Õmblusateljee Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et üle 13 aasta õmblusateljees töötanud Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, sest ta jõuab oma töödega valmis, kuid ülemus kardab, et teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis.
hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab, et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis. Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma. Tunnused · Motivatsioonipuudus · Tüdimus · Rahulolematus kaastöötajatega · Hilinemine Põhjused · Motivatsioonipuudus on tekkinud asjaolust, et õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk, kuid teha tuleb tööd, mis oleks palju tulemuslikum ja tulusam konveieri puhul. · Tüdimus on tekkinud tüütust tööst, milleks peale majanduslangust on enamuses masstoodang, mis tuleb algusest lõpuni Mairil ise valmis teha.
ÕMBLUSATELJEE SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on otseselt seotud ühe isikuga Mairiga, kuid mõjutab tervet organisatsiooni ning lahenduse peaks leidma ülemus. Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad
saavutamisel raskusid. Eesmärk peab olema saavutatav ja andma inimesele kogemuse enda võimetest. Vahel sobib a võistlusmoment. · Tegutsemise jälgimine ja tagasiside annab töötajale märku ülesande tähtsusest, tõstab nende teadlikkust ja annab infot tegutsemise edukusest. Tagasiside peab olema õigeaegne ja piisav. Ootuste teooria lk 56 Teoori looja on Victor H.Vroom, teooriat täiendasid Porter,Lawler jt.Teooria põhjal on motivatsioon 3 teguri tulemus: · VALENTS- kui väga soovitakse tasu, hüvitist. · OOTUS- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest · HÜVITUSE SAAMISE TÕENÄOSUS- tegutsemise tulemuselna saadava võimaliku hüvituse hinnang. Motivatsioon= Valents x Ootus x Hüvituse tõenäosus Valents viitab hüvitise saamise soovi tugevusele. Kui alluval on soov edutamise järele, siis edutamine on sellele inimese jaoks kõrge valentsiga(jõuga).Soov hüvitise järele(valents) on
Töörahulolu olemus Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. Negatiivne suhtumine on probleemide tunnuseks, lahendamata probleemid on aga eelseisvate raskuste tunnuseks. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Negatiivset suhtumist iseloomustavad negatiivsed emotsioonid, norutunne, nördimus, viha jms. Selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurents
TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte.
probleemiga vastamisi seista. Kui enne oli keskuse põhiprioriteet noorte heaolu, siis uue juhtkonna ajal muutus selleks raha. Tegevuskava ja eelarve olid eelnevalt paigas, kuid juhtkonna vahetusega ja noortekeskuse rahastamise vähendamisega selgus, et neid ei saa ellu viia. Asutus muudeti huvikeskuseks, kus külastajad pidid erinevate vabaaja veetmise võimaluste eest maksma endisest kõrgemat hinda. See muutis huviringid paljudele lastele kättesaamatuks. Ruumid, mida enne sai noortekeskuse kollektiiv kasutada ürituste ja tundide korraldamiseks, anti rendile. Seega takistas uus juhtkond otseselt personali tööd. Kui inimese eesmargi saavutamine on takistatud voib kergesti tekkida frustratsioon (Liik, 2014). Samuti võeti noorsootöötajatelt ära isiklikud ja professionaalsed
konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele. Kuna teema on väga mahukas ja huvitav ning kirjutada oleks sellest palju, siis on eesmärgiks kirjeldada vaid kõige levinumaid teooriad ja siduda sinna vahele ka tänapäevaseid mõtteavaldusi Eesti juhtivatelt koolitajatelt ja psühholoogidelt. 1. MOTIVATSIOON 1.1. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Väline motivatsioon on seotud nn. käegakatsutava tasuga - palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks
rahulolematu, kuna palk kuulub Herzbergi teooriast lähtudes hooldavate tegurite ehk hügieenifaktorite ehk rahulolematuse faktorite alla. Samal ajal on samal töötajal ka arenguvõimalused väikesed ning seega on tema rahulolu madal. Arenguvõimalused kuuluvad Herzbergi teooriast lähtudes motiveerivate tegurite ehk motivatsioonifaktorite ehk rahulolu faktorite alla. Nii palka kui ka arenguvõimalusi ei saa ühte patta panna. Nüüd aga tõstetakse samal töötajal palka ning tema rahulolematus väheneb. Tavaliselt ütleb inimene siinkohal, et töötaja rahulolu suurenes, kuid Herzbergi teooriast lähtudes ei saa seda mitte väita. Palgatõus vähendas küll töötaja rahulolematust, kuid arenguvõimaluste puudumisel säilib töötajas endiselt madal rahulolu palga tõstmine ei tõstnud rahulolu, sest palk ei kuulu rahulolu faktorite alla. Herzbergi teooria kohaselt peavad juhid lähtuma mõlemast faktorist nii
See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76) Kuna Ullal oli avatud tööotsinguportaal, siis on ta otsib uusi väljakutseid ning on avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust. Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske
MASLOW motivatsiooniteooria Kuna Arnold Jacob pärines vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord, siis arvatavasti on ta olnud olukorras, kus tuleb tegeleda oma põhivajaduste rahuldamisega. Tema elus on puudunud turvalisuse ja kaitstuse tunne, samuti tuli vaeva näha toidu, vee, une, soojuse jne pärast. Kõrgema taseme vajadustega ei olnud põhjust tegeleda. Kindlasti on lapsepõlv jätnud Jacobi ellu oma jälje ja ehk elab ta siiamaani neist vajadustest lähtuvalt. Seega tuleks juhil tegeleda Jacobi põhivajaduste rahuldamisega-tekitada temas turvatunnet, teda kiitma ja innustama, vaatama kriitilise pilguga üle töötingimused. Järk-järgult tuleks liikuda üha kõrgemate vajaduste rahuldamise juurde. Samas lähtudes põhimõttest, et inimene mõtleb kõrgemate vajaduste peale siis, kui madalamad on rahuldatud. On hästi oluline inimesi koolitada, anda neile tagasisidet. Jacob vajab teadmist, et ta on hea selles, mida ta teeb, et teda ja tema tegem
TEEMA: Inimressursi juhtimine 1. Kas asutuse omanikud kuuluvad personali hulka? Põhjenda. Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, kusjuures personali hulka võivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 2. Mis on personal? Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, kusjuures personali hulka võivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 3. Mitu töötajat töötab mikroettevõttes? Mikroettevõtted (kuni 10 töötajat) 4. Mitu töötajat töötab keskmise suurusega ettevõttes (Eesti liigituse põhjal)? Eestis peetakse 50-99 töötajaga ettevõtteid keskmise suurusega ettevõteteks 5. Nimeta 5 personalitöötaja ülesannet. Personalitöötaja tööülesanded võivad olla järgmised (Beardwell et al 2004: 23-26): personaliarvestuse ja dokumentatsiooni korraldamine suhtlemine ametiühingute, kutseorganisatsioonide, tööturuameti ja
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja
hinnatuse järele. Eneseaustuse vajaduse rahuldamine toob kaasa enesekindluse, väärikuse, tugevuse, võimekuse ja maailmas kasuliku ja vajaliku olemise tunded. Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse ja abituse tundeid. (Maslow 2007: 85) Isegi kui kõik need vajadused on rahuldatud, võime ikkagi sageli oodata, et kui indiviid ei tee seda, milleks tema kõlblik on, tekib varsti uus rahulolematus ja kärsitus. Eneseteostuse vajaduse vorm on inimeseti väga erinev. Ühes indiviidis võivad need võtta suurepäraseks lapsevanemaks olemise iha vormi, teises võivad need väljenduda sportlikult, kolmandas aga piltide maalimisega. (Maslow 2007: 87) Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria Frederick Irving Herzberg lõi töörahuloluteooria, mis põhineb oma olemuselt Maslow' motivatsiooniteooriale
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha.
Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid
head tööd, et töötajatel tekiks soov veelgi paremini töötada. 6) Väga oluline on töötajaid tehtud töö eest tänada. Töötaja tänamine ei väljenda ainult viisakust, vaid ka seda, et tehtud töö oli vajalik ja tähtis. 7) Kollektiivis tuleb luua rahulik ning pingevaba õhkkond. Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt. HERZBERGI TEOORIA Hügieen Motivatsioon 1. Töötasu Mehe töötasu on hea. 1. Tunnustus Ma arvan, et juhtkond ei Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud. tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda rohkem tunnustataks, siis ta oleks enesekindlam ning motiveeritum suudaks ehk ise kõik tööga seotud otsused vastu võtta. 2
................................................... 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine........................................................................ 8 2.2. Motivatsiooni tõstmine põhinedes vajaduste struktuuril....................................10 2.3. Eesmärkidel põhinev motivatsioon.............................................................11 2.4. Motivatsiooni tõstmine töö rikastamise kaudu.......................................... ..13 2.5. Omanike ja teenistujate vaheline suhtlemine............................................. ..14 2.6. Personal ja struktuurkapital.....................................................................15 2.7. Personaliidee................................................................................. ..15 Kokkuvõte..................
läbirääkija 3) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? Tagada firma efektiivsus, org. eri osade talitluse koordineerimine, org. paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine, ametikohtade aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab. 4) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Noh... et milline struktuur kõige parem antud organisatsioonile on. 5) Nimeta divisjoniorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, paindlikkus - kiire reageerimine 2. puudused: koordinatsiooniprobleemid ja ressursside ebaotstarbekas kasutamine 6) Nimeta maatriksorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: paindlikkus ja uuenduslikkus, selge koordinatsioon, täiuslikum kontroll 2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: delegeerimine, kiired otsused ja motivatsioon 2
ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud
varem koostatud analüütilistele tabelitele ja seosskeemidele, mis kujutavad endast nähtuste vastastikuse sõltuvuse uurimise meetodit. Uurimustöö koosneb: sissejuhatusest, viiest peatükist (palun nummerdada peatükid), kokkuvõttest, viidatud kirjanduse loetelust, resümeest ja lisadest. Esimene peatükk kirjeldab näiteks: majandussektori rolli, probleeme ja arengusuundi Eesti kui ka lääne ühiskonnas. Defineerib lahti mõiste motivatsioon. Annab ülevaate tänapäeva lääne ühiskonna mudelist............., jne........... Lühiülevaade sellest peatükist......... Teine peatükk kirjeldab.................. Kolmas peatükk annab ülevaate .................................... Neljas peatükk sisaldab Viies peatükk uurib, analüüsib ja defineerib ptk 1-4 saadud lähteandmete ja teooria põhjal................... Palun koosta uus sissejuhatus
tunnustada ja väärtustada nende tööd. Ajutiste töötajate motiveerimine. Ajutistel töötajatel ei ole seda turvalisust ja stabiilsust, mis on alalistel töötajatel, nad ei samastu organisatsiooniga ega ole pühendunud nagu teised töötajad. Ajutist töötajat võivad motiveerida alaline töö, võimalus seda edaspidi saada. Koolitusvõimalus. Kui töötaja näeb, et töö, mida ta teeb, aitab arendada tema konkurentsivõimelisust, siis motivatsioon suureneb. Madala kvalifikatsiooniga, miinimumpalgaga töötajate motiveerimine. Üks lõks, kuhu juhid langevad, on arvamus, et inimesi saab motiveerida ainult raha abil. Kuigi raha on tähtis motivaator, ei ole see ainus, mida inimesed ihaldavad ja mida juhid võivad kasutada. Üks, mida paljud ettevõtted kasutavad, on töötajate tunnustamise programmid (kuu töötaja jms). Ka kiitus.
füsioloogilised vajadused rahuldamata jääda(uni). Kuna praegu töötab ta suure sisekujundus firma insenerina peaks tal olema füsioloogilised vajaduse rahuldatud. 2. Turvalisusvajadus- Täidetud, kuna majanduslikult (tööga) on ta kindlustatud, sest ülemus on tema võimekuses kindel ja tahab teda rohkem motiveerida. 3. Sotsiaalne vajadus- täidetud, kuna töötab suuresfirmas kus tal on toetav kollektiiv ümber, ta julgeb neilt nõu küsida ja teda ei tõrjuta 4. Austuse ja staatuse vajadus- Ei ole täidetud, kuna ta käib ja otsib abi (tunnustus) kaastöötajatelt, kuna tal endal puudub enesekindlus ise otsustada. See võib tulla sellest, et lapsepõlves kasvas ranges peres kus otsustati tema eest kõik ära. 5. Eneseteostus- Ei ole täidetud, kuna ta on võimekas aga ta ei kasuta seda, see võib tulla sellest, ta töö on rutiinne
seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms. Malibuu töölised tunnetavad alahüvitust, kuid motivatsiooni neil ei teki. Sest nad teavad, et ükskõik kui palju pingutada nagunii ei näe seda keegi. Võiks öelda pigem, et antud ettevõttes tekib motivatsioon küll aga mitte ettevõtte enda kasuks, vaid töötajad saavad motivatsiooni juurde, et töölt lahkuda. ETTEPANEKUD Igal organisatsioonil või tegevusel peab olema eesmärk, miks me seda või teist teeme, kuhu jõuda tahame. Seega juhataja peab selgeks tegema eelkõige iseendale ning seejärel oma töölistele ettevõtte eesmärgid. Üks peamine eesmärk võiks olla kvaliteetse teenuse pakkumine. Juhataja peaks mõtlema, kuidas saavutada seda teenidajate väljaõpe/koolitus,
Inimesed on enesekesksed ja hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest Y-teooria kohaselt leiab juht, et: Tema rolliks on oma alluvate potentsiaali arendada ja luua selleks sobivad tingimused Töö on inimesele niisama loomulik tegevus nagu mäng või puhkus Inimene pole loomu poolest laisk Inimesel on potentsiaali ning soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, loovust ja leidlikkust TEEMA: Motivatsioon 1. Millised omadused iseloomustavad motiveeritud töötajat? Motiveeritud töötajal on väga head töötulemused, energia ja entusiasm. Töötaja on valmis koostööks kolleegidega vaeva nägema, et probleemist üle saada, on nõus võtma rohkem vastutust ja on kerge kohaneja muutustes. 2. Kirjelda Maslow püramiidi ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Maslow püramiid on vajaduste skeem, milles kõrgemale astmele liikumise eelduseks on
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrezhiimist.Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on aga inimestel erinevad. Igasugused vajadused mõjutavad üksteist, mistõttu konkreetse töötaja hetkevajadustel on palju erinevaid allikaid. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimesele teadvustunud. See on nagu ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus, näiteks soov töötada pigem üheskoos kui üksinda. Sekundaarsed vajadused mõjutavad meie käitumist. Maslow vajaduste hierarhia teooria Esmajärgulised vajadused:· Füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni) · Turvalisus, mis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne, vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks. See on kõigi huvides, et esitatud andmed oleksid õiged ning ei esineks vigu aruandluses. Naise käitumise muutuseks võiks lugeda laste iseseisvumist ning kodust lahkumist. Ilmselt
pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav, tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda ideid parima tulemuse saavutamiseks. Kuna inseneritöö tegemisel on töötulemus päris korralik ja intelligentseid inimesi motiveerib pikemas perspektiivis pigem enese proovilepanek, mitte rahaline preemia, tuleks tööülesandeid rikastada ja anda neile projektide loomisel uusi väljakutseid. V. H. Vroomi ootuste teooria kohaselt on motivatsioon valentsi, ootuse ja hüvituse tõenäosuse korrutis. Ülemus peaks Jacobilt koguma infot selle kohta, millist hüvitust ta sooviks saada, sest juht peab mõistma alluvatepoolset hüvituste tajumise seaduspärasust. Valents võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. Iseloomuomaduste põhjal on hetkel Jacobi valents negatiivne kuna ta kardab võtta vastutust, riskeerida ja ka parema ametikoha saamist, eeldades, et ta ei tuleks sellega toime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
