Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna ...
Hind võib olla nii sekundaarne kui primaarne suurus. Sekundaarne on hind juhul, kui ta valitakse vastavalt teistele elementidele. Hind on primaarne, siis kui kaubandusvõrk esitab tootjale toote hinna; hind kujundab toote Kulusid, mis jäävad alles ka siis, kui toodang on kahanenud nullini nimetatakse püsivateks kuludeks. ( rent, amortisatsioon, palk). Ideaalkonkurents puuduvad igasugused takistused. Hinna ülempiir välistegurid ( nõudlus, turg) , Hinna alampiir sisetegurid (kulud, toote omahind). Alampiir ja ülempiir samal tasandil, siis kasumit ei teki. TURUSTUS e jaotus Lõpptoodangu/teenuse viimine tarbijani. Turustamine (jaotamine): 1) intensiivne --> kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. (helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne). 2) Selektiivne e valiv --> kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. 3) Ekslussiivne --> kasutatakse ainult ühte vahendajat, kes toob toote turule.
Põhjendage oma arvamust.jah, kütuste põletamine, prügilates põllumaj org aine lagunemine (autod, lennukid) kasvuhoonegaasid Kliimasüsteem. Sise- ja välistegurid Füüsikalisi mehhanisme, mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ning ka põhilised vastasmõjud kliimasüsteemi elementide vahel nim kliimat kujundavateks teguriteks e faktoriteks: · välistegurid energeetiline mõju kliimasüsteemile väljaspoolt · sisetegurid iseloomustavad kliimasüsteemi enda omadusi Välistegurid: Astronoomilised, Päikese kiirgusvõimsus, Maa orbiidi asend Päikesesüsteemis, orbiidi karakteristikud, Maa telje kalle, Maa pöörlemiskiirus · Geofüüsikalised välistegurid: Maa mass ja suurus, Maa gravitatsiooni- ja magnetväli, vulkanism Kliimasüsteemi sisetegurid: Atmosfääri koostis ja mass, ookeani koostis ja mass, mandrite ja ookeanide paigutuse iseärasused,
Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetamaa nende eelisete vastu, mida ühe toote omamine või kasutamine pakuvad, või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid: 4p-st ainuke positiivne. Hinnapoliitika sisetegurid: firma turunduseesmärgid ja strateegiad, kulud, hinnakujunduse firmasisene organisatsioon. Mida selgemini on määratud firma eesmärgid, seda lihtsam on hinnakujundus. 1. Eksistentsi kindlustamine- kui firmal on liigsed võimsused, karm konkurent, muutlik nõudlus vms peab ta opereerima madalate hindadega lootused, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2. Jooksva kasumi maksimeerimine- hind mis annab maksimaalse kasumi 3
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja Liituvus- puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100% Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse Suktsessioon- koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil
ohtudest ja nende leevendamise vajadusest. Turvatunde murenemisest tingitud suurem soov kindlustunde vastu. SWOT-ANALÜÜS I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu SWOT maatriks Merepääste arengu kohta Strateegilised tegurid (kriitilised edutegurid) Sisetegurid Välisteguri TUGEVUSED (S) NÕRKUSED (W) SO strateegia WO strateegia VÕIMALUSED (O) Tugev võimalus on ära kasutada Rakendada maksimumini toetusskeemide ja kodanikuühiskonna kasv ning inimeste ressursside saadavust transpordivahendite
uuesti murenevad 86. Evolutsioon aa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. 87. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse
Atsidofiil – happelembelised taimed. Kaltsifiil – lubjalembelised taimed. Oligotroofne – vähetoiteline või toitainevaene veekogu või soo. Eutrofikatsioon – eutrofeerumine, veekogu kiire rikastumine toitainetega. Mesotroofne – kesktoiteline, taimed omastavad toitaineid mõõdukal hulgal. Eutroofne – toitainerikas veekogu. Suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense suktsessiooni puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osald hävinud elustikuga kasvukoht. Homöostaas – bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Fluktuatsiooni - populatsiooni arvukuse muutused mõne kuni kümne aasta jooksul.
Kontuurid tähistavad võrade projektsioone, punktid tüvede asukohta. Puistu liituvus on ligikaudu 0,4-0,5 ning puude katvus 40-50%. suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. kliimaks - koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva,
Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid: - Tugi-liikumisaparaadi sisetegurid (sisesed jõud, reflektroorsed mehhanismid, antropomeetrilised mõõtmed) - Liigutustegevusega väliskeskkonnas kaasnevad aitavad või takistavad jõud (raskusjõud, hõõrdejõud, keskkonna takistus) - Kinesioloogilised tegurid (kehaosade lähteasendid, rütm, tempo) *Ratsionaalsuse analüüsil vaadatakse vastavust liigutustegevuse ratsionaalsuse (biomehhaanilistele, füsioloogilistele jne) printsiipidele: - Vältida liigseid liigutusi - Rakendada edasiviivaid, eesmärki kindlustavaid jõude
Sise-, ehk „normaalne“ kaitsekiht kujutab endast tervisliku seisundi ja üksikisiku kohastumust. See on üldiselt stabiilne. Need vastupanu kihid kujutavad endast sisefaktoreid, mis määravad organismi vastuse stressorile. (Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja potentsiaalselt muutuvad, süsteemi stabiilsust. Intrapersonal ehk sisetegurid sisaldavad koostoimeid, mis on kliendil loomulikud, nagu tingrefleks. Interpersonal ehk isikutevahelised tegurid tekivad koostoimetest kahe või enama üksikisiku vahel, nagu rolli ootused. Extra- personal ehk välistegurid hõlmavad kõiki neid koostoimeid, mis juhtuvad kliendist väljaspool, nagu rahalised asjaolud. (Alligood, 2012: 284-285). 2.3. Neumani süsteemimudeli kasutamine Betty Neumani mudel oli suunatud õendusele, aga seda saab kasutada ka teistes
tevalmistust tööturule Puudub sotsiaaltöötajate jätkukoolituse süsteem Luua vajadusi järgiv jätkukoolituse süsteem SWOT-analüüs ... sobib hetkeseisust ülevaate saamiseks (ja andmiseks) ning on abiks nii hetkeolu- korra kaardistamisel kui ka projekti ideede ja strateegiate väljatöötamisel. Positiivse mõjuga tegurid (+) Negatiivse mõjuga tegurid () Sisetegurid TUGEVUSED NÕRKUSED (sõltuvad ,,meist") (Strengths) (Weaknesses) (,,Piiripealsed" tegurid) ? ? Välistegurid VÕIMALUSED OHUD (ei sõltu ,,meist") (Opportunities) (Threats)
Keskkond on kogu ümbritsev maailm, kus on otstarbekas eristada sfääre: Väikeettevõtete edukuse ja kestmajäämise mõjurites eristusid: Ökoloogiline keskkond tähendab loodust laias mõttes. Põhiprobleemid: · nappide loodusressursside kasutamine (vabade hüvede vähenemine), · sisetegurid, mis on ettevõtjast sõltuvad ning · saastamine, karmistuvad kaitsenõuded ja suurenevad saastemaksud (kulud!). · välistegurid, mis on ettevõtjast sõltumatud. Tehnoloogiline keskkond hõlmab tehnoloogia ja tehnika. Valdkonna põhitrendid: Sel alusel eristuvadki ettevõtte sisekeskkond ja väliskeskkond
Ostamiseen ja ostopäätökseen vaikuttaa lisäksi markkinoijen toimenpiteet (palvelu ja mainonta) Ostmist ja ostuotsust mõjutavad ka turundaja meetmed (teenindus ja reklaam) Ostajan sisäiset tekijät Ostja sisemised tegurid Ostajan sisäisillä tekijöillä (psykologiset tekijät) tarkoitetaan henkilökohtaisia ostamiseen ja ostokäyttäytymiseen vaikuttavia asioita Ostja sisetegurid (psühholoogilised tegurid) isikuandmed ostmist ja ostukäitumisega mõjutavaid küsimusi Tarpeet ovat ostamisen lähtökohta Vajadused on ostmise lähtepunkt Yrityksen voi menestyä ainoastaan tuottamalla tarpeita vastaavia tuotteita eli selvittämällä jatkuvasti, mitä ostajat haluavat Ettevõte võib olla edukas ainult, tekitades vajadustele vastavaid tooteid, st uurides pidevalt, mida ostjad soovivad
tagajärjel, asemele tekib uusi organisme. 90. Suktsessioon ehk koosluste vahetus. Ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 91. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. 92. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning
suktsessiooniga. Sekundaarne suktsessioon tähendab koosluse asendumist teisega (näiteks metsa lageraide tulemusena kujunev raiesmik, võsa vms, madalsoo areng rabaks). Suktsessioon ei pea alati toimuma välistegurite mõjul. Kooslused asenduvad ka looduslike protsesside tõttu, isendid kujundavad ajapikku ise endale ebasoodsama keskkonna ning võimust võtavad teised liigid. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle
Mida väiksemal pinnaühikul aineringed sulguvad, seda väiksem on häirivate tegurite mõju ning seda stabiilsem ökosüsteem. 42. Suktsessioon: esmane, teisene, allogeene ja autogeenne. Kliimaks, Evolutsioon. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda
Arenguaspekt KORDAMISKÜSIMUSED 3 28. aprill 2010. a. 19:10 1. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Keskkond, milles organisatsioon tegutseb. 2. Kuidas jaguneb organisatsiooni keskkond? Välis ja sisekeskonnaks. 3. Kuidas võib määratleda organisatsiooni väliskeskkonda? Väljaspool organisatsiooni asuvate tegurite kogum, mis organisatsiooni mõjutab. 4. Millistest osadest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Organisatsiooni sisetegurid - inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. 5. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 1. rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse), 2. majanduslikud (rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), 3. sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), 4
mingi tegevus nõuab Tempo valimine – et kõik saaksid jälgida Eneseesitlus Tunniosade juhtimine Tunni algus – õpilane peab aru saama, millal on vahetund lõppenud ja millal tund alanud – peaks tekkima vaikusemoment Üleminekud – näiteks kirjuta tahvli peale harjutused Tunni lõpetamine – väga oluline, lõpus lihtne ülesanne Kriisid – leebemad välis- või sisetegurid, mis võivad tundi segada Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: Käitumine segab õppeprotsessi Segab teiste õigust õppida Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik Kahjulik kellegi varale Ebakohase käitumise neli ekslikku eesmärki: Tähelepanu saamine – keegi meeldib; ei ole pahatahtlik Mõjuvõimu saamine – on pahatahtlik; jaguneb kaheks – õpetaja või kaasõpilane
· Aktsiaturgude langus · Aseainete leidmine Oskus seostada Eesti maavarade vajadust (kaevandamise põhjus), kaevandamise, töötlemise ja põletamisese tagajärgi ning tegutsemist kasutades tüüpskeemi. ......................................................................................................................................... Mis põhjustab jääaegu? Maa sisetegurid (endogeensed) · Karbonaatse ja silikaatse tsükli vaheldumine · Vulkaanipursete iseloom, CO2 (soojenemine) või tuhk (jahtumine) · Mägede teke erinevused atmosfäärivoogudes · Kontinentide ja ookeanide omavaheline paiknemine Maa välistegurid (eksogeensed) · Muudatused Päikesel · Maa orbiidi variatsioonid · Ei tea tegelikult... Lumepall - Maa
(üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. · autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese
Nt. parasvöötme taimed. Nt. vähid peale kestumist. 4) Ebaproportsionaalne kasv ühed kehapiirkonnad kasvavad kiiremini kui teised. Nt. inimesel looteeas areneb eelistatult pea ja sünnijärgselt arenevad eelistatult jäsemed ja kere. 5) Lähtuvalt kasvupiirkonnast. a. Tipmine kasv taimedel kasvukuhikud b. Jämeduskasv lihasrakkude jämenemine, rasvumine. Kasvu regulatsioon Loomorganismide näited 1) Endogeensed e. sisetegurid a. Kasv on mõjutatud geenidest, kasv on määratud paljude geenidega üheaegselt polügeenne tunnus. b. Kasvuhormoon hüpofüüs. 2) Eksogeensed e. välistegurid a. Toidu hulk, kvaliteet, kättesaadavus. b. Mehhaanilised mõjutused organite tasandil i. Pidurdus mehhaaniliste mõjutustega kasvu pidurdamine, nt. Hiinas jalalabade tugev kinnisidumine. ii
t väikest pH-d) eelistav organism[1]. Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed). Atsidofiilidele vastandatakse basidofiile. Eestis on atsidofiilsed taimed nt väike oblikas (Rumex acetosella), kanarbik ja mõningad turbasamblad[1]. autogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Autotroof organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid (sahhariide, lipiide, valke, vitamiine) võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest,
1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. Suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. Autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. Allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. Taimkatte ajalugu Eestis: Palünoloogia põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate)
kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes)
Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. SWOT analüüs. Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats 9 Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis? SWOT näide endise jaekaupl kohta Tugevad küljed Nõrgad küljed Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar
aastat. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Suktsessioon e. koosluste vahetus (lad. successio järgnevus) ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine
· Ülemike vahelduvvoolule raudteetranspordis, · Torustike sektsioneerimine elektrijuhtivus viiakse minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega, · Elektrodrenaaz uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest, ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast eraldatud juhtme abil, · Katood-, anoodkaitse. Korrosioon on kiire kui potentsiaalide erinevus on suur, elektriline takistus väike. Korrosiooni sisetegurid: · Metalli või sulami koostis, · Mikro- ja makrostruktuur, · Metalli töötlemisel tekkinud sisepinged, · Pinnatöötlus. Korrosiooni välistegurid: · Keskkonna koostis, · Temperatuur, · Sama metalli erinevad temperatuurid, · Vedelike ja gaaside liikumiskiirus, · Rõhk, · pH. Gaaskorrosiooni tõrje: 1. Legeerimine sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine (raua legeerimiseks Si, Cr, Al).
