Samas valikud tähendavad ka vastutust. Seega me kanname vastutust iseenda eest "minaise" olemise eest. Me ehitame iseendid üles ilma kindla mõdupuuta, mõeldes sellele, et mitte keegi ei saa meid enda käest päästa. Seega on parim sõber sina ise. Inimene inimeses, kellega pead leidma tasakaalu ja läbisaamise. Elamine on tihedalt seotud ka suremisega. Surm on iga inimese jaoks erinev. Kes kardab kes ootab, kes ülistab ja kes usub. Nagunäiteks Ciaron väidab, et kui inimene on elanud üle joovastava kirehoo, vastatud või vastamata armastuse, on ta kasutu ja muutunud põlastusväärseks. Ta pooldab inimesi, kes on julged ja tegid surma minnes ainuõigeid järeldusi, sest väljaspool enesetappu pole lunastust. Inimesed on kui ühiskondlikud nukud, kes kannavad kokkulepet viimase hingetõmbeni ja autuse häbimärki. Põlatakse neid kes on julged olnud ja läinud vabasurma ja samas lükatakse kartusest surma edasi
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks...
Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel. Ilma enesetaputa pole ka lunastust. Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciaroni arvates kannavad kõik inimesed laubal autuse häbimärki. Tema arvates on elu väärtusetu ning tühine. Üksnses surm saab keha nuhtlusest vabastada
annaabi.ee 
