Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus metafüüsikasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
universaal, aktuaalne, propositsioon, troop, uskumus, propositsiooni, reaalsus, mõisteskeem, kogumid, troobid, armstrong, fenomeniline, meta, vastavusteooria, aktuaalsus, maailmad, rääkija, relatiivne, russell, berkeley, hume, individuaalsete, metafüüsika, eksisteerimine, triviaalne, modaal, üksikasi, nimisõnad, enesestmõistetav, mentaalnepole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks. Arengu seadus(dialektika) Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees antitees süntees tees "MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK" Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist: 1. Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu 2.Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas. 4 3.Võõrandumise mõiste oma enda tsivilisatsiooni rajades loob inimene igasuguseid institutsioone, seadusi ja ideid, mis hakkavad teda ahistama hoolimata tõsiasjast, et need on tema enda leiutatud.
Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega. Aquino Thomas "Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad
nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni- tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et ühegi üldise propositsiooni puhul, mis osutab millelegi faktilise-
· Filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte WILLIAM JAMES · William James (1842-1910), USA filosoof, kes muutis pragmatismi populaarseks · Pragma kr k tegu, tegutsemine · Pragmatismi rajas Charles Sanders Peirce (1839-1914) · Pragmatismi järgi on mõtlemise ainus põhjus kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele (uskumus on tõekspidamine) · Uskumusel on kolm omadust: uskumus on miski, millest oleme teadlikud; uskumus vaigistab kahtlemisärrituse; uskumusest lähtub meie käitumine · J järgi usub ratsionaalne inimene vaid seda, mis on põhjendatud; tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ning alles siis mõtleb argumentidele · Uskumusi mõjutavad J järgi: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine jne · Usk aitab meid: on usk fakti asetleidmisesse, fakt leiab aset; ei ole usku fakti asetleidmisesse, ei tule fakti
meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal", "planeet Marss", "Vanemuise tänava õppehoone" jne. Kõik need väljendid peavad silmas kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks. Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis
jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
Meie oleme lõplikud olendid , kuid meil on kahene olemus nagu Jumalalgi: me oleme füüsilised kehad, kuid me oleme ühtlasi hinged. ,,Keha on hinge väline vorm". Ta väidab, et me ei ole teadlikud oma tegude tõelistest põhjustest ja seega on meie endi arvamus iseendast vaid pettekujutelm. Spinoza kaitses mõtte ja sõnavabadust. MÕISTED: a priori kogemusteeelne teadmine absoluut reaalsus ühe kõikehõlmava printsiibina. agent subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb; subjekt, mis lisaks tunnetamisele ka tegutseb agnostsism suhtumine, mis väldib otsustamist. seisukoha vältimine. antropomorfism inimlike omaduste omistamine millelegi mitteinimlikule dialektika a) küsimuste ja vastuste esitamise kunst b) iga väide loob vastuväite, mis koostöös jõuavad koosväiteni (teesini)
Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema,
Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest")
Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest")
mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas. Entiteet on ABSTRAKTNE, kui mitu sellist entiteeti saab olla samas kohas samal ajal. Nt. protsess nagu objekti kuju pidev muutumine saableida aset
enamuse, kirikuisade? - Piiskop Stubbsi probleem. 2 uskumust: piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt, piiskop Stubbs suri oma voodis. Mõlemad uskumused on koherentsed mingi uskumuste hulgaga. Koherentsusteoreetik ei saa öelda, et 1) on väär ja 2) tõene. (Russell). IV Pragmatismi tõeteooria *Peirce, James, Schiller, Dewey Tõesed on sellised uskumused, mis „töötavad“, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Peirce: uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik
"Jane Austen suri oma voodis" Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene. 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei
keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm
(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
Üsna suurt tähelepanu olen pööranud just Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna rajajale, kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist rohkem huvituma. Pyrrhonist on nii mõndagi huvitavat kirjutanud ka Diogenes Laertios, kes oli Vana-Kreeka filosoofide biograaf ehk eluloode kirjutaja. Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal.
■ marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. ■ 1848 F.Engelsiga “Kommunistliku partei manifest” peateos “Kapital” ■ Marxi filosoofia tugineb Saksa filosoofiale, Prantsuse poliitteadustele ja Briti majandusteadustele, kõige suurem osa lähtub Hegeli filosoofiast ■ Hegel: reaalsus on protsess, sellest arusaamine on ajaloolise muutumise protsessi mõistmises, muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, kõige põhjustab võõrandumine- see protsess jätkub kuni pole enam võõrandumist ■ Marx: võõrandumine, siis on inimestel esmakordne võimalus olla oma saatuse isand, see annab võimaluse vabaduseks, selline ühiskond võimaldab vabadust ja eneseteostust
Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu.. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. Näiteks: kui klassi esindaja käib välja enda huvid kui kõigi huvid, siis üritab ta kõiki veenda,
Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”. 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. “Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?
23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi – kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen
23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24. Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi. Mida kumbki troop tähendab? Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .. metafüüsiline lähtekoht pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult uskumuste süsteem. .. episteemiline lähtekoht me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine uskumus 5. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) maailm (faktid) Koherentsusteooria järgi: väide teised väited 6. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. .. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/tarkade/suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) .. ,,Jane Austeni probleem" A: ,,J. A
Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand).
suurelt osalt varasematest tõdedest. Inimeste uskumused ükskõik millisel ajal on suur hulk võlakogemusi. Kuid uskumused ise on maailma kogemuse kogusumma osad ning neist saab seetõttu järgmise päeva laenuoperatsioonide aine. Niivõrd kui tõelisus tähendab kogetavat tõelisust, on see ise ja tõed, mida inimesed selle kohta ammutavad, igavesti muutumisprotsessis – see võib olla muutumine mingi kindla eesmärgi poole – kuid see on siiski muutumine. Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja põhimõtteliselt kõrvaldatav
>> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale vastu. c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. 28th of March 5:16 matis Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses? Matching pairs: Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. -- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism
küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism-
(otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust.
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo
hinge kolme võimet ja on:
· orienteeritud minevikule (mälu akt)
· tulevikule (kujutlusvõime akt)
· olevikule (arutluse akt)
Kontsept on seega isikustatud mõiste!
Abelard universaalid. Üldine, see ei ole ei inimene ega loom, ega nimi "inimene",
"loom". See on nende üleüldine helis väljendatud seos. Mõistuse konstruktsioon.
Universaalid eksisteerivad loomulikul moel Jumala mõistuses (nagu Platoni ideed).
Nihkes mitteolemiselt olemisele tekib heli. Universaal justkui kahestub: nimi ja asi.
Täielik asja tabamine toimub läbi kõne, läbi kõnede mõtte, mis tekivad rääkija hinges,
on suunatud kuulaja hingele ja eeldavad mõistmist. Jumalikud ideed helilised
kujundid mõisted ütluse mõtted
annaabi.ee 
