AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida. Minu arvates on artiklis kajastatu natuke liiga negatiivne, kuigi olen täheldanud, et just negatiivsus ning see et inimesed milleski põruvad kutsub lugema
Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni. Veini tootmisel on oluline osa Prantsusmaa põllumeeste sissetulekus, nõnda tuleb toodang ka kellelegi turustada. Hea on, kui leidub lihtsameelseid ja kergeusklikke, kes rõõmustavad, et saavad aidata Prantsusmaa põllumajandust, ostes ja juues nende toodetud alkoholi. Ent prantslasedki on oluliselt piiranud alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist, sest alkoholipruukimisest tingitud kahjud muutusid ühiskonnale koormavalt kõrgeks. On välja arvestatud, et alkoholi tarbimisega seotud sotsiaalsed kahjud moodustavad 1,4% Prantsusmaa SKPst.
Ühtlasi peegeldab kõrge absoluutse vaesuse määr sotsiaalpoliitika suutlikkust vähendada ebavõrdsust erinevate gruppide vahel, sh laste ebavõrdsust täiskasvanutega võrreldes. Vaesus mõjutab inimeste võimet ja võimalusi erinevaid ühiskonna ressursse kasutada ja neist osa saada. Vaesuses olemine tähendab ligipääsu puudumist erinevatele ressurssidele. Vaesus väljendub võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega väiksemas sissetulekus, madalamas elustandardis, sotsiaalsete hüvede ja õiguste väiksemas kättesaadavuses ja suuremas sotsiaalses haavatavuses . Lahendus? Hoidmaks ära probleemide süvenemist, on oluline jõuda abivajavate perede ja lasteni võimalikult vara. Võimalike riskide ilmnemisel (nt töötuks jäämine, pereliikme hooldusvajaduse tekkimine, koolikohustuse mittetäitmine jne) tuleks koheselt võtta perekonnaga ühendust ning leida võimalused nii lastele kui vanematele toe ja abi pakkumiseks.
ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind.
seda suurem on nõutav kogus ning mida kõrgemaks muutub kauba hind seda väiksemaks muutub nõutav kogus. Seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel saab väljendada nõudlustabeli, nõudluskõvera või matemaatilise funktsioonina. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: · ostjate arvu muutumine muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; · muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; · muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; · ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks soovitud suunas; · muutused teiste kaupade hindades võivad suurendada või vähendada
Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad 2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 2004-2005 Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega emal lapse sünni järel aasta lapsega kodus olla ilma, et ta sissetulekus kaotaks. Tegemist on Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003.aasta Riigikogu valimistel, mis peab peatama Eesti rahva väljasuremise, aitama kaasa meie keele, kultuuri ja omariikluse säilimisele. Juba 2004 esimese poolaasta statistika näitab, et sündide arv on oluliselt suurenenud. 2005. aasta 1. jaanuarist jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine kahe protsendi võrra. Reformierakonna poolt valimiste eel välja pakutud idee positiivset mõju
kuupalgast, lisab riik omalt poolt veel neli protsenti. See pakkumine pole mitte ainult liitujat ahvatlev, vaid selgelt ka distsiplineeriv tegur. Korraga tekivad suurele osale eestlastest igakuiselt kasvavad säästud. Seejärel ei pruugi ka valikud uue pesumasina ostu ja raha pikaajalise investeerimise vahel meile olla enam nii võõrad. Tuleksin veel kord tagasi ühe võrdluse juurde USAga. Ühe huvitava ja olulise faktina toon välja USA ja Eesti pensionäri sissetulekus riikliku pensioni osakaalu võrdluse. Eesti pensionäri keskmisest sissetulekust, mis oli eelmisel aastal 1900 krooni, moodustab riiklik pension umbes 82 protsenti. Kui vaadata sama näitajat USAs, siis see oli vaid 38 protsenti. Eestlaste kiire vananemise ning rahvastiku kesise taastootmise tingimustes on see selgelt hirmutav näitaja, kus ühele ehk riigi nime kandvale kaardile on seni tehtud liiga suured panused.
· Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid.
· Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.
Siis see tähendab sinu jaoks juba level4a ja kui me räägime 2-2,5 tuhat eurot kuus, siis ma olen enam kui kindel, et enamus inimesi siit saalist oleks võimelised selle raha eest juba väga ilusti ära elama ja selle raha jaoks ei ole vaja enam tööl käia kui me räägime sellest. Minu jaoks muutus kõik kui ma kunagi hakkasin mõtlema ühte asja, mõtlesin, et väga vinge kui kellelgi on väga suur sissetulek. Kuid asi ei ole tegelikult üldse sissetulekus, asi on selles, kui me täna siit saalist kõik, kes me oleme homme tööle ei lähe, siis kellele makstakse selle eest palka? (paus) Just- ei makstagi. Ehk kui me lihtsalt enam tööle ei läheks, kaua sa suudad vastu pidada?? Ja see on hoopis midagi muud. Seega kui tuua võrdluseks, kas 10 tuhande eurone palk sulle iga kuu, mille nimel sul on vaja töötada või iga kuu 1000 eurot, mille nimel ei ole vaja töötada.
