SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi . Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast ht harunevat paljutuumset rakku,sest seeneniitides pole ristvaheseinu. Pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega ja...
Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt
Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad.
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu.
järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses. Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada.
bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli e. ringe: Tootjad Tarbijad Lagundajad Toitumissuhted Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toitumissuhted Toiduvõrgustikuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgmine toiduahela lüli ehk toitumistase reguleerib eelmise arvukust. Kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus on teineteisest sõltuvuses. Populatsioon · Ühe liigi isendite rühm, mis asustab
ainest omandavad loomad ka Erinevaid metsatüüpe ll, leseleht,rohkelt samlaid. kogu energia, mis neil eluks iseloomustavad nii seal Salumetsad kasvavad kõige vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid. Lagundajate pinnal kasvavad männid ja lopsakas ja liigirohke. tegevuse tulemusena ei lähe seal laiuvad nõmme- ja looduses midagi kaotsi. palumetsad. Savikamal ja Looduses on toiduahelad niiskemal pinnal kasvavad seotud ja moodustavad kuused ning seal laiuvad toiduvõrgu
läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel
SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti
tsütoplasmavõrgustik, vakuool 3. Plastiidide üleminekud, nende ülesanded Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin) * toiduks loomsetele organismidele * aitavad teistel eluprotsessidega toime tulla Kahjulikkus * haiguste tekitamine * mürgised (sisaldavad mükotoksiine, osad mürgid lagunevad kupatamisel) * rikkuvad toitaineid (hallitus, käärimine) * allergiate põhjustamine * puitu lagundavad (maja- ja metsavamm) Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks
did esmase ndid orgaanili d surnud Autotroof on se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib tarbijad e aine aine elutegevuseks valdavalt valdavalt valdavalt vajalikud loojad lagundajad orgaanilised ühendid rohelised loomsed seened ja väliskeskkonnast taimed organism bakterid saadavatest anorgaanilistest toitumistü toitumistü id toitumistüü süsinikuühenditest
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik)
. . kemosünteesil või fotosünteesil * Heterotroofid . . . anaeroobsel oksüdatsioonil e. kääritakse või rakuhingamisel. Bakterid on kõige kauem elavad organismid! * Spoore on leitud : 112 000 a. vanusest mastodaoni soolestikust . 200 000 a. vanusest jäääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist . Petri tassidel kasvatatakse baktereid . Bakterid Looduses . 1. Lagundajad ehk destruendid . 2.Sümbiondid taimede , loomade ja seentega . Antibakteriaalsed seebid ? < soolekepikesed mügarbakterid Veise maos on tselluloosu lagundajad . Funktsionaalne toit . . . . toidule on lisatud midagi , et see parandaks inimese tervist . Biokeefir , biojogurt - lisatud probiootilisi baktereid , mis parandavad seedimist immuuunsüsteemi ,
moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust.
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik
· Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine)
Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis Arvukuse väikesed kõikumised ) Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Tooge näited Eesti ökosüsteemidest. Selgitage, millest koosneb ökosüsteem. Ökosüsteem eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. Etteantud organismidest peab oskama koostada toiduvõrgustikku ja toiduahelaid. Tarbijad: Loomad -> Lagundajad: Bakterid, seened, vihmaussid jt -> Tootjad: Taimed (~) Bakter -> Taim -> Jänes - > Hunt Selgitage, mida tähendab looduslik ehk bioloogiline mitmekesisus? Paljude erinevate organismide kooselu teatud alas. Kuidas seda säilitatakse? 1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks,
Pintselhallitus- niidistik hulkrakne, rakud ühe tuumaga Toitumine- valmis orgaanilised ained Metskõdu, surnud organismide jäänused Toiduained Orgaanilised materjalid (näit. ehitusmaterjalid) Paljunemine- eostega mis tekivad: Nutthallitusel- nutikujulistes eoslastes Pintselhallitusel- lülidena harude tippu Kahju inimesele- allergiad, haigused, mürgitused Kasu inimesele- antipiotikum, toit (juust, salaamivorst) Tähtsus looduses- lagundajad 3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine:
NR 3 leht Kordamisküsimused ja ülesanded Bakterid 1. Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks organismideks? Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore?
