8) I2 = Eg R2 + Rg −63,92 5 + 5,83   B A Joonis 9. Passiivahelaks teisendatud aseskeem Joonis 10. Passiivahelaks teisendatud aseskeemi  lihtsustamine. Kolmnurkühenduse teisendamine  tähtühenduseks. Joonis 8. Katkestatud haru 2 olukorras kontuurvoolu skeem.


7. Sisend - ja vastastikjuhtivus  Sisendjuhtivus:      Vastastikjuhtivus:    Elektromotoorjõu allikas E₂ jääb ainsana ahelasse. Teised pinge- ja vooluallikad ellimineeritakse.   
  I'₁₁・(R₂ + R₄ + R₅) - I'₂₂・R₄ - I'₃₃・R₂ = E₂      - I'₁₁・R₄ + I'₂₂・(R₃ + R₄ + R₆)  - I'₃₃・R₃ =0    - I'₁₁・R₂  - I'₂₂・R₃ + I'₃₃・(R₁ + R₂ + R₃) = -E₂     I'₁₁・(5 + 6 + 6) - I'₂₂・6 - I'₃₃・5 = 50    - I'₁₁・6 + I'₂₂・(4 + 6 +7)  - I'₃₃・4 = 0    - I'₁₁・5  - I'₂₂・4 + I'₃₃・(8 + 5 + 4) = -50     17 I'₁₁ - 6 I'₂₂ - 5 I'₃₃ = 50   
  - 6 I'₁₁ + 17 I'₂₂  - 4 I'₃₃ = 0 
  - 5 I'₁₁  - 4 I'₂₂ + 17 I'₃₃ = -50 
              |17  -6  -5  |    =  |-6  17   -4 | = 3364      |-5  -4         17 |                    |50   -6       -5  |  =  |0  17  -4 | = 8200      ;   =    = 2,437 A    |-50   -4       17 |                |17   50   -5     |   =  |-6  0  -4 | = 1200      ;   =   = 0,356 A    |-5      -50      17   |                              |17   -6        50 |  =  |-6  17         0   | = -7200      ;   =   = -2,140 A    |-5      -4          -50 |                       I'₂  = I'₁₁ - I'₃₃ = 4,577 A         I'₃ = I'₃₃ - I'₂₂ = - 2,496 A   =   = 0,09154 S       =   = 0,04992 S G22 = I′ 2 E2 G23 = I′ 3 E2 Δ Δ1 I11 = Δ1 Δ 8200
3364 Δ2 I22 = Δ2 Δ 1200
3364 Δ3 I33 = Δ3 Δ −7200 3364 G22 = I′ 2 E2 4,577 50 G23 = I′ 3 E2 | −2,496 50 |  
Vasakule Paremale
Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #1 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #2 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #3 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #4 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #5 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #6 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #7 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #8 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #9 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #10 Elektriahelad kodutöö nr 1 - Alalisvoolu hargahel #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valgustaja Õppematerjali autor
Lahendatud kujul kodutöö skeem nr 20 põhjal. Arvestatud A.Kilk poolt.
1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal.
2. Kontuurvoolumeetod.
3. Potentsiaalide jagunemine skeemis
4. Võimsuste bilanss
5. Voltmeetrite näidud
6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.
7. Sisend - ja vastastikjuhtivus

Sarnased õppematerjalid

Elektriahelad kodutöö 2 - Vahelduvvooluahel
11
pdf

Elektriahelad kodutöö 2 - Vahelduvvooluahel

Ülesande algandmed: E₁ = 100 V f = 50 Hz E₂ = 100 V L₁ = 20 mH ⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1 i2(r2

Elektriahelad I
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .

Algebra I
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Elektrotehnika vastused
34
doc

Elektrotehnika vastused

on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND ­ positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ­ ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U ­ pinge juhi otstel I ­ voolutugevus R ­ juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 ­ juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA

Elektrotehnika ja elektroonika
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund F farad SCR lihttüristor FET väljatransistor SO sümmeetriline optimum FOC väljaorienteeritud juhtimine SVM vektorjuhtimine G giga = 109 (eesliide) V volt GTO suletav türistor VDC alalisvoolu volt H henri VFC pinge-sageduse juhtimine Hz herts VSI pingevaheldi IGBT isoleeritud paisuga bip. transistor W vatt JFET pn-väljatransistor ZCS nullvoolulüliti k kilo = 103 (eesliide) ZVS nullpingelüliti LPF madalpääsfilter mikro = 10-6 (eesliide) m milli = 10-3 (eesliide) oom

Elektrivarustus
THE- PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION
297
pdf

THE PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION

W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970

Psüholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun