50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurameigas
Õppematerjali autor
Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjutas autorit Kaksiktornidele suunatud terroriakt. Lisaks üks uuring ning ka see, millised ohud kaasnevad, kui islamiäärmuslased, võõrtööjõuna, järjest rohkem Euroopasse
saaks, samas üritab näidata Venemaad ka heast valgusest ning rõhub sellele, et Vene valitsus Ukraina lõhenemist ei soovi. Uudises väljendub ka rõhumine Ukraina heaolule ja julgeolekule ning ähvardus Lääne osas, et neil pole mõtet "oma nina asjasse toppida". Neljandas artiklis, mida analüüsisin "Putin liigub lähemale Krimmi annekteerimisele", jääb juba pealkirjast silma Postimees.ee kallutatus. Venemaad näidatakse halvana ja dominantsena. Artikli edenedes räägitakse selles Krimmi rahvahääletuse tulemustest, millest ilmneb Venemaa poolne võimu ärakasutamine (hääletustulemuste näol - Krimmi lahkulöömist Ukrainast ning liitumist Venemaaga olevat toetanud 96,77% hääletamas käinutest). Kuigi Putin üritab näidata Venemaad süütuna, ei tundu see artiklit lugedes siiski nii olevat. Samuti ei võrdu julgeoleku tagamine koostööga. Venemaa on peamiselt oma huvide ja kaitse peal väljas, kõike
kommentaarid (Kirjuta meile), fotograafia (Täistabamus), uurimistulemused ja avastused maailmast (Avastused), lugejate küsimustele vastamine (Küsi meilt), uudistooted ja nutividinad (Nutikad asjad), loogikale ja teadmistele põhinevad testid (Testid), uudised Eesti teadusmaailmast (Ole Kursis) ning järgmise numbri tutvustus (Uus number). Visates pilgu peale sisukorrale, saab teada, et artikli põhiteemadeks on tuumasüntees, liustike sulamine ning Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmine, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda geeniuurijate töö bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt. ’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid),
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Postimehe lühiajalise individuaalse mõju analüüs Meedia efektid ja efektiivsus 1. kodutöö Liis Buht A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted....
kui kliendi vabaduse äravõtmist tegutseda enda eest. Töötajad peaksid ettevaatlikud olema käsitlema kliente kui oma probleemide põhjusi lihtsalt seetõttu, et nad püüavad näha kliente kui põhjuslikke toimijaid oma probleemide lahendamisel.(Payne, 1995) 7 Artiklite ülevaade 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008) „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine Autor: Marju Selg Autor alustab artikli kirjutamist järgmiselt : „Käsitlen võrdlevalt kahte olulist mõistet, püüan välja tuua nende tähendusnüansse ja näidata, millistesse avaramatesse mõistesüsteemidesse need kuuluvad.”Artiklis on räägitud nende kahe mõiste esisust ning erinevusest. Autorit ennast ajendas seda kirjutama Dagmar Narussoni „Juhtumikorralduse käsiraamat”, kus „ei joonistu selgelt välja nende kahe lähenemisviisi vastastikku täiendavad jooned ja põhimõttelised erievused
..........................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen..........................................................................................................8 1.1.1.4 Nädal..........................................................................................................9 1.1.2 Analüüs............................................................................................................9 1.2 Võõrsõnad..............................................................................................................11 1.2.1 1.2.1. Sõnad.................................................................................................... 11 1.2.1.1 Sirp..........................................................................................................11
On liiga palju noori kelle mõttemaailmas on asju, mis ei ole sobivad. Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha enam noori hakkab varakult alkoholi tarbima ning üha rohkem inimesi vajab haiglaravi alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid