Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased (0)

Tel es
k oo b
Tehis i d ja
ka a s M aa
lased
Teleskoop
· Teleskoop on optiline instrument, mis kogub
ja koondab elektromagnetilist kiirgust.
· Teleskoobid suurendavad kaugete objektide
näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat
heledust.
· Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest
või rohkemast kumerast optikaelemendist -
läätsest või peeglist.
Optilisi teleskoope liigitatakse valgust
koondavate elementide põhjal
kolmeks
Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks
koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri
teleskoobiks.
­ Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer
lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva
kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt
jäädvustada.
­ Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille
abil saadakse tõeline kujutis.
Reflektoril on objektiiviks
nõguspeegel.
Newtoni teleskoop. Esimene reaalselt valmisehitatud
peegelteleskoop. Objektiiv e. peapeegel on kas sfääriline või
paraboolne nõguspeegel, koonduv kiirtekimp suunatakse teleskoobi
torust välja optilise telje suhtes 45 kraadise nurga all oleva tasase
sekundaarpeegliga.
· Gregoriuse teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne,
sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optiline skeem oli
pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil
optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota.
· Cassegraini teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne,
sekundaarpeegel aga hüperboolne kumerpeegel, mis peegeldab
koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi
peapeeglis keskel oleva avause fookusesse.
· Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid
hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses
moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i
kosmoseteleskoobil.
Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb
objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui
läätsedest.
· Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli
kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille
ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise
teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb
korrektsiooniläätse ja peegli vahel.
· Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli
moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse
peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult
kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale.
Tehiskaaslane
· Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne
planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka
Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev
kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha
· Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle
kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa
orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline
kiirus.
· Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane
mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt
lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid
manöövreid
· Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja
allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb
tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis
kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid)
või ekvaatori kohal.
· Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse
tavaliselt Maa pöörlemise suunas.
· Esimene Maa tehiskaaslane ­ Sputnik 1 ­
lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957.
Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha
ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959
üles lennutatud Luna 1 ja esimene
selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu
tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud
Luna 10.
· Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse
harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud
neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa
tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat
700
Rahvusvaheline kosmosejaam
· Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa
orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati
aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011.
Jaama elektrivarustuse tagavad 12 akut ja
päikesepaneelid, mis suudavad tagada pideva
elektrivoolu 50­60 kilovatti tunnis.
Envisat
· Envisat on Euroopa
Kosmoseagentuuris (ESA) loodud
Maa seire satelliit. See on märtsis
2008 suurim Euroopa
kosmoseaparaat kogukaaluga 8211
kg. Envisat viidi
päikesesünkroonsele polaarorbiidile
1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790
km, mõõtmisintervall 35 päeva.
Envisatil on üheksa mõõteseadet
maa, veekogude, jää ja atmosfääri
uurimiseks. Envisat. Tehiskaaslane
toimetab Maale teavet maapinnal,
ookeanides, jääliustikel ja
atmosfääris toimuvate muutuste
kohta. 800 kilomeetri kõrgusel
lennates teeb Envisat saja minutiga
tiiru ümber Maa.
Hubble'i kosmoseteleskoop
· Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin
Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber
maakera.
· Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure
eelise maapealsete teleskoopide ees ­ fotosid ei ähmasta
atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse
saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid
instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on
olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises. See
on aidanud astronoomidel paremini aru saada mitmetest
astrofüüsika põhiprobleemidest.
Hubble'i ülisüvaväli
(Hubble Ultra Deep Field )