Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsusmaa rahvastik (0)

1 Hindamata
Punktid
PRANTSUSMAA
Rahvastiku paiknemine
Mari-Liis Oberg
Saue Gümnaasium
8a klass
ÜLDINFO: Click to edit Master text styles
Second level
Pindala: 547 030 km² Third level
Fourth level
Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level
(jaanuar 2010)
Pealinn: Pariis
Pealinna elanike arv:
8 147 857 elanikku
Keel: prantsuse keel
Rahaühik: euro (enne
1999. aastat
Prantsuse frank)
Poliitiline süsteem:
Vabariik
GEOGRAAFILIN
E ASEND:
· Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles
Second level
Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level
kohal pidalalt. Fourth level
Fifth level
· Riik piirneb Lamanche'i väinaga
kirdes, Atlandi ookeaniga läänes,
Hispaaniaga lõunas,
Vahemerega kagus, põhjas
sveitsi, Itaalia, Saksamaa,
Luksemburgi ja Belgiaga.
· Prantsusmaal asub Euroopa
kõrgeim mäetipp Mont Blanc
(4800 m). 3200 km pikkune
rannajoon varieerub kaljusest
Normandiast liivaste randadeni
Atlandi kaldal.
LOODUSVARAD JA KLIIMA
Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi
möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka.
Loodusvarad
· Kivisüsi
· Raud
· Maak
· Boksiit
· Kala
· Puit
· Tsink
· Kaaliumkarbonaat
PRANTSUSMAA ARENGUTASE:
SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) ­ 31 100
Sündimus = 13
Suremus = 9
Imiku suremus = 3,6
Keskmine eluiga (N/M) ­ 84/77
Kirjaoskus = 99,0%
Põllumaj. % SKT ­ 2,2
Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik
RAHVASTIK:
Click to edit Master text styles
Prantsusmaal elab Second level
65,447,374 inimest. Third level
Fourth level
Fifth level
Prantsusmaa on
suuriik.
Rahvaarv suurenes
1999.a. 240 000
inimese võrra, neist
191 000 on
prantsuse kodanikud
ja 49 000
immigrandid.
Rahvaarvu kasvu
aastaseks määraks
2000-2005 hinnati
0,47%.
RAHVASTIKU
TIHEDUS:
Click to edit Master text styles
q
Rahvastiku tihedus Second level
Third level
Prantsusmaal on 100 Fourth level
in/km² . Prantsusmaa Fifth level
rahvastiku tihedus on
kõikidest naaberriikidest
väiksem.
q
Tihiedamini ja hõredamini
asustatud piirkonnad( pildil
on näha)
Sellise paiknemise
põhjustavad:
1) Pinnamood
2) Sotsiaalsed tegurid
3) Suurlinnade asukohad,
kõik on kättesaadav.
RAHAVSTIKU SOOLIS-
VANUSELINE
KOOSSEIS:
Ealine jaotus:
Click to edit Master text styles
(19,8%) alla 15 a Second level
(60,5 %) 15-59 a Third level
Fourth level
(19,7 %) 60 a ja vanemad Fifth level
Rahvastik vananeb.
Keskmine eluiga: meestel 77
aastat ja naistel 84 aastat.
Sündimus: 13
Suremus: 9
Väikelaste suremus: 3,6
Sündimus on vähenenud
viimaste aastate jooksul.
Poisse sünnib rohkem kui
tüdrukuid.
SUUREMAD
LINNAD:
Click to edit Master text styles
Second level
v
76% rahvastikust elab linnades. Third level
Fourth level
Fifth level
v Suurimad linnad:
1. Pariis - 2 175 000 inimest
2. Marseille - 879 000 inimest
3. Lyon - 418 000 inimest
v. Linnad paiknevad ühtlaselt üle
Prantsusmaa. Linnad on tekkinud
sinna kuna seal on soodsad
elutingimused.
ENERGIA
VARAD
Click to edit Master text styles
Second level
q Prantsusmaa Third level
Fourth level
peamised Fifth level
energiavarad on õli,
kivisüsi, maagaas,
tuumkütus, ja
hüdroelektrienergia.
(2009 andmete põhjal)
q Prantsusmaa impordib
naftatooteid
q Prantsusmaa
ekspordib kivisüsi.
TUUMAELEKTRIJAAMA
D
Click to edit Master text styles
Nagu pildilt näha Second level
Third level
on Prantsusmaal Fourth level
Fifth level
palju tuumaelekti
jaamasid.
Keskmine
elektrienergia
toodang inimese
kohta on 6800 kWh
aastas. Sellest
saame järeldada
seda, et tegu on
arenenud riigiga
Vasakule Paremale
Prantsusmaa rahvastik #1 Prantsusmaa rahvastik #2 Prantsusmaa rahvastik #3 Prantsusmaa rahvastik #4 Prantsusmaa rahvastik #5 Prantsusmaa rahvastik #6 Prantsusmaa rahvastik #7 Prantsusmaa rahvastik #8 Prantsusmaa rahvastik #9 Prantsusmaa rahvastik #10 Prantsusmaa rahvastik #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari-Liis Oberg Õppematerjali autor
Sisukorras on kõik üles loetletud, väga põhjalik töö ja hindeks sain sellele tööle 5!

Sarnased õppematerjalid

Prantsusmaa- slaidid-
27
pptx

Prantsusmaa ( slaidid )

Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level

Geograafia
Belgia
21
pptx

Belgia

Curající poiss (Manneken PI) Atomium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rumbeke loss Brüsseli raekoda Brugge raekoda RAHVASTIK Belgia on kaherahvusvaheline riik Maailma üks tihedama asustusega riike Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008)

Geograafia
MAROKO Riik
38
pptx

MAROKO Riik

Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel

Geograafia
Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta
19
docx

Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta

ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia
Prantsusmaa töötlev tööstus
5
doc

Prantsusmaa töötlev tööstus

Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad

Geograafia
Prantsusmaa
5
rtf

Prantsusmaa

poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid

Geograafia
Prantsusmaa
12
doc

Prantsusmaa

............................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud materjal ...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8

Geograafia
Prantsusmaa Uurimustöö
20
doc

Prantsusmaa Uurimustöö

Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun