Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus filosoofiasse: Seneca, Sartre". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seneca, sartre, eksistents, moraal, askees, eksistentsialism, arvate, askeesi, põhjendab, äng, tarka, pahe, temaatika, taluda, kahtluse, kõigepealt, visand, loome, huvitab, luksus, püüelda, surmahirm, hüved, orjus, arvab, olukordades, meeldima, jumalale, kadunu, kaasaelamist, emotsioonid, paheks, tullius, karta, tõepoolest, paratamatus, temaatikatKeel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis. Meil pole olla võimalik maailmas muudmoodi, kui asjade pärast muretsedes, teiste eest hoolitsedes.. Sartre- Inimene on projekt või visand. Teadvus- olemine, mille loovus on olla teadlik oma olemise olematusest. Maailma suhtes on teadvus maailma eitus. Mõte olemasolevatest asjadest ei ole sama, mis need asjad ise on. Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole. Eksistents eelneb olemisele. · Klassikaline. Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi. Substants- olev asi. Liitsubstants on asi, mis on moodustatud mitmest algsest osast. Inimene on liitsubstants, mis koosneb... ... kehast ja hingest. ... kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Kehast, vegitatiivsest (või loomsest hingest) ja siis ühest hingeaspektist veel. Mikrokosmos- Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga.
teadmatus. Psüühikal on kolm distantsi: id(miski), ego(mina), superego(ülemina). Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem
maailm, mis koosneb aatomitest ning nende aatomite sees on omakorda täiesti omaette maailm, mis meie jaoks on olematu. Nii on ka näiteks teadmistega iga teadmine lähtub mingisugusest printsiibist ja see omakorda printsiibist jne mingit lõplikku printsiipi ei saagi olla. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. · Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me olene harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile
pimestab meid nin liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meid nägemast. Meile on kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus, sest me asume nende äärmuste keskmes. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus inimese esimene harjumus ning harjumus on inimese teine loomus. Inimese loomus on harjumus. Inimesed võtavad loomulikke põhimõtteid üle oma isaldelt ja emadelt, kelle põhimõtted on harjumuspärased. Pascal põhjendab seda sellega, et kogemused näitavad, et teistsugused harjumused kujundavad meis teistsugused loomulikud põhimõtted. Vahel juhtub aga nii, et võidab loomus ning loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, olenemata kõigist harjumustest. 3. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal mõtleb sellega, et inimesed varjavad oma vigu iseenda ning teiste eest, sest inimene ei talu seda, kui tema vigu märgatakse.
Päikese kõrval oleme meie- inimesed nii tühised ja imetillukesed. Samas kui päike ise on võrreldes universumiga põhimõtteliselt samas vahekorras. Kui mõelda aga millegile väga väikesele meie- inimeste mastaabis on see meie jaoks ju sisuliselt olematu, olgugi et reaalselt täiesti olemas. Inimene võrreldes lõpmatusega = olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me oleme harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele
lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid, sellepärast on meile kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Inimese loomus on harjumus. Kui usume, et mingi asi on tõsi või et mingi asi töötab just sel viisil, siis jäämegi sellele truuks. Ka meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased. Loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed ei taha tunnistada oma puudusi ja vigu. Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed
tibatillukeses aatomis on nii palju suurt, milleni inimese kujutlusvõime ei küündi. Ääretu loodus tibatillukese aatomi sees. o Ehk olemine olematuse ja olemise vahepeal. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Kõik teadmised on oma uurimisvaldkonna ulatuvuses lõpmatud Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? o Loomus on esimene harjumu ja esimene harjumus ongi loomus. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks ja samas võib kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. Seda tehakse, kuini me ise tunneme et tahamegi seda mida meile surutakse peale. Me harjume sellega see saab meie loomuse osaks. Harjumus sunnib loomust tagant.
tegelikult veel lõputult jagatav. Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema võimetes, sest tema meeled ei taju midagi äärmuslikku. Kuulmine on ühelt poolt piiratud kuuldelävega, teiselt poolt valulävega. Liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja lähedus takistab nägemast jne. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks harjumust. Ta täpsustab isegi, et loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. Ka loomulikud põhimõtted on lihtsalt vanematelt üle võetud harjumuspärased põhimõtted. Pascal põhjendab seda sellega, et kogemus on näidanud, kuidas teistsugused harjumused kujundavad meis teistsugused loomulikud põhimõtted – pole olemas midagi, mida ei saaks muuta loomulikuks; pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda
Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama . Nietzche peabki ennast lustlikuks hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks ja iseloomututeks loomadeks kellelt on munad maha võetud. Kristlik moraal on õpetanud inimest põlgama esmaseid elu instinkte. Näiteks näitab kristlik moraal ebapuhtana sugulist kontakti 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? Dekadentlikk inimene on Nietzche arvates hea inimene kes on valelik ja iseloomutu. Kõik head
osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus. Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik. 9
2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on"
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see,
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve?