Siis see tähendab sinu jaoks juba level4a ja kui me räägime 2-2,5 tuhat eurot kuus, siis ma olen enam kui kindel, et enamus inimesi siit saalist oleks võimelised selle raha eest juba väga ilusti ära elama ja selle raha jaoks ei ole vaja enam tööl käia kui me räägime sellest. Minu jaoks muutus kõik kui ma kunagi hakkasin mõtlema ühte asja, mõtlesin, et väga vinge kui kellelgi on väga suur sissetulek. Kuid asi ei ole tegelikult üldse sissetulekus, asi on selles, kui me täna siit saalist kõik, kes me oleme homme tööle ei lähe, siis kellele makstakse selle eest palka? (paus) Just- ei makstagi. Ehk kui me lihtsalt enam tööle ei läheks, kaua sa suudad vastu pidada?? Ja see on hoopis midagi muud. Seega kui tuua võrdluseks, kas 10 tuhande eurone palk sulle iga kuu, mille nimel sul on vaja töötada või iga kuu 1000 eurot, mille nimel ei ole vaja töötada.
Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: Ø ostjate arvu muutumine – muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; Ø muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes – sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; Ø muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes – see võib toimuda tervishoiuprogrammide, tavade muutuse, individuaalsete soovide muutuste mõjul; Ø ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes – tarbijad kas ruttavad ostma või ootavad, et hind muutuks soovitud suunas; Ø muutused teiste kaupade hindades – võivad suurendada või
ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH) Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku. LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav. LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga: -beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL
Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva heaolu paranes,kasvasid sissetulekus,vähenes tööpuudus. Välispoliitika-1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.saksamaa ja vm kujunesid ohuallikateks,ilmnes rahvasteliidu jõuetus: nt relvakonflikte ei suudetud lahendada.samuti oli eestlastele halb Inglise-Saksa mereväeleping ja venemaa aktiviseerumine. See kõik tekitas huvi balti liidu vastu ja 1934 sõlmiti koostööleping eesti,läti ja leedu vahel. Eesti yritas pysima jääda mängides kahe sõjaka riigi omavahelistel vastuoludel. Riigipöörde katsete võrdlemine
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha! Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne) Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega. Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid: Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline. Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub: • Hüvise olulisusest tarbijale; • Asenduskaupade olemasolust; • Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkusest; • Osakaalust tarbija sissetulekus. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: • Aeg: pikem aeg võimaldab tootjatel ressursid teiste hüviste tootmiseks ümber paigutada ning seetõttu on pikema ajaperioodi jooksul pakkumine elastsem. • Alternatiivide olemasolu: kas on võimalik ressursse ümber paigutada. 9. Turu tasakaal on seisund, kus hüvise nõudlus võrdub selle hüvise pakkumisega: ehk ollakse valmis nii ostma kui müüma sama kogus. 10. Majapidamine
Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient- kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku- tarbimise kui Engeli kõvera abil. Pakkumise hinnaelastsus- kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2
Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastavalt sissetuleku muutumisele. Hüvise nõutava koguse suhteline muutus / sissetuleku suhteline muutus Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. o Kui <1 siis pakkumine on mitteelastne. Pakutava koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus o Kui =1 siis ühikuelastne
lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4.hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient - kajastab hüvise nõutava koguse muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E= : Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1.
Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1. Mitteelastne Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Elastuskoefitsent on väiksem kui 1. Ühikuelastne Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Elastuskoenfitsent on võrdne 1. 21 Nõudluse elastsuse mõjurid Asenduskaupade arv Hüvise tähtsus Hinnamuutusega kohanemise aeg (pikem=elastsem) Hüvisele tehtava kulutuse osakaal tarbija sissetulekus (suuem=elastsem) 22 Pakkumise hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Pakkumise hinnaleastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus E= kauba hinna protsentuaalne muutus 23 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne pakkumine. Näidata joonisel Elastne Pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentualne muutus. E suurem kui 1
Elastsuskoefitsient – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem: mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest
suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb
12. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed, sh ebavõrdsus- olukord Eestis ja tagajärjed. Elanikkonna heaolu iseloomustavad: (sotsiaalne heaolu) • Majanduslik jõukus • Madal töötuse määr • Kõrge tootlikkus • Võimaluste mitmekesisus • Elanike hea tervislik seisund • Kõrge haridustase jne Inimeste heaolu analüüsimiseks on otstarbekas mõõtaühiskonna ebavõrdsust, mis väljendub leibkondade sissetulekus. Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus, puue, äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh
Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on mitteelastne. Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist (müügikoguse ja ühku hinna korrutis) TR=TP*p Nõudluskõver a) Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega. b) Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne.
