Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele (0)

Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele
1) väljakutse: Erinevad sõltuvusprobleemid, nende ennetamine ja ravi tõhustamine.
probleemi olemus: alkoholism ja narkomaania on Eestis väga levinud ja oleme sellega ka Euroopa kontekstis esirinnas
lahendus: Tuleks alustada tõhusamat teavitustööd just lastele suunatud ohukampaaniatega. Tegeleda nendega, kellel veel pole sõltuvust. Aegajalt võiksid koolides käia asjatundjad, arstid ja ka endised sõltlased, kes saaksid tuua reaalseid näiteid oma elust. Selline väike hirm oleks lastele isegi positiivne. Alkoholi ja narkootikumide mõju all toime pandud kuritegusid tuleks senisest veelgi enam meedias käsitleda ja karistusi karmistada.
Alkohol peaks veelgi kallim olema ja politsei peaks rohkem tähelepanu pöörama narkodiilerite püüdmisele.
Selllised sõltuvused on Eesti riigile väga kulukad ,sest kui juba sõltuvus käes ,siis on inimestel tervisega suured probleemid, sagenevad kuriteod ja need inimese on Eesti riigi ja ühiskonna jaoks kasutud (st ei too tulu sisse) ja ohtlikud.
Tuleks rohkem luua selliseid lahendusi „ Lootuse küla“ näitel, kus hetkel saavad abi ainult mehed.Ka naised ja noored on riskirühmas,ka vaesuses elavad pered jne.
Riigi ülesanne on toetada alkoholi tarvitamist tervist võimalikult vähe kahjustaval viisil, takistada salaalkoholi tootmist, alkoholi kuritarvitamist ning tarvitamist selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas.
Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleks reguleerida. Samuti on riigi ülesanne edastada selgeid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta.
Me peaks võtma õppust Skandinaavia näite põhjal,kus alkoholi müüakse vaid selleks ette nähtud alkoholipoodides, mitte toidupoodides ega bensiinijaamades.
Riigi ja ühiskonna sotsiaalne vastutus tähendab omada kindlaid tõekspidamisi ja väärtushinnanguid selle kohta, milline alkoholi tarvitamine on ühiskonnas vastuvõetav ning millisel juhul astuvad riik ja ühiskond inimese käitumistavadele vastu.
Aga riik ja ühiskond, need oleme meie – inimesed.
Samuti peaks olema mingisugune programm,mis tegeleks juba sõltuvusest vabanenud isikutega, et nad saaksid minna õppima, saaksid psühholoogilist nõustamist, võimalust kutset õppida jne. Siis on see võimalus väiksem,et nad tagasi sõltuvusse langeksid.
Sõltuvusprobleemidega inimesi tuleb aidata, kui nad seda ise soovivad, sest olgem ausad, igas meie perekonnas on olnud või on keegi ,kel on mingisugune sõltuvus.
2) väljakutse: Väljarände ja rahvaarvu kahanemise pidurdamine
probleemi olemus:suurenenud väljaränne Eestist toimub just väikelinnade elanike arvelt
lahendus:Esiteks on 2/3 tootvast Eesti tööstusest koondunud Tallinna ja Harjumaale ,st oleme väga kontsentreeritud majandusega riik.
Riik peaks rohkem investeerima maakohtadesse ja väikelinnadesse, et loodaks uusi töökohti.Maakohtades elab järjest enam omavalitsusi, kus 50% nende halduasalal elavatest inimestest on pensionärid ja nad peavad ise selle kõigega toime tulema .
