informatsioon lihtsalt liigub edasi. Kui sina oled nüüd see tasuta liige, siis sinu jaoks ei ole vahet, mis seal toimub, sind see ei huvita. Kui sul nüüd aga tekib huvi, et okei aga, mis nad seal siis teevad ja kuidagi võiks siis sellepealt ka midagi saada, siis väga lihtne selleks sa pead tulema Lyoneti liikmeks. Ja mis nüüd toimub? Mis on see kõige suurem erinevus tavaliikmel ja Lyconeti liikmel on see, et Lyconeti liige teenib nüüd tulu terve enda ostukogukonna käibe pealt LÕPMATUST kaugusest välja. Terve ostukogukonna pealt lõpmatust kaugusest välja, on seal 100 inimest, 1000 inimest, miljon inimest vahet ei ole, sa teenid terve selle ostukogukonna käibe pealt. Minu jaoks tundus see algul väga müstika, et kuidas see saab võimalik olla, aga süsteem on imelihtne. Siin on näiteks üks liige sina ei tunne teda. Ta sai kaardi kuskilt ma ei tea kust ja võib- olla ta elab Brasiilias
! Midagi ei saa, tuleb suu puhtaks pühkida. OSVALD: Nüüd hakkad lahmima. Süveneda on vaja. ROLAND: Siin ei ole midagi süveneda. (Naerab.) Naljamees. OSVALD: Naljamees või mitte, aga ma ei saa midagi parata. ROLAND: Stopp-stopp-stopp, milles nüüd probleem on? OSVALD: Probleem on väga lihtne. Mina tahan täpselt sellist naist nagu sinul on. ROLAND: Laural ei ole kaksikõde. OSVALD: Kaksikõde ei ole täpselt sama. ROLAND: Siis ma ei saa sind aidata. OSVALD: Tegelikult on lugu nii, et sa saaksid, aga sa ei taha. ROLAND: Ei saaks, kuidas ma saaks. Kas ma pean oma naise sulle andma? (Naerab.) OSVALD: (Paus.) Peaksid andma jah. ROLAND: Mis jutt see on! See pole mehe jutt! OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. ROLAND: See on lapse jutt. Üks laps tahab teise lapse autot endale. OSVALD: Ma ei taha sinu autot endale. Ma tahan sinu naist. ROLAND: Ennekuulmatu lugu. OSVALD: Ei ole
tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad mind. aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa
Aga ma ütlen: niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalgagi Metsa talu õue tõsta. Ma hurjutan sulle koerad peale. Kas mõistad? AADU: (läheb ära) Mida iganes! 2.etendus PRIIDU: Niisugused noorte inimeste lapsikud tembud, üksteise kiitmised ja üksteisele sõnumite saatmised ei kõlba mitte minu Elsale. Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast. Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb ) ELSA: Ime lugu minu isa on Jõepära ukse ette seisma jäänud! Kas otsid lepitust naabri Madisega ? PRIIDU: Ei, see seismine siin on sinu eluõnne kindlustamiseks. ELSA :(ruttu) Kas Aadu kõneles juba... PRIIDU:(pahaselt) Mis ta kõneles, sina üleannetu tüdruk! Sina minu surnukirstu nael! Kas ma sind sellepärast koolitasin , et sa nüüd ühele vaese mehele tahad minna! Hiilite ringi siin minu selja taga Jõepära Aaduga. Kas sul häbi ei ole ! ELSA: Aga armas isa, miks sa nüüd nii pahandad
Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks.
ANN Ta on sõber. FELIX See pidi olema meie pereüritus. ANN Kareen on ju nagu pereliige. FELIX Tõesti? Varsti ronib ta meie vahele voodisse ka. Ei saa teda ju kutsumata jätta... ANN Felix, ära muutu labaseks. Saabub punane vein. Joovad vaikides. FELIX Lapsed peaks juba siin olema. ANN Ma ütlesin, et nad ei tule. FELIX Äkki juhtus midagi? ANN Muretse parem enda pärast. FELIX Mul pole häda midagi. Felix joob korraga ära klaasi veini ja valab endale juurde. ANN Ma arvan, et sa vajad ravi. Taastusravi. Laste juures. FELIX Sa tahad mind laste õlgadele saata? ANN Kodu meil ju enam pole. FELIX Ja kuhu siis sa ise mõtled minna? ANN Kareen võttis mind ajutiselt enda juurde. 14 FELIX Mida?
Me vabastame teid elust! Vabastajad on ju head inimesed. Te ei pea enam muretsema tuleviku pärast. Me vabastame teid tulevikust. Me vabastame teid väikerahva olemise ängist. Te ju võitlete hirmsasti selle eest, et olla olemas. Me vabastame teid sellest. Me vabastame teid teie keelest. Raske ja tüütu keel. Me vabastame teid teie endi käest. Tulge meiega – vabastajatega! Te kuradid alles oigate, kui Venemaa teist üle sõidab – ja seda ta teeb. Me teeme teid enda sarnaseks. Meie ideed kannab edasi meie Hitler – Stalin. Kui te sõna ei kuula, minge perse ja lõpetuseks lähete Siberisse. See on hullem kui Auschwitz. Kuid kasulikum. Tuleviku mõttes tuleks öelda seda – teil tulevikus pole enam tulevikku, nagu seni on olnud. Me oleme oma vigadest õppinud ja seekord kui pauk käib, siis kaote täielikult nagu sitt ihust. Saite aru jah- nagu SITT IHUST. Aga teate, miks nii juhtub?
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli
Kõik kommentaarid