Arvestada tuleb ka vastajate subjektiivsust kui inimesel on majanduslikke raskusi, mille lõppu pole ehk niipea näha, võib ta oma emotsioonid üle kanda ka üldisele majanduse hinnangule. Ise usun siiski, et oleme kriisi ,,põhjas" ära käinud ning edasi järgneb vaikne järk-järguline taastumine. KOKKUVÕTE Majanduslanguse mõju ja ostuotsuste langetamine on väga individuaalne. Kuigi leidus äärmuslikke tulemusi, kus pole toimunud mingeid muudatusi sissetulekus, ostude sooritamisega seonduvas ega tuntud ka olulisel määral majanduslanguse mõju isiklikule elule, leidus ka neid, kes otsivad teadlikult odavamat hinda, jälgivad sooduskampaaniaid, on koondatud ja tunnevad, et kriis on neid väga tugevalt mõjutanud. Enamik vastuseid jäi pigem keskmisse vahemikku. Üllatusi polnud ka selles, millistest toodetest/teenustest ei loobuta mingil juhul või mille hinnatõus on kõige enam vastajaid mõjutanud. Inimesed on teinud vajalikke muudatusi oma
Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. 10 Üldiselt on nõudlus seda elastsem, mida: • rohkem on hüvisel asenduskaupu, • vähem tähtis on hüvis (tarbekaup või luksuskaup), • mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, • mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Mida elastsem nõudlus, seda suurem on nõutava koguse suhteline muutus hinna suhtelisel muutumisel ehk seda tuntavam on hinnamuutuste mõju kogustele (hinnatundlikkus). Küsimus: Kas elastsuskoefitsient on sama nõudluskõvera igas punktis? Vastus: Ei, tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastne madalate hindade korral. Näiteid nõudluse hinnaelastsuse koefitsientidest: • muna 0,1 • liha 0,4 • kirjatarbed 0,5 • kütus 0,5 • majutus 1,2
q q Tootja kogutulu = kauba hind x kogus Kui nõudlus on elastne siis kaasneb hinna tõusuga tootja kogutulu vähenemine. Kui nõudlus ei ole elastne siis kaasneb hinna tõusuga tootja kogutulu kasv. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade olemasolu. Mida enam asendajaid seda elastsem nõudlus. Tootja kogutulu suureneb asendaja väljatõrjumise arvel. Mida väiksem on antud kaubale tehtud kulutuste osa tarbija sissetulekus seda mitteelastsem on nõudlus. Igapäevakaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne. 4. PAKKUMISSEADUS Pakutava kauba kogus on võrdeline kauba hinnaga kui teised tegurid jäävad samaks. Eeldus: ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasum. Kõrgem hind stimuleerib rohkem tootma ja meelitab turule uusi firmasid. Tabel 4.1 Pakkumistabel Kauba hind (kr) Pakutav kogus aastas (tuh. tk) 10 20,0 8 18,5 6 17,0
ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5 Mare Randveer, TTÜ MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu; hinna langus vähendab kogutulu NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID: * asenduskaupade arv * hüvise tähtsus tarbija jaoks * hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus * hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS: mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele Q M Em = : Q1 M1 NORMAALKAUPADE nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne. Sissetulekuelastse nõudluse koefitsient on suurem kui üks. Sissetuleku mitteelastse nõudluse koefitsient on väiksem kui üks. INFERIOORSETE KAUPADE sissetuleku nõudluse koefitsient on negatiivne
Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M Em = :
Olulisim tegur, mis motiveeriks inimesi välismaale tööle asuma, on ootuspäraselt paremad palgatingimused (75%). Ülejäänud tegurid jäävad kaugemale uute kogemuste hankimine 23%, erialane väljakutse 22%, paremad riiklikud toetused 21%. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda, on Soome 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. Põhjus miks Eestlased Soomes töötamist eelistavad peitub eelkõige kordades suuremas sissetulekus ning heas sotsiaalsüsteemis. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendusepidamine on tihe. Üle Soome lahe liigub aastas üle seitsme miljoni reisija. Sealne tööturg toimib ning paljudele Soome ettevõtetele on loomulik pidada Soomet ja Eestit üheks tegevuspiirkonnaks. Samas Eesti astumine Euroopa Liitu ja Schengeni ala laienemine ei ole mõjutanud töövõtjate liikumist Eesti ja Soome vahel nii, nagu kardeti. Soome ametiühingute keskliit hirmutas kunagi 400 000
Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril valgel tööandjal musta töötaja suhtes). Diskrimineerijad on nõus selle maitse eest maksma, diskrimineerimine toob neile tegelikult rahalist kahju. Valged ettevõtjad kaotavad sissetulekus ja valged töötajad võidavad Kui diskrimineerimise kulud lähevad liiga kõrgeks (mittediskrimineeriva tööandja eelis suureks), siis nad on nõus diskrimineerimisest loobuma Beckeri mudel selgitab inimeste käitumist turul, miks nad eelistavad rahvuslikke tooteid (Eesti vorsti vm) DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT Ww=Wb+d Ww – VALGE TÖÖTAJA PALK Wb – MUSTA TÖÖTAJA PALK d – DISKRIMINEERIMISKOEFITSIENT Eelarvamused ja diskrimineerimine
Kui hüvise hind natukene kasvab, muutub selle hüvise nõudlus olematuks. 2. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Esineb asendamatute hüviste puhul. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asendushüviste olemasolust ja hulgast; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. aeg: hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Mida rohkem on hüvisel asendushüviseid, seda suurem on tema nõudluse hinnaelastsus, sest hinna tõustes on see hüvis võimalik väga hõlpsalt asendada mõne teise hüvisega. Mida suurema osa moodustavad hüvisele tehtavad kulutused tarbija sissetulekust, seda tundlikumalt tarbija hüvise hinnamuutustele reageerib. Näiteks kui hüvise hind kahekordistub, ei avalda see tarbija rahakotile erilist mõju ja seda tarbitakse tõenäoliselt sama palju kui enne hinnamuutust
Tööhõive ja Tööpuudus Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikkekui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult osa on mõõdetavad. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus. Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus. (vt SKP sissetuleku meetodil) Tööealine rahvastik Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastikuhulka kõik 15 -74 aastased inimesed Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks: Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik-Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud
direktiividega harmoniseerumine, mida poleks tulnud siis ratifitseerida, kui ei soovita VÕS-i vastu võtta. 2. See ei ole Eesti ühiskonna probleem. Eelmise punktiga vahetult seotuna väidetakse, et Eestis ei ole sellist sotsiaalprobleemi, see on Ameerika või Euroopa Liidu väljamõeldis, mida meile nüüd kaela määritakse. Meie ajalugu on teistsugune, naised-mehed on alati võrdselt tööd rabanud, kes põllul, kes kodus. Tegelikult vahesid sissetulekus ei ole ning tuuakse mingi triviaalne näide konservikarpide sorteerimisliinist. Või see, et naised vähem palka saavad ongi normaalne, sest nad teevad teise iseloomuga või vähem tööd. Näiteks võid mehe palgates kindel olla, et ta teeb erinevalt naisest probleemivabalt ületunnitöö ära ning selle eest ei ole üldjuhul vaja lisatasu maksta. Naine aga paneb kell viis pillid kotti ja jookseb oma perekonna juurde.
d) kauba C hind on 4 krooni ja kauba D hind on 2 krooni. 42. Kui sissetulek jääb samaks, siis kauba C kui ka kauba D üheaegne hinna langus (vt. joonis 3): a) nihutab EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale; b) nihutab EJ vasakule; c) nihutab EJ paremale; d) EJ-i ei mõjuta. 44. EJ tõusu absoluutväärtus on a) MUc / MUd; b) ½; c) Pd/Pc; d) Pc/ Pd. 45. EJ tõusu muutumise põhjuseks on muutus: a) tarbija eelistustes; b) tarbija rahalises sissetulekus; c) asendamise piirmääras; d) ühe või mõlema kauba hinnas. Vt. joonist 5 45. EJ nihkumise asendist ab asendisse cd on põhjustatud: a) kaupade M ja N hinna langusest; b) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest; c) rahalise sissetuleku vähenemisest; d) rahalise sissetuleku suurenemisest; e) ükski variant pole õige. 46. Kui EJ nihkub asendist ab asendisse ac, siis a) kauba K hind on tõusnud; b) tarbija rahaline sissetulek on vähenenud; c) kauba K hind on langenud;
aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb.. 1.19.2 Nõudluse elastsuse mõjurid Asenduskaupade rohkus - Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Hinnamuutusega kohanemise aeg - Aja jooksul kauba hinnaelastsuse koefitsient kasvab, sest mida pikem on kohanemisperiood, seda suuremad on kallima kauba asendamisvõimalused odavamaga. Hüvise tähtsus ehk hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus - Mida suurem on antud kaubale kulutatava sissetuleku osakaal, seda suurem on tema nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Nõudluse elastsuse iseloomustamiseks ei piisa alati ainult hinnaelastsuse näitajaist. Lisaks hinna muutusele võivad nõutavat kogust mõjutada ka tarbija sissetulekute muutumine või teiste kaupade hindade muutus. Selleks leitakse täiendavalt nõudluse sissetuleku elastsus, mis mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetulekute muutumisele
annaabi.ee 