Maapiirkondadesse ja väikelinnadesse tuleks viia riigiasutusi, omavalitsused peaksid kutsuma noori peresid elama maale,looma neile soodsad tingimused maja- või korteriostuks,võimaldada korralikud lapsehoiukohad jne. Arenda
da maakonnakeskustes välja kaugtöökeskused ja aidata neisse leida rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste üksusi.Kaaluda võimalusi anda maksusoodustusi eksportivale ettevõttele, kes viib oma tootmisüksuse ääremaale.Sest väjaränne on minu meelest 2- suunaline :toimub väljaränne maapiirkondadest linnadesse või teistesse riikidesse
Et ka haritud inimesi massiliselt välja ei rändaks( arstid, õpetajad, spetsialistid ), tuleks palku ühtlustada seoses Põhjamaadega.Meditsiini, teadusesse ja haridusse tuleb enam investeerida.
3) väljakutse: Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes
probleemi olemus:Eestis suureneb absoluutses vaesuses elavate laste arv
lahendus:
Eestis ohustab vaesus enim peresid, kus on üks või mitu töötut, puudest või muust põhjusest tingitud hooldamist vajavaid pereliikmeid, üks täiskasvanu või palju pereliikmeid.
Ühtlasi peegeldab kõrge absoluutse vaesuse määr sotsiaalpoliitika suutlikkust vähendada ebavõrdsust erinevate gruppide vahel, sh laste ebavõrdsust täiskasvanutega võrreldes.
Vaesus mõjutab inimeste võimet ja võimalusi erinevaid ühiskonna ressursse kasutada ja neist osa saada. Vaesuses olemine tähendab ligipääsu puudumist erinevatele ressurssidele.
Vaesus väljendub võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega väiksemas sissetulekus, madalamas elustandardis, sotsiaalsete hüvede ja õiguste väiksemas kättesaadavuses ja suuremas sotsiaalses haavatavuses .
Lahendus?
Hoidmaks ära probleemide süvenemist, on oluline jõuda abivajavate perede ja lasteni võimalikult vara. Võimalike riskide ilmnemisel (nt töötuks jäämine, pereliikme hooldusvajaduse tekkimine, koolikohustuse mittetäitmine jne) tuleks koheselt võtta perekonnaga ühendust ning leida võimalused nii lastele kui vanematele toe ja abi pakkumiseks.
Lapsehoiuvõimaluste kindlustamine laste puhul, kelle perede majanduslikud võimalused on piiratud, vähendab vaesuse mõju lapse arengule ning aitab ära hoida vaesuse põlvkondadevahelist edasikandumist. See tähendab, et appi tuleb kohalik omavalitsus (sh peretöötaja), et laps saaks minna lasteaeda, kusjuures omavalitsus maksab kulud, seejärel saaks luua vanemale/vanematele programmi, et nad õpiks mõne ameti, õpiks midagi olemasolevale kutsele juurde või läheks üldse kooli.See kõik peaks toimuma koostööna pere ja omavalitsuse usalduse tasemel.aidatakse neid, kes ikkatahavad , et neid aidataks.
Paljudel peredel on kindlasti ka eluruumid kehvas olukorras ja sealgi võiks omavalitsus appi tulla.Sõlmiks mõne oma valla või linna ettevõttega lepingu, kes siis teeks elementaarsed remonditööd ära. Kindlasti saaks ka mõnefirmaga kokkuleppele jõuda, et hädasolevatele peredele ka talvekütet varuda. Riide - ja toiduabi juba on käigus ja seesugune ettevõtmine onväga tänuväärne.
See kõik oleks ajutiselt , kuniks pere omale ise jalad alla saab, et ei tekiks „õpitud abituse“ momenti .
Veel lahendusi: Lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimine, psühholoogi, psühhiaatri ja logopeediteenuse mahtude suurendamine , tugiisikuteenuse pakkumise suurendamine.
Sellised lahendused on aga küllaltki kulukad, eriti väiksematele omavalitsustele, see on aga mõttekoht riigijuhtidele, kuhu järgmine rahasüdt Euroopa sotsiaalfondist panna.
Selge see, et kõigile ei jätku, aga lapsi tuleks eelisjärjekorras aidata.Nemad ei saa oma olukorra muutmiseks ise midagi ette võtta.
Kristi Ruukel 12.E