Metallide kontrolltöö (0)

Kontrolltöö 1
METALLID
1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi .

• Metalne läige
  
• Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi
  
• Oma kindlad sto ja kto
  
• juhivad soojust ja elektrivoolu
  
• mittelahustuvad
  

2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ?

• erinevad sto ja kto
  
• erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid )
  
• erinev tihedus
  

3. Nimeta rask - ja kergsulavaid metalle .
Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe
Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn
4. Nimeta rask- ja kergmetalle .
Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb
Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti
5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ?
Li , Na , K
6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle .
Kõige kõvem metall : Cr
Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al
7. Kuidas tekib metalliline side ?
Esineb tahketes ja vedelates metallides . Väliskihi elektronid on nõrgalt seotud ja võivad liikuda ühe aatomi juurest teise juurde . Neid on palju ja nad moodustavad elektronide baasi - vabad elektronid . Side moodustub vabade elektronide metalli aatomite ja ioonide vahel .
8. Millised omadused on seotud metallilise sidemega ?
Seotud metallide plastilisus , elektri- ja soojajuhtuvus .
9. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodis ? Põhjenda .
Perioodis vasakult - paremale liikudes metallilised omadused nõrgenevad .
Seoses tuumalaengu kasvuga hoitakse väliskihi elektrone tugevamini kinni .
10. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ? Põhjenda .
A-rühmades metallilised omadused ülalt - alla liikudes tugevnevad , sest iga kihi lisandumisega aatomite raadiused suurenevad ja väliskihi elektrone seotakse nõrgemini .
B-rühmades on mõju vastupidine .
11. Mis on siirdemetallid ? Mille poolest erineb nende aatomi ehitus s- ja p-elementidest
Siirdemetallid - d-elemendid , paiknevad B-rühmades .
Nendel kõigil on enamasti 2 elektroni väliskihil ja nad võtavad elektrone juurde eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt .
12. Miks on d-elemendid omadustelt sarnased ?
Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem .
13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ?

• hapnik - oksiid / peroksiid / hüperoksiid
  
• halogeen - halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 )
  
• väävel - sulfiidid ( persulfiid )
  

14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ?
Redutseerijaks - metalliaatomid
Oksüdeerijaks - mittemetalli aatomid
Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone .
15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ?
Redoksreaktsioon - ühinemisreaktsioon . Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele .
Tasakaalustamine põhineb loovutatud ja juurde võetud elektronide võrdsustamises .
16. Miks metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline reaktsioon ?
Metallide reageerimisel tekivad ühendid , mis on madalama energeetilise tasemega , kui puhtad metallid . Reaktsiooni käigus jääb energiat üle ja neid keemilisi reaktsioone , kus energia vabaneb nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks .
17. Metallide põhilised oksüdatsiooni astmed ühendites .
I , II ja osaliselt III A-rühma metallide oksüdatsiooni aste = rühma nr .
IV A rühma ja edasi maksimaalne oksüdatsiooni aste = rühma nr .
B-rühmades maksimaalne oksüdatsiooni aste = rühma nr .
Püsivad ühendid on oksüdatsiooni astmega +II ja +III .
18. Kuidas reageerivad leelis - ja leelismuldmetallid veega ? Mis tekib ?
Leelismetallid ( I A-rühmas ) : Li , Na , K , Rb , Cs , Fr .
Leelismuldmetallid ( II A-rühmas ) : Ca , Sr , Ba , Ra .
19. Kuidas reageerivad keskmise aktiivsusega metallid veega ?
Reageerivad veega kuumutades metalli või kuumutades vett ( tulise ülekuumenenud veeauruga ) .
20. Millised metallid ei reageeri veega ?
Vähe aktiivsed metallid .
21. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metallide reageerimisel veega?
Redutseerijaks - metallid
Oksüdeerijaks - veemolekulid
22. Mis tekib metallide reageerimisel lahjade hapetega ? Nende metallide asukoht metallide pingereas .

• Tekivad soolad ja eraldub vesinik .
  
• Asuvad vesinikust eespool .
  

23. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel lahja happega ?
Redutseerijaks - metallid
Oksüdeerijaks - happed või vesiniku ioonid
24. Millal metall reageerib soola lahusega ?
Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist .
25. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel soola lahusega ?
Redutseerijaks - aktiivsem metall
Oksüdeerijaks - vähem aktiivse metalli ioon
26. Miks Na ei tõrju soola lahusest välja endast vähem aktiivseid metalle ?
Naatrium on leelismetall . Leelis - ja leelismuldmetallid ei tõrju soolalahusest metalle välja .
27. Mida kujutab endast metallide pingerida ja millal seda kasutatakse?
Metallide pingerida - metallid reastatud redutseerimisvõime kahanemise suunas .
Metallide reageerimisel :

• soolalahusega
  
• hapetega
  
• veega