http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega
· Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus Seeneraku ülesanded · Lagundajad- tagvad aineringe maal · Sübiondid-aitavad talitleda teistel organismidel · Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu · Rakukest- kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju · Mitokondrid- varustavad seenerakku vajaliku energiaga · ribosoomid- seal toimub valkude süntees Seeneraku tunnused · Tuum on ümbritsed rakumembraaniga · Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud oraanilist ainet
mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 4. Vajaduselt paranda lause õigeks eitust kasutamata Lisaks rakumembraanile ümbritseb loomarakku ja viiruserakku ka rakukest 5. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3 tükki) Kloro-, kroom ja leukoplastid 6. Mis on bakterite ülesanne looduse aineringes? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Asutavad elupaiku , mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud. Oluline osa mulla kujundamisel. Baktereid on vaja, kuna: 1. Nad kujundavad normaalse mikrofloora. Seda on vaja, kuna a. Bakterid aitavad organismidel sünteesida aineid b. Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. c. Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. d
Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid. Herbivoorud on taimtoidulised loomad kelle kaudu taimede toodetud ained jõuavad kiskjateni. Raipesööjad ja lagundajad muudavad taimedele anorgaanilise aine kättesaadavaks, et need saaksid uuesti orgaanilist teha. 8. Selgita mõisted: Isend – üksikolend, -organism, indiviid Populatsioon – rühm ühe liigi asendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja suudavad omavahel paljuneda Kooslus – ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid
koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub 2membraaniga ümbritsetud rakutuum Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine
Aeg • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel • Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas) Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju
3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa nende elutegevusele. 1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on autotroofsed organismid.4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos
• Anaeroobsed – ei talu …..? - nt etanoolkääritajad • -veekogude põhjamudas, looma soolestikus • - liigiliselt ja arvuliselt vähem hapnikuta hapnikuga Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Toitumine • Valmis orgaanilisest ainest – enamik • Orgaanilise aine moodustavad ise – fotosünteesivad bakterid ja kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk rahvakeeles sinivetikad Bakterite osa looduses 1. Lagundajad mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise. 2. Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º sooles 10¹³ (500 eri liiki) flatu ninas 10³ Antibakteriaalsed seebid? Soolekepikesed (Escherichia coli) Mügarbakterid –liblikõieliste juurtel seovad õhu lämmastikku Veise maos tselluloosi lagundajad. Inimene kasutab funktsionaalset toitu
-sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi ei fotosünteesi e on heterotroofsed, loomne toitumine hüüf – 1 seeneniit mütseel – seeneniidistik kest-kitiin vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid toitumine-osmoosi teel -lagundajad (toituvad surnud organismidest) -sümbiondid(org aine saavad elusalt organismilt, ise ka vastu andes miskit) -parasiidid)org aine saavad elusalt organismilt ise midagi vast andmata? kandseened: pintselhalliku tähtsus: hallitusseente kahjulikkus: mükotoksiinid:mürk, mida levitavad seened, sellep on ka hallitusseened ohtlikud pärmseente ainevahetus:(üherakuline)- sööb laktoosi -toitub orgaanilistest ainetest (kõikvõimalikud suhkrud)
· Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani.
Stratosfäär Kain Merilai 10.a Stratosfäär • Paikneb kõrgusel 13–45 (10-50 m) • Stratosfääris puudub konvektsioon • Esineb inversioon • Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist • Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon • Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas • Kõrgusel 20–30 km paikneb osoonikiht • Enamus osoonist tekib ja laguneb troopikas • Dissotsieerub alumises osas • Osooni lagundajad on – Vabad radikaalid – Lämmastikmonooksiid – Halogeeniühendid • Veeaur stratosfääris peaaegu puudub, sest kontsentratsioon väga
Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas.
moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades. *Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine
kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.*
SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE
KIIREM
VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA
HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD
NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL,
VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA
SEOTUD OLNUD ALADEL
VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
MANDRITE SISEOSADES
KLIIMA MÕJU
SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
Plasmiide võib olla mitu bakteril. Kuidas bakterid energiat saavad? Väga erineval viisil: 1. Autotroofid Kemosünteesil või fotosünteesil 2. Heterotroofid... kääritades või rakuhingamisel Endospoori moodustumine toimub keskkonna tingimuste halvenemisel Bakterid on kõige kauem elavad organismid Autoklaavimine on rõhu all kuumutamine. Bakteriraku pooldumine ja see ei ole mitoos Generatsiooni aeg on aeg mille jooksul tekib uus bakteri põlvkond Bakterid looduses: 1. Lagundajad mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. 2. Sümbiondid taimede, loomade ja seentega Inimese nahal on 1012, sooles 1013, suus 1010 ninas, aga 103 . Sooles elab soolekepike, kes aitab moodustuda K-vitamiini. Mügarbakterid elavad hernestel ja ubadel ehk liblikõielistel. Need bakterid muudavad õhu lämmastiku kättesaadavaks taimele nitraadiks. Veise maos on tselluloosi lagundajad. Funktsionaalne toit
keskkonda (anaeroobid). Anaeroobidele mõjub hapnik surmavalt. Osa baktereid moodustab spoore · Spoore moodustatakse ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. · Spoorid on erilise paksu kestaga kaetud rakud, milles on veesisaldus vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. Spooride moodustamine ei ole paljunemisviis. Bakterite tähtsus looduses · Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel). · Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses ainete ringluse. Bakterite tähtsus inimese elus · Toiduainete tööstus toidu (nt. jogurtid, hapukoor, hapupiim; salaamivorst) valmista- mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine. · Põllumajandus kasutatakse erinevaid bakterväetisi; silo valmistamine; komposti valmistamine. · Heitvee puhastamine kasutatakse
Termiidid Termiidid on keskmise suurusega putukad ja sarnanevad sipelgatele (Vahel kutsutakse valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Nende pesad on kõrged ning tunnelitega läbi uuristatud. Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Nad söövad kõike taimset, mis teeb nendest tähtsad taimejäänuste lagundajad. Termiitide halb külg on aga see, et nad söövad ka puidust mööbleid ja hooneid. Nad rajavad käike, mille kaudu tungivad nad hoonete puitosadesse ja söövad need seest tühjaks. Termiidikahjustuste tõttu on Aafrikas ja Aasias mõned asulad lausa teise kohta kolitud.
abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed
Endospoori moodustumine Keskkonna tingimuste halvenedes moodustavad bakteris spoore. Bakterid on kõige kauem elavad organismid. Spoorid hävivad 120°C juures. Autoklaavimine rõhu all kuumutamine, 121°C juures, selleks on vaja 1 atmosfäär rõhku. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel ja see ei ole mitoos. DNA peab enne kahekordistuma ja siis bakter venib. Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit. Bakterid looudses. 1. Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3
KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI MÄÄRAVAD MULLA LÕIMISE, S.T. MULLAOSAKESTE SUURUSE 2
endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised: toiduainete valmistamisel kasutatavad kottseened mitmesuguste käärimisprotsesside läbiviijad (taignakergitajad, õlle-, veinivalmistamine jne.); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki
rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus Mõnikord Mõnikord Sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime Ainevahetustüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seened on olulised lagundajad. Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest, jagunevad kaheks: parasiidid ja sümbiondid. Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku. See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha. Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad
kasutavad neid toiduks. Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus organism. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002) Joonis 1 5 2. Seente tähtsus Nad on koos bakteritega enamikus ökosüsteemides peamised orgaanilise aine lagundajad. Ilma seenteta oleks maailm täis taimede ja loomade jäänuseid, mis lämmataksid kõik ümbritseva ja põhjustaksid elusolendite surma. Lisaks sellele on suure viljakehaga makroseened paljude loomade toiduallikas. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/seened_kadri.htm 2009: 3-18) 2.1. Orgaanilise aine lagundamine Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Ilma lagunemiseta kattuks maapind
tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITISM Võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. TRANSPORDIPARASITISM Üks loom kasutab teist selleks, et liikuda uude elupaika. SÜMBIOOS Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. SÜMBIONID Vastastikku kasulikult koos elavad organismid. ENDOSÜMBIOOS
kogunevad jääkained, mis pole taimele vajalikud. 20. Miks seened ei kuulu taimeriiki? 21. Kirjelda seente välisehitust?keha koosneb seeneniitidest, e hüüfidest,moodustavad mütseeli. Viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt põimunud hüüfidest,. 22. Milliste tunnuste poolest on seened loomadele sarnased? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. 23. Miks on seened looduses tähtsad? ühed peamised surnud organismide lagundajad-tselluloosi ja ligniini, sellega põhjustavad taimehaigusi 24. Too näiteid seente olulisusest inimestele! Tähtsad toiduaine- ja farmaatsiatööstuses(hapupiima ja sinihallitusjuustu valmistamisel nt), kasutatakse meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses. 25. Kirjelda bakteriraku ehitust! Puudub rakutuum,puuduvad kõik rakuorganellid, mis on ümbritsetud kahe rakumembraaniga. 26. Kuidas bakterid ja seened paljunevad? Bakterid paljunevad pooldudes, seened eostega. 27
annaabi.ee 