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
tinglikult, hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal, kõrgust 10001200 km, mass on 5,3*10 15 t, 99% sellest kuni 36 km kõrgusel. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse sfäärideks. Esimene on troposfäär. Sellele järgneb elu säilimise seisukohalt eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 10 50 km kõrgusel paiknev osonosfäär. Autogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Autotroofid (produtsendid) organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid (sahhariide, lipiide, valke,
o SPEKULATIIVNE ÄRI suured võimalused ja suured ohud o MÕÕDUKAS ÄRI väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Strenghts Weaknesses Opportunities Threats · Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis? · SWOT näide endise jaekaupl kohta Tugevad küljed Nõrgad küljed Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused
5) Võimaldab edukalt talvituda (nukustaadium) REK: 1)Arenguskeem, lünkade täitmine 2) Seostada konkreetne organism ja arengutee 3) Nimetage moondega arengu 4 bioloogilist tähtsust 4) Võrrelge otsest ja moondega arengut: erinevuste paarid ja 1 sarnasus VANANEMINE Üldine bioloogiliste seaduspärasuste süsteem, mis algab organismi moodustamise hetkest ja lõpeb surmaga. Millal hakkab organism vananema? Vastus: Viljastumise hetkest Vananemine 1) sisetegurid a) geneetiline määratlus b) hormoontasakaalu häired 2) Välistegurid a) vabad radikaalid b) haigustekitajate mõju 3) Kombineeritud koos kombinatsioonid Vananemise ilmingud 1) Molekulaar- mutatsioonid DNAS, molekulide hüdrofiilsuse vähenemine 2) Raku tasandil mitokondrite efektiivsuse vähenemine, rakkude jagunemise intensiivsuse langus 3) Koe tasand anorgaanilise, orgaanilise aine muut. Nt: luukoes 4) Organi tasand organite tööjõudluse vähenemine
o SPEKULATIIVNE ÄRI suured võimalused ja suured ohud o MÕÕDUKAS ÄRI väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Strenghts Weaknesses Opportunities Threats · Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis? · SWOT näide endise jaekaupl kohta Tugevad küljed Nõrgad küljed Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused
o MÕÕDUKAS ÄRI – väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI – väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis? SWOT näide endise jaekaupl kohta Tugevad küljed Nõrgad küljed Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused
tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. 6 Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja
Jällegi pole seda mõtet kirja panna. 4 Analüüs peab järgnema. Viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks. SWOT on tegelikult tööriist, mis aitab koguda ja süstematiseerida "toorinfot", millega on vaja tööd edasi teha. Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis? SWOT näide jaekaupluse kohta Tugevad küljed Nõrgad küljed Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar
kuuluvusvajadus - vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega; asjatundlikkus - tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni. Joonis 39. Stressi põhjused organisatsioonis (Griffin, 1999, viidatud, Alas, 2004 järgi) Joonis 40. Motivatsiooniteooriate võrdlus (Williams, 2000, viidatud Alas, 2004 järgi) Edutagatised (T. Saal) Organisatsiooni sisetegurid: omanikud - strateegia, eesmärgid, kavad ja plaanid, juhtkonna mehitamine; juhtkond ja personal - kavandamine, organiseerimine, mehitamine. 49 Organisatsiooni välistegurid: turg - turutrendid, konkurendid, elatustase, keskkond; õnn - riskid, seadusandlus, poliitika. 6. KOOSKÕLASTAMINE 6.1. Kooskõlastamise olemus Igal organisatsioonil on välimine ja sisemine põhieesmärk
SJ nõuab juhtide vastavat valmisolekut ja pidevat arendamist (eestvedamise ja mõjutamise oskused ja teadmised). NB! Juhi omaduste hulgas rõhutatakse eriti loovust ning keskkonna oluliste sise- ja välismõjurite ning tegurite tunnetamist. SJ komponendid: 1. Juhtimist mõjutavad välistegurid (konkurentide meetmed turul, tööjõuturu olukord, majandusliku