STIIL
AEG
MUUSIKALINE ISELOOMUSTUS
HELILOOJAD
TEOSED
HILISROMANTISM
XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. vahetus
Pikad teosed, suured koosseisud, ootamatud harmooniad, Saksamaal, Austrias , Wagneri eeskujud
A.Bruckner
G. Mahler
R. Strauss
Sümfooniad
VIII „Tuhandete” sümf., laulutsüklid
Sümfoonilised poeemid , ooperid
IMPRESSIONISM
1890-ndad – enne I MS
Kõlavärvi muusika , idamaine koloriit , gamelanorkester
Täistoonhelilaad, pentatoonika
Vaba vorm, meloodia ja rütm ei ole nii olulised kui kõlavärv, tämber, jazz elemendid
C. Debussy
M. Ravel
Ork. Prelüüd „Fauni pärastlõuna”, klaveripalade süit Bergamasque, Clair de lune
Boolero
EKSPRESSIONISM
Enne I MS ja II MS ajal
Atonaalsus , dissonantsid, hirmu ja ängi meeleolud, huvi inimpsüühika vastu, dodekafoonia, dünaamilised äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest
nn. Uus-Viini koolkond:
A.Schönberg
A. Berg
A. Webern
5 klaveripala op 23; Kuu- Pierrot : Ellujäänu Varssavist
Viiulikontsert , ooper Wozzeck
NEOKLASSITSISM
1920ndad kuni 1940/50ndad
Lihtsustatud vorm ja harmoonia , reeglipärasus, klassitsismi ja eelnevate ajastute vormide ja žanrite kasutamine uues helikeeles, kammerlikud koosseisud
I. Stravinski
S.Prokofjev
Prantsuse Kuuik (F.Puolenc, D. Milhaud , A.Honegger)
C.Orff
B. Britten
D.Shoštakovitš
Bela Bartok
Ballett”Pulcinella”, Sõduri lugu
I ehk „Klassikaline” sümf.
Pacific 231
Lavakantaat” Carmina Burana ”
Teejuht noortele orkestri juurde
Leningradi sümf.
AVANGARDISM
1950- 60ndad
maksimalistlik nõudlikkus põhjendatud valikute tegemisel, tahe luua tugevaid ja unikaalseid konstruktsioone, ebatrditsioonilised instrumendid
Erinevad tehnikad ja meetodid:
Aleatoorika
Sonoristika – klastrid e kõlaväljad
Serialism
Elektrooniline muusika
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pilveke3
Õppematerjali autor
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4
Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid