................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..............................................................................................................................10 Kasvataja kavatsused ja plaanid................................................................................................10
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele olla saatjaks kasvatamise teekonnal
Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid
1 isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine. 1 kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale. 1 inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule. 1 inimese kasvamine ja arengu reguleerija. 1 kasvamise saatja, kasvaja aitaja. 1 loomine õppitava inimese kujundamiseks. 1 suhe ja suhete loomine. Kasvatus on 1 sihipärane mõjutamine 1 interaktsioon 1 sotsialisatsioon 1 transformatsioon 1 arengutingimuste looming Kasvatustegelikkus Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma tähenduste, põhjuste ja mõjudega. 1 Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused 1 Ühiskondade tekitatud struktuurid, võrgustikud, süsteemid ja institutsioonid 1 Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad
veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine Inimest käsitlev teadus Kahe inimese vaheline interaktsioon (kasvataja/kasvandik) Kasvatus on kasvamine saatmine. (J.A.Hollo) Lõppseisund: kasvatuse abil püütakse saada hingelt ja kehalt terved kodanikud. Kasvatus on kunst (Wilenius) Kool Antakse õpetust (toob kaasa kohustusi, eesmärke, reegleid) Põhi-,kutse-, gümn,- kõrg-, täiskasvanute koolitus. Õpetus on eesmürgipärasus – ta seob koolituse ja kasvatuse. Areng Areng on muutus ja tal on suund. füüsiline motoorne kognitiivne psühhosotsiaalne Kasv suunatud lõpptulemusele
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab
praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb. Sotsiaalpedagoogika püüab mõjutada ühiskonda aktiivselt. Kogu pedagoogika on seotud tulevikuga, otsitakse pedagoogilisi vaatenurki ja pedagoogilisi vahendeid tuleviku kujundamiseks nii indiviidide, erinevate kollektiivide kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohalt. Hariduse peamised distsipliinid on pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, haridusfilosoofia. Pedagoogika on teadus inimese kasvatamisest või kasvatamisoskusest, see sõltub ühiskonnast ja kontekstist. Kasvatus annab inimesele võimaluse ja eristab teda loomast. Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine see, mis on inimese puhul potentsiaalselt võimalik, teostub suuresti kasvatuse kaudu. Sõna ,,sotsiaalne" omab kolme tähendust: (1)ühiskondlik näiteks ühiskonna sotsiaalsete
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000).
Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel
• oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda • last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada • vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised („Sul ei ole praegu hea tuju?”) • alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi. Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas
meelte arengust (seda põhjusel, et Kilpatrick oli suuresti mõjutatud biheivioristlikust liikumisest). Nagu Dewy'gi märkis ka tema, et nii varane laste intelligentsuse arendamine ei ole laste üldisele arengule kasulik ning kritiseeris Montessori õppematerjale, kuna need olid tema arvates liiga lapse kujutlusvõimet ja loomingulisust piiravad. Samuti ei meeldinud Kilpatrick'ule Montessori ilmselgelt liiga individualistlik vaade lapsest. (Enright...). Nii väitsid Kilpatrick ja Dewey, et see meetod on liiga piiratud ja ei pane adekvaatset rõhku sotsiaalsele toimetulekule ja arengule (The Montessori...). Holfester (2008, 4) toob välja negatiivsed aspektid, mida Montessori meetodi vastased on välja toonud: liigne mehaanilisus, -külmus, -akadeemilisus ning mitte vastavus lapse arengu nõudmistele. Negatiivne vastukaja tekitas Maria Montessoris veendumuse, et ainult tema on kvalifitseeritud väljaõpetama tulevasi Montessori pedagooge ning õppevahendid peavad
Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks. Ülekreekalised seadused olid: · Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus. · Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida, langes jumalate needuse alla.
Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks. Ülekreekalised seadused olid: · Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus. · Kõik Hellase territooriumile tulnud võõramaalased pidid relvad ära andma. Kes püüdis sel ajal Hellase territooriumile kallale tungida, langes jumalate needuse alla.
Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. Eesmärk on ideaalne subjektiivne kujutlus tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on olemas, prognoos. Eesmärgitamise protsess kasvatuses on loominguline ja kuulub tõenäosliku prognoosi valdkond. Reaalses kasvatuspraktikas erinevad püstitatud eesmärgid oluliselt oodatava resultaadi täenäosuse... Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast Konkreetne piiritletud kujutlus teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest
Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes ei oldud vabad oli nn moraalne kohustus). Eel- kaasaegses (tööstusrevolutsiooni eelses?) ühiskonnas ei oldud nii enesekesksed, vaid oldi rohkem
pedagogy in Germany. mingil tuntud teemal, millel sisuline seos Sissejuhatus: teooriaga puudub hoopis sotsiaalprobleemid või on kunstlik ja argiteadvuses ning pinnapealne. Üksikud vastupidised võrdselt hästi sobida ka näited, mida õnneks samuti näiteks pedagoogilise esineb, ei muuda üldist psühholoogia või mõne pilti. teise aine seminari. Sotsiaalpedagoogilise Pedagoogiline küll, ent uurimistöö käigus miks just toodetakse palju sellist in- sotsiaalpedagoogikas? fot, mille avaldamisega On üldteada fakt, tegelevad ka näiteks et erinevad pedagoogilised politsei- ja uudistesaated distsipliinid on omavahel või statistikabürood, ilma seotud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused .......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .........................
spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed. 3 Heinilä (1974): spordisotsioloogia käsitleb indiviidi käitumist ühiskonnas, erinevaid kehakultuuri alasüsteeme ja nende dimensioone ühiskonna ja tema osade seostes. Lüschen (1968): spordisotsioloogia on valdkond, mis käsitleb teoorias ja uuringutes mängu, sihipärast ja hinnatavat tegevust, mida sooritatakse interaktsioonis. Spordisotsioloogia ainevaldkonna teadmiste kogumi moodustavad järgmised teemad: sport ja ühiskond, sport ja inimtegvuse valdkonnad (töö, vaba aeg), sport ja sotsiaalvaldkonnad, spordi institutsionaalsedorganisatsioonilised küsimused, sport individuaalse sotsioloogia seisukohalt, sport ja sotsialiseerumine, sport ja
Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, lapsepsühholoogiat, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kooliealise psühholoogiat, kogu tema elu jooksul, sisuliselt noortepsühholoogiat, viljastamisest kuni surmani. täiskasvanu psühholoogiat,
Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.............................................................................................. 50 7.1.1. Sotsiaalsed süsteemid.................................................................................... 51 7.1.2. Staatus ...........................................................................................................52 7.1.3
mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks. Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse kujunemine professionaalseks, mis väljendub a) tegevusalase e instrumentaalse, b) sotsiaalse ja c) refleksiivse kompetentsuse kasvus. Seega on kasvatusteaduslike üliõpilastööde formaalseks eesmärgiks kvalifikatsiooni ja sisuliseks eesmärgiks kompetentsuse tõstmine, millele lisandub teadusloome. Samas sõltub ühe või teise eesmärgi tähendus üliõpilastöö tasemest. Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil. 5 2
võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline
1.9 Kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia on uurimisvaldkond, mis uurib sügavuti kurjategijate kriminaalset käitumist. Uurimisobjektiks on kriminaalide mõtteviisi, kavatsused, reaktsioonid ning nende teod. Kriminaalpsühholoogia samuti üritab ennetada kriminaalide tulemuslikku käitumist ning püüab leida seletusi sellisele käitumisele. (Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
Sociometry. Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 8 situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid Nende eripäraks on see, et tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias. Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx: Or Human Origins. Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega].
Iga inimene peab leidma oma enda elu usu. Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on isiksuse arengu lõppeesmärk. · Arhetüüp ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See on teadvuse kese. Ego arhetüüp on "mina arhetüüp". See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Need on olulisemad arhetüübid isiksuse seisukohalt, kuid Jungil oli veel väga palju arhetüüpe. Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. Erinevusõpetus
ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26 Mitmed autorid märgivad tähtsaid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja kriminaalseid aspekte laste julmal kohtlemisel ja neil edaspidi omapärase "vägivalla tsükli" kujunemist, kus agressiivne
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele
13 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad Käesolevasse peatükki on koondatud olulisemad probleemid lastekaitsevaldkonnas, millele on juhitud tähelepanu varasemates uuringutes. Lastekaitse korralduse kitsaskohad Kuigi lapse õiguste kaitse on olemuselt valdkondadeülene teema, puudub hetkel valdkondadeülene koordinatsioonimehhanism, üks keskne koordineerija, mis vastutaks selle eest, et osapooled teeksid omavahel koostööd. Koordineerimissüsteemi loomist on Eestile soovitanud ka ÜRO lapse õiguste komitee (Aru 2013). Vahetult enne käesoleva eelhindamise lõppu valminud lastekaitse korralduse analüüs (Lastekaitse korralduse… 2013) toob hetkel kehtiva süsteemi kitsaskohtadena välja, et riik ei ole võtnud piisavalt tugevat rolli lastekaitse valdkonna koordineerija, juhtija, arendaja ja rakendajana. Praeguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