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
Seda võiks tõlgendada kui vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel. Kui me näiteks tahame mingis küsimuses selgusele jõuda, siis oleks ju hea, kui me ei läheneks asjale eelarvamustega, vaid võtaksime hoiaku, et esialgu ei tea me veel midagi (vähemalt antud küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab
heasoovlikud ja moraali nende ümber. Head inimesed olid tegelikult väga valelikud. Nad ei rääkinud kunagi tõtt, nad ohverdasid oma elu, oma tuleviku teiste tuleviku vastu. Zarathustra nimetas neid " viimasteks inimesteks ". Ta pooldas häid inimesi, kuna ta ise olevat olnud nende sarnane aga raamtu autor arvab, et kurjuse sõber. Ta peab end teistest mõtlejatest erinevaks selles suhtes, et tema on esimene, kes näitab rahvale, mis on tegelikult kristlik moraal. Tema usub, et kristliku moraali puudumisel ei ole inimestel nende loomulikku iseloomu. Nad on kurjus ise. Nad on õppinud olema kahepalgelised, varastama, valetama. Tema arvates tähendab moraal elule kättemaksmist. Moraali paljastudes muutub kõik. Kõik, mida oli enne tõeks arvatud, tuleb välja, et see oli vale. Miks ma nii elutark olen? Autor räägib selles peatükis oma elust, mil ta haige oli. Kuni kolmekümne kuuenda eluaastani, mil ta isa suri, läks tema elu alla
· Loomulik nauding, mis on hädavajalik. Näiteks januse · Mis on hea? soov juua. · Mis on ilus? · Loomulik nauding, mis pole hädavajalik. Näiteks iha · Uusajal I.Kant: delikatesside järele. Samuti suguline armastus. Tark ei · Mida ma võin teada? metafüüsika abiellu. · Mida ma pean tegema? moraal · Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik. Näiteks · Mida ma võin loota? religioon kuulsuse ja au tagaajamine. Tulemuseks on hingelised rahutused. Tark "elab varjatult". · Mis on inimene? - antropoloogia · FILOSOOFIA DEFINITSIOON
valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra"(1883-1885), "Teispool head ja kurja"(1886) "Moraali genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema
indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa
ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29
seda, et Jumal on olemas · Kant tunnistab inimese vaba tahet · Kanti moraalifilosoofia tugineb "puhtale mõistusele" ja kohusetundele, selle juured on transtsendentaalsuses · Kanti järgi on moraali põhjus moraalis eneses ning ei ole vajadust empiiriliseks seletuseks · Kant väidab, et teadmine on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest oluline on küsimus, mida ma pean tegema · Moraal on jäägitult üldine ja paratamatu moraali alus säilib muutumatuna, moraal ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Kant esitab oma moraalifilosoofia kategoorilise imperatiivina ta on kategooriline, sest see on absoluutne ja tingimusteta: "toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise seadusandluse printsiibiks" · Teo tagajärjed ei ole olulised mis need ka ei oleks, moraalne positsioon ei muutu sellest
.....................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)......................................................................................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)...............................................................................................................25 Sartre (vt Lisa 35).....................................................................................................................25 Ökofilosoofia......................................................................
lõpmatusse teda tiritakse. Inimene ei taju algust ega lõppu. Kõik asjad on tulnud olematusest ja suubuvad lõpmatusse. Keskmine asend kahe äärmuse vahel avaldub kõigis meie võimetes meie meeled ei taju midagi äärmuslikku (liigne lärm teeb kurdiks, liigne valgus pimestab jne.) Äärmuslikud omadused on meile kauged ning nad muutuvad meile kannatusi põhjustavaks koormaks. Inimene asub kahe lõpmatuse vahel, pidevalt keskmistes. 11. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Harjumus on inimese loomus, see kujundab meie põhimõtted. See, mida peame loomulikuks, on tegelikult vaid harjumuspärane. 12. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Ilmselt peab Pascal teineteise petmise all ka iseenda petmist, me teeme end kellekski, kes me ei ole, jätame tunnistamata enda puudused. Inimesed ei talu tõde. Me räägime asjadest siiralt nende kohaloluta, kuid kas see on siis enam siirus? 13
dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika Mõju: 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin, Mao, Che, Castro kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980 tuntuim romaan "Iiveldus" teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga. "Eksistentsialistliku osa Sartre'I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes inimese olemine eelneb tema olemusele.
