Jõulukombeid üle maailma (2)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST 4
Suurbritannia 4
Hispaania 4
Itaalia 4
Prantsusmaa 4
Holland 5
Rootsi 5
Iraak 5
Kreeka 5
Soome 6
Austraalia 6
Norras 6
Koreas 7
Iirimaal 7
Brasiilias 7
Poola 8
Mehhiko 8
Austraalia 8
Itaalias 9
Ameerika Ühendriikides 9
KASUTATUD ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti.

JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST

 

Suurbritannia

Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega.

Hispaania

Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid . Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi.
 

Itaalia

Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse kolmekuningapäeval, mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle Alpide , kust Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USA-sse viisid.
 

Prantsusmaa

Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja paneb neisse kingitused.
 

Holland

Seal pannakse ööl enne Saint Nicholase päeva kingadesse suhkrut ja heina. Saint Nicholase hobune sööb maja juures peatudes heina ja suhkru ära, ning tänutäheks täidab Saint Nicholas kingad maiustuste ja kingitustega.

Rootsi

Rootsis kannab pere vanim tütar 13. detsembril peas igihaljast küünaldega pärga ning serveerib hommikusöögi ajal oma perele kohvi ja saiu. Selle rituaaliga mälestatakse Santa Luciat, kes viis maa- alustes tunnelites varjavatele varakristlastele süüa. Et oma teed valgustada, kandis ta peas küünlaid. Jõuluajal võivad Rootsi lapsed kuulda koputust uksele või leida ärgates kuuse alt kingitused. Nad ei saa teada, kes need kingitused tõi.
 

Iraak

Iraagis kogunevad pered süüdatud küünalde ümber ning lapsed loevad jõulujutte. Pärast lugemist süüdatakse okaspõõsastest lõke. Kui okkad põlevad tuhaks, on õnn terveks aastaks tagatud. Kui tuli kustub, hüppab iga inimene kolm korda üle tuha ja soovib midagi. Jõulupäeval õnnistab preester iga inimest puudutusega. Inimene puudutab enda kõrval istuvat inimest, ning see jätkub, kuni igaüks on tundnud nn. rahu puudutust.
 

Kreeka

Seal eelneb jõulusöömaajale 40-päevane paast. Pidusöögil pakutakse kindlasti christopsomot ehk Kristuse leiba. Nendele magusatele pätsidele on vajutatud sümbolid, mis esindavad pere tegevusvaldkonda.
 
Petlemma tähe auks ei istuta Poolas jõululauda enne, kui esimene täht on taevas süttinud. Jõulusöök on 12-käiguline – igale apostlile oma käik – ning laua ääres on tühi koht võõra või Püha Vaimu jaoks.
 

Soome

Jõulusokk on seotud Soomest pärineva Jõuluvana-legendiga. Saint Nicholas oli legendi järgi heatahtlik piiskop, kes aitas vaeseid lapsi. Ühel päeval leidis väike vaene tüdruk oma kuivama pandud sokist kotitäie kulda. Ta oli kindel,  et jõuluvana pani selle sinna.
 
Mõningates  piirkondades jagab kingitusi tüdruk, keda kutsutakse Christkindiks. Ta kannab küünaldega krooni ning toob lastele kingitusi. Tal võib olla kaasas hirmus deemon nimega Hans Tropp . Enne kui Christkind kingituse annab, vehib Hans Tropp lapse nina ees kepiga, hoiatades teda ulakuste eest.
 
Mõningates Euroopa piirkondades võib kingitusi jagada Saint Nicholase kaaslane rüütel Rupprecht.
 

Austraalia

Seal tähistati jõule jumalateenistuse ja kuninga terviseks joomisega esimest korda 1788. aastal. Tol päeval heideti armu vangidele, kes moodustasid suure osa selle riigi rahvastikust. Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi.
 

Norras

Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. 
Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi - ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna.
Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL!

Koreas

ei ole kristlikud kombed eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel käiakse ühe sõbra akna alt teise akna alla ning nii äratatakse nad üles. Aja möödudes lõpetavad tänavalaulikud oma kontserdi ning kaunis jõuluhommik on alanud. Kõikides ristiusukirikutes toimuvad, läbi kogu selle päeva, pidulikud spetsiaalse jõulumuusika kontserdid.
Koreakeelne jõulutervitus kõlaks: SUNG TAN CHUK HA!

