bioloogia kontrolltöö ökoloogia (0)

Ökoloogia fundamentaalteadusena 1.         Ökoloogia   mõiste.  Ökoloogilised tegurid ja  näited nende   mõjudest   erinevatele   liikidele (biootilised,  abiootilised, antropogeensed tegurid). ÖKOLOOGIA-   teadus   organismide   ja   eluta   keskkonna   (abiootilised   tegurid)   ning   oranismide
omavahelistest suhetest (biootilised tegurid).
KESKKONNATEGUR ehk ökoloogiline faktor: aine, energia või info voog keskkonnast.
Organiseerituse tasemed ja ökoloogia harud: ❏ molekul ❏ rakk, kude, elund, elundkond/ökofüsioloogia ❏ organism/autökoloogia ❏ populatsioon- ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal/demökoloogia ❏ ökosüsteem- eluskooslus (biotsönoos) koos eluta loodusega (biotoop/ökotoop)/ sünökoloogia ❏ bioom- ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne) ❏ biosfäär- kogu maa elustik/globaalökoloogia Abiootilised tegurid- päikesevalgus, temperatuur, sademed
Antropogeensed tegurid- inimtekkeline mõju, inimmõju
Biootilised tegurid- tegurid (mõjurid), mis tulenevad liikide omavahel kooseksisteerimisest 2.    Ökoloogiline amplituud, selle graafiline kujutamine (optimum, optimaalne piirkond, alumine ja ülemine taluvuslävi). ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD- liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. ● Laia amplituudiga- eurütoopsed liigid- nt haug
● Kitsa amplituudiga- stenotoopsed liigid- nt käbilind
❏ OPTIMUM- liigile sobivaim ehk optimaalne vahemik, kus kõige paremini kasvab (joonisel kõrgeim punkt) ❏ OPTIMAALNE PIIRKOND- kastike (piirkond), mis ümbritseb optimumi mõlemalt poolt ❏ ALUMINE TALUVUSLÄVI- minimaalne piir, kus liik elada saab (joonisel ees pool) ❏ ÜLEMINE   TALUVUSLÄVI-   maksimaalne   piir,   kus   liik   elada   saab   (joonisel   taga   pool, paremal) 3.       Organismide vahelised suhted ja vastavad näited koos selgitusega (sümbioos/mutualism, kommensalism,   kisklus,   parasitism,   konkurents,   herbivooria   (taimtoidulisus);   Karnivoor,
herbivoor, omnivoor. SUHTE NIMI NÄIDE Sümbioos +/+ Vastastiku   kasulik   kooselu.   Sipelgas   (saab   nestet)   ja
lehetäi (kaitstakse).  Kommensalism +/0 Ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. Mitmed bakterid
(saavad toitu) ja imetaja (pole sellest mõjutatud). Kisklus +/-   Ühele   osapoolele   kasulik,   teisele   kahjulik.   Kiskja   ja
saaklooma suhted: mutt ja vihmauss. Parasitism +/- Ühele kasulik, teisele kahjulik. Parasiidi ja peremehe suhe:
Kirbud koeral; sooleparasiit paeluss koera soolestikus


Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoor) ja taime suhe: lehetäi ja
metskits; jänes ja taimed Konkurents -/- Mõlemale   kahjulik.   Taimedel   nt   juurkonkurents   ja
võrakonkurents. ➔ KARNIVOOR- loomtoiduline ➔ HERBIVOOR- taimtoiduline ➔ OMNIVOOR- segatoiduline e kõigesööja 4.    Populatsioon, seda iseloomustavad näitajad: arvukus, tihedus, sooline ja vanuseline struktuur, iive, areaal). Populatsiooni kasvukõverad (logistiline, eksponentsiaalne). Populatsioonilained;
kahanev, kasvav, stabiilne pop. Ökotoop, biotoop. ❏ ARVUKUS: isendite hulk populatsioonis ❏ TIHEDUS: isendite hulk pinna- või ruumalaühiku kohta ❏ SOOLINE STRUKTUUR: isaste ja emaste liitsuguliste isendite suhteline osakaal ❏ VANUSELINE   STRUKTUUR:   erinevate   vanuserühmade   (noored,   täiskasvanud,   vanad, raugad jne) suhteline osakaal ● IIVE- sündimuse ja suremuse vahe
● AREAAL- levikuala/asustusala EKSPONENTSIAALNE KASVUKÕVER- populatsiooni arvukus kasvab kiiresti ja ühtlaselt. LOGISTILINE   KASVUKÕVER-   populatsiooni   arvukus   jääb   teatud   aja   möödudes   mingile tasemele, veidi aastati kõikudes. ● POPULATSIOONILAINED- populatsiooni arvukuse kõikumised aastate lõikes ○ KASVAV: sünnib rohkem kui sureb
○ KAHANEV: sureb rohkem kui sünnib
○ STABIILNE: sünnib ja surem sama hulk isendeid ÖKOTOOP- taimekoosluse kasvukoht sellele omaste keskkonnateguritega


BIOTOOP- elupaik, ühetaoliste elutingimustega ala, mida asustab biotsönoos 5.    Ökosüsteem, biotsönoos, toiduahel, toiduvõrgustik, laguahel, kiskahel. ● ÖKOSÜSTEEM- isereguleeruv ning aineringe ja toiduahelate kaudu seostatud tervik
● BIOTSÖNOOS- organismide elukooslus, mis alustab ühetaoliste tingimustega ala (biotoopi)
● TOIDUAHEL- organismide jada, mida seob üksteisest toitumine ja toiduobjektiks olemine; koostatakse energia (toidu) liikumise suunaga ● TOIDUVÕRGUSTIK-   toitumissuhete   võrk,   kogum   biotsönoosis   või   bioomis   põimuvaid toiduahelaid.   Skeemidel   kujutatakse   arvukamaid   või   ökosüsteemi   seisukohast   olulisimaid
liike. ● LAGUAHEL- baseerub pudeme olemasolul, algab sellest. Tähtis osakaal metsaökosüsteemis. Algab   elutegevuse   jääkidest   ja   surnud   organismidest   ning   lõpeb   mikroorganismidega   (nt
seente, bakteritega). Lõpp-produktiks anorgaanilised ained.   ● KISKAHEL- Saak- ja röövloom: iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. 6.    Aineringe, tootja, tarbija, lagundaja (produtsent, konsument, destruent). Lämmastikuringe ja süsinikuringe iseloomustus. AINERINGE- ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite
koosseisu tagasi. TOOTJAD ehk produtsendid- organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimeseks lüliks. TARBIJAD ehk konsumendid- organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. (vastandub tootja) LAGUNDAJAD   ehk   destruendid-   surnud   organismide   koostisaineid   ja   orgaanilisi   ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad. LÄMMASTIKURINGE-   lämmastiku   tsükliline   liikumine   atmosfääri   gaasilisest   vormist anorgaaniliste   ja   orgaaniliste   ühenditega   seotud   lämmastikuks   ning   tagasi   atmosfääri
gaasiliseks   vormiks.   NT:   taimede   mineraalne   (nitraadid)   toitumine   ->   surnud   taimede
lagundamine bakterite ja seente poolt -> ammooniumühendid mullas -> nitritid mullas ->
nitraadid mullas -> taimede mineraalne toitumine.


SÜSINIKURINGE-   süsiniku   liikumine   ökosüsteemis   erinevate   ökosüsteemide   komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad). Koguhulk ökosüsteemis ei muutu.
NT: atmosfääri CO2 -> taimede fotosüntees, biomassi juurdekasv -> loomtoiduliste loomade
toitumine ja biomassi juurdekasv -> taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja
bakterite poolt -> CO2 7.    Ökoloogilised püramiidid (3 tüüpi), ökoloogiline efektiivsus (nn püramiidi 10% reegel), ökol püramiidi pööratavus. Troofiline tase. Ökoloogiline tasakaal. Arvukuse   püramiid-   organismide   arvukus   tavaliselt   järjest   väiksem   kõrgematel   troofilistel tasemetel Biomassi   püramiid-   elusorganismide   kogumass   antud   tasemel   on   reegline   samuti   väiksem kõrgemal tasemel Need   kaks   võivad   olla   teatud   juhul   pööratud   (alumine   tase   väiksem,   nt   ühel   puul   palju taimetoidulisi putukaid) Produktsioonipüramiid- elusaine juurdekasv ajaühikus väheneb alati kõrgemate tasemete suunas (ei ole pööratav!) TROOFILINE TASE:


ÖKOLOOGILINE TASAKAAL-  liikide arvukus ja nende omavahelised suhted on suhteliselt pikka aega püsivad. 8.    Bioomid ja vastavad näited, biosfäär ja selle ulatus. BIOOM-   makroökosüsteem,   mis   on   geograafiliselt   piiritletav   ala   mingi   taimkatte   ja   ka kliimavööndi   piires.   Seal   elavaid   organisme   (biotsönoos)   mõjutavad   suhteliselt   sarnased
ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Klassifitseerimise aluseks võib võtta näiteks taimede
eluvorme (puud, põõsad, rohi), taimede lehetüüpe (laialehine, okkad) jm karakteristikuid. BIOOM tundra ja metsatundra taiga/parasvöötme okasmetsad mäerohtlad ja põõsastikud parasvöötme okasmetsad troopilised ja lähistroopilised okasmetsad parasvöötme laialehised ja segametsad vahemerelised metsad ja põõsastikud troopilised   ja   lähistroopilised   niisked
laialehised metsad parasvöötme   rohtlad,   savannid   ja
põõsastikud troopilised   ja   lähistroopilised   rohtlad,
savannid ja põõsastikud kõrbed ja kuivad põõsastikud üleujutatud rohtlad ja savannid ripaal V troofiline tase 
(tippkiskja)- jääkaru IV troofiline tase (tertsiaalsed konsumendid, sekundaarsed 
kiskjad)- hüljes III troofiline tase (sekundaarsed konsumendid, primaarsed 
kiskjad)- kalad II troofiline tase (primaarsed konsumendid, rohusööjad)- 
vähk I troofiline tase (produtsendid)


märgala VEE BIOOMID tiik litoraal/eulitoraal mangroovid vetikate mets korallirahu neriitiline vöönd mandrilava pelagiaal bentaal hüdrotermid valged suitsutajad paakjää BIOSFÄÄR- ma sfäär, kus esineb elu. Vertikaalne ulatus on u 40 km. Hõlmab Maa kolme sfääri: ATMOSFÄÄR, HÜDROSFÄÄR, LITOSFÄÄR, ELUSAINE.  Keskkonnakaitse 1. Bioloogiline   mitmekesisus,   selle   tasandid   (geneetiline,   liigiline,   ökosüsteemide mitmekesisus). Bioloogilise mitmekesisuse  kaitse  vajadus  ja  meetmed. BIOLOOGILINE   MITMEKESISUS-   ökosüsteemide,   liikide   ja   geenide   rohkus.   Bioloogiline mitmekesisus   on   kriisis,   vähenemise   põhjusteks   on   elupaikade   teisenemine,   loodusvarade
liigkasutamine, võõrliikide sissetung, kliimamuutus.  ● geneetiline mitmekesisus- pärilikud molekulaarsed erinevused populatsiooni sees/ vahel
● liigiline mitmekesisus- liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. 
● ökosüsteemide mitmekesisus- erinevate keskkondade: sood, metsad, korallrahud, rannaniidud, järved jms paljusus. KAITSEKS TULEB: ● suurendada kaitsealade pindala
● pidurdada koosluste, eelkõige metsade hävimist
● arendada metsa säästlikku majandamist
● pidurdada kliimamuutusi, piirates keskkonna saastamist
● tõsta põllumajanduse efektiivsust
● vähendada toidu käitlemise kadusid


● muuta toitumisharjumusi
● arendada loodusressursside säästlikku kasutamist (kalanduses väljapüügi vähendamine) KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: ❏ kaitsealad (rahvuspargid) ❏ hoiualad ❏ kaitsealused liigid, kivistised ❏ püsielupaigad ❏ kaitstavad looduse üksikobjektid (puud, allikad) ❏ KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid Mitmekesisusest sõltub vastupidavus -> kohastutakse muutuva keskkonnaga kiiremini 2. Liikide  hävimist  põhjustavad  antropogeensed  tegurid, sh võõrliikide sissetoomine.  ANTROPOGEENSED   TEGURID-   inimtekkelised   (inimtegevuse   mõjul   võimendunud   või taandunud ökoloogilised tegurid) ● Võõrliigid tõrjuvad kohalikud liigid välja, moodustavad ‘’musta raamatu’’
● Elukeskkonna saastumine
● Loodusressursside ületarbimine 3.    Ökoloogiliste globaalprobleemide näited: osooniauk, kasvuhooneefekt, happevihmad (nende põhjused ja tagajärjed, kujunemine). KASVUHOONEEFEKT- looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks -18 praeguse
+15 asemel. Maakera oleks kaetud jääga, elamiseks kõlbmatu, ● põhjustajad: CO2, CH4, H20 (aur)
● maalt   peegelduv   soojuskiirgus   ei   pääse   (läbi   kasvuhoonegaaside   kihi)   nii   kergesti atmosfääri… kliima soojenemine ● jahedas vees lahustuvad gaasid paremini KASVUHOONEEFEKT II- globaalne soojenemine ehk õhutemperatuuri tõus maakeral toob
kaasa: ❏ jääliustike  järk-järgulise  sulamise   ja   ookeanipinna   tõusu,  rannikuäärsete  koosluste hävinemine, kliimavööndite nihkumine ❏ muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses, jääkatte tekkes ❏ muutusi tormi- ja tuulevööndites, hoovuste liikumisel ja maailmamere veeringluses ❏ troopiliste   haiguste   levimine   pooluste   suunas-   parasiitidele   tekib   juurde   sobivaid elukeskkondi ❏ liikide migreerumine- võõrriikide sisseränne ❏ nende   nähtustega   kaasneb   hulk   sotsiaalseid   probleeme,   rahvaste   ränne,   poliitiline ebakindlus Kasvuhooneefekti kujunemise põhjusi, inimtegevust arvestamata: ● päikese aktiivsuse tsüklilisus
● planeedi Maa astronoomiliste parameetrite muutumine
● maismaa ja ookeanide pindala suhte muutumine ja albeedo (Maa keskmine albeedo 37%)