Oli nö vox populi rahva hääl. Togatasid tihti keelustati ja ei lubatud. Atellaanid olid samuti päevasündmusi kajastavad. Lõppudelõpuks komöödia kui niisugune pidi roomas hääbuma st vait jääma. 11. Rooma pantomiim Miimi õitsema puhkemiseks oli komöödia välja surnud. Kui komöödia kaotab oma sõna siis pantomiimiline on sõnatu, komöödia kaotab sotsiaalse tähenduse. Teater roomas muutub puht lõbustuslikuks. Sõna oli oraatori kunstil (Cicero). Seneca kirjutas oma näidendid nendele, kes soovisid lihvida oma vaidlustehnikat. Olid omamoodi õppematerjalid. Kirjanduslikus teatris on kõige aluseks tekst, hääl selle ettekandmiseks. Tekst ehk kõne, hääl ja zest on alati kõne. Roomas hakkasid need kolm komponenti üksteisest eralduma. Teater hülgas teksti, sõna oli raamatu riiulil ei kirjutatud enam teatri jaoks vaid ainult lugemiseks. Hääl kolib oraatori kunsti valjusti lausutud sõna. Rooma teatrile jääb järgi ainult zest
Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi aren
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
öelda, et inimene ei suuda näha pisemaidki ühikuid nagu ka mitte suurimaid ühikuid. Mis on inimesele ,,teada", on kõigest pisike täpp sellest, mis on tegelikult olemas. Meie meeled ei suuda tajuda midagi äärmuslikku- liigne lärm teeb kurdiks ja samas liigne vaikus ajab igavusest hulluks. Miski meie ümber pole püsiv ent siiski püüame just leida mingit kindlat jalgealust, püsivat punkti, kuhu hakata ehitama. 2. Mida peab pascal inimese loomuseks ja millega ta seda põhjendab? ,,Harjumus on meie teine loomus, mis hävitab esimese. Aga mis on loomus? Kardan väga, et loomus ise polegi midagi muud, kui esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus." Harjumuse jõud on suur. Mõnikord võidab loomus ning laseb inimesel oma vaistule truuks jääda. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks. Samas võib ta kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. See saab meie loomuse osaks
poolt avalikult alandati. Pärast sõda eemaldati vaatamata ta protestidele sellelt ametikohalt ja tal keelati õpetada, ehhki keeld kaotati juba 1949. Ta veetis ülejäänud elu reisides, loenguid pidades ja kirjutades, ning suri 1976.1 1 King, P.J. Sada filosoofi. Tallinn: Sinisukk, 2005, lk 150. 3 1. EKSISTENTSIALISM ,,Olemise ja aja" eesmärgiks on taasavada küsimus, mis on olemine, uurides, kuidas me seisame silmitsi meie enda olemise faktiga ja sellega, millisena maailm meile tundub. Heidegger pöördus tagasi Descartes`i ,,Ma mõtlen, järelikult ma olen olemas" juurde.2 Minu meelest mõtles Descartes selle lause all olemise ja eksisteerimise paratamatust. Seda pole võimalik muuta. Olemise ja eksisteerimise võiks võtta kaheks võrdväärseks sõnaks, kuna nende erinevus seisneb ainult häälduses
(altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis
· Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet, kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents. Thomas Aquino'st- jumal on ainus lihtsubstants- olemuseks ongi olla. Olemuseks ongi olemine ise. · Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Lõpuks jõuame välja jumalani. Miks mina olen? Minu vanemad on. Nemad on, sest nende vanemad on... Ja lõpuni välja minnes jõuan, et keegi pidi looma esimesed asjad. · Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? Miks liigub kuu ümber maa? Maa ümber päikese? See tuli mingitest jõududest, mis olid mateeria tükkidel.
annaabi.ee 