Iirimaal

süüdatakse püha perekonna tuleku ootel akendel küünlad. Sellega tahetaks nagu ränduritele öelda:„Tere tulemast ! Te olete siin oodatud!“ Põlev küünal aknal on majakaks, mis juhatab rahusadamasse. Iiri traditsioonis on iga rändur sellel pühal ööl oodatud ja kallis külaline kõigis neis kodudes, mille akendel tuli on põlema süüdatud. Igat teelist ootab selles majas soe toit ja ase magamiseks. Püha Stefanuse päev, s.o. jõuludele järgnev päev, on iirlaste jaoks samuti püha. Sellel päeval käivad noored mehed pöialpoisteks riietatutena, sarnaselt norra lastele, perest peresse ning laulavad ja tantsivad seal.
Iirikeelne jõulutervitus kõlaks: NOLLAIG SHONA DHUIT!

Brasiilias

on detsembrikuus suur suvi, täis kauneid ja kirevaid troopilisi lilli. Jõule tähistatakse seal piknike, suursuguste tulevärkide, paadisõitude ja vabaõhu fiestadega (pidustustega). Traditsiooniliselt presepios’ tega kaunistatud kodudes jagab brasiilia lastele kingitusi Papai Noe ehk meie keeles jõuluvana. 
Portugalikeelne jõulutervitus kõlaks: FELZ NATAL!

Poola

peredes serveeritakse jõululaupäeva õhtul spetsiaalseid toite. Laual, millel serveeritakse wililia’t, peab nõude arv olema ilmtingimata kas viis, seitse või üheksa ning külaliste arv peab alati olema sama suur. Eriline koht pidusöögil on nn. oplatek’i, mis kujutab endast vahvlitaolist imeõhukest leiba, murdmine. Murtud oplatek jagatakse kõikide laua taga olijate vahel.
Poolakeelne jõulutervitus kõlaks: WESOLYCH SWIAT!

Mehhiko

Las Posadas’te pidustused kestavad järjest üheksa ööd ja nad on tähtsaimaks jõulutraditsiooni osaks sellel maal. Posadadeks on suurem rühm täiskasvanuid ja lapsi, kes kostüümidesse riietatult etendavad Uue Testamendi ainelisi näitemänge: Joosepi , Maarja ja Jeesuse lugu Petlemmas. Kui protsessioon on välja valinud maja, kus sellel ööl näitemängu etendatakse, siis peavad majaomanikud laskma kõigil soovijail majja tulla ning lubama seal terve öö pidutseda: süüa, juua, laulda ning tantsida. Mõnikord korraldatakse ka suurejoonelisi ilutulestikke.
Hispaaniakeelne jõulutervitus kõlaks: FELIZ NAVIDAD !

Austraalia

jõulud on kesksuvisel ajal. See on aeg, kus selle mandri ilmad on kõige ilusamad ning just seetõttu on armastatuim jõulutraditsioon seal vabas õhus korraldatud laulupeod. Perekonniti kogunetakse kogukondade peoplatsidele, et siin, küünlatulede valgel , koos kauneid jõululaule laulda. Kuna ilmastik on sellel ajal väga soodne, siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud, puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit . Sageli kaetakse jõululaud randa .

Itaalias

on moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega teretulnud igale jõulupeole — zampogna’le. Jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni’t (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on pähklimagustoit — torrone ning tähekujuline pandoro kook, mille asemel pakutakse osades piirkondades erilist panettone puuviljakooki. Lapsed paluvad kingitusi Epiphany’lt. Aga need saavad nad kätte alles kolmekuningapäeval, s.o. 6. jaanuaril, millal hea haldjas La Befana korstna kaudu pakid heade laste jaoks kohale toimetab.
Itaaliakeelne jõulutervitus kõlaks: BUON NATALE!

Ameerika Ühendriikides

tähistatakse jõule väga erinevalt. Ikka iga rahvakild omamoodi, sest nii säilitatakse paljurahvuselises ühiskonnas oma identiteeti. Nii usuvad Hawaii lapsed, et jõuluvana tuleb nende juurde paadiga ookeanilt. Alaska lapsed on aga veendunud, et kui nad hästi ilusasti jõululaule laulavad, siis kuulab ta neid kõige suurema tähena, mis taevalaotusel särab. Seevastu Pennsylvanias ollakse veendunud, et tegelikult jagab kinke hoopis Pelznickel, kingitooja haldjas ja New Mexico peredes näitab jõulurõõmule teed luminarias — paberist valmistatud eriline latern jne. jne. Paljud kombed on segunenud ja muutunud aja jooksul üldrahvalikeks kommeteks.
Inglisekeelne jõulutervitus kõlaks: MERRY CHRISTMAS!
KOKKUVÕTE
Teema oli huvitav ja sain palju teada.

KASUTATUD ALLIKAD

* http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/joulud/article.php?id=4856592
11