● aerosoolid atmosfääris (nt peale vulkaanipurset)
● ookeanide hoovused OSOONIAUK- osoonikihi hõrenemine ● põhjustajad: freoonid, kloori- ja fluoriühendid, lämmastikoksiidid jt
● tagajärg: UV-kiirguse kergem pääs organismideni..mutatsioonid eluslooduses (sh nahavähi oht) HAPPEVIHMAD- pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. ● põhjustajad: happelised oksiidid, eriti S- ja N-oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, N2O)
● vihma pH<5,5
● otsene   kahju   taimedele:   lehtede   vahakihi   kahjustumine…   aurustumise   suurenemine,   vee puudus, vastuvõtlikkus haigustekitajatele ● kaudne kahju: mulla kaudu, nt toitainete väljauhtumine või mürgiste ioonide vabanemine 4.    Eesti  keskkonnapoliitikat  kujundavad  riiklikud  kokkulepped  ja  riigisisesed  meetmed. Keskkonnakaitse   konventsioonid, nende näited (nimetus, reguleerimisala – Ramsar,
CITES ehk Washingtoni, Rio de Janeiro, Ǻrhus). Eesti kaitsealused liigid: ● I-   vähese   arvukusega   või   rikutud   elupaikadega   hävimisohus   liigid,   kes   Eestis   ei   säili (lendorav, must toonekurg, rohe-kärnkonn) ● II- piiratud või väheste elupaikadega liigid, arvukus langeb (sookold, luuderohi, säga)
● III- liigi arvukus tavaline, elupaigad hävimisohus KONVENTSIOON- mitmepoolne riikidevaheline lepe ● Ramsari konventsioon (1971) märgalade kaitseks
● CITES ehk Washingtoni konventsioon (1973) loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega teostatava rahvusvahelise kaubanduse kohta ● Rio   de   Janeiro   bioloogilise   mitmekesisuse   konventsioon   (1992)   reguleerib   liikide   ja elupaikade mitmekesisuse säilitamist ● Berni   konventsisoon   (1979)   reguleerib   Euroopa   taimestiku   ja   loomastiku   ning   nende elupaikade kaitset ● Arhusi konventsioon (1998) rõhutab avalikkuse kaasamist keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning keskkonnainfo kättesaadavust kodanikele ● Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta
● Helsingi konventsioon (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitseks
● Gdanski konventsioon (1973) kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Taani väinades 5.         Looduskaitse   korraldus   Eestis.   Eesti     looduskaitseseaduses   esitatud     kaitstavate loodusobjektide jaotus  ning  näited. ● eriti ohustatud I- vähese arvukusega või rikutud elupaikadega hävimisohus liigid, kes Eestis ei säili (lendorav, must toonekurg, rohe-kärnkonn) ● ohustatud II- piiratud või väheste elupaikadega liigid, arvukus langeb (sookold, luuderohi, säga) ● ohualtid III- liigi arvukus tavaline, elupaigad hävimisohus Säästva Eesti eesmärk: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus


ühiskond; Ökoloogiline tasakaal Eesti   keskkonnastrateegial   2030-   hõlmab   pea   kõiki   inimtegevuse   valdkondi:   majandust,
poliitikat, seadusloomet, haridust, kultuuri 6. Looduse,  tehnoloogia  ja  ühiskonna  vastastikuseid  seosed  - näiteid.  7. Säästev   areng,   selle   ideede   rakendamine   isiklikul,   kohalikul,   riiklikul   ja   rahvusvahelisel tasandil. Kodanikuaktiivsusele  tuginevaid  loodus- ja  keskkonnakaitse  suundumused. Säästev areng- eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimeste heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal ● Rahvusvaheline   tasand-   vaesuse   ja   harimatusega   võitlemine   on   pks   säästva   arengu tegevuskava eesmärk ● Riiklik tasand- täitmiseks tuleb läbimõeldumalt kasutada loodusvarasid, kujundada inimeste tarbimisharjumusi, rakendada uusi tehnoloogiaid ja suurendada sotsiaalset sidusust; rakendub
ka ökomärgiste süsteem ● Kohalik   tasand-   soodustatakse   säästliku   ühistranspordi   kasutamist;   iga   omavalitsus   peab säästlikkusega   arvestama   oma   arengut   sh   nii   maakasutust   kui   ka   elus-   ja   eluta   looduse
ressursside kasutamist planeerides ● Isiklik   tasand-   prügi   sorteerimine,   vee   säästmine,   keskkonnasäästlike   transpordivahendite kasutamine, mõistlik tarbimine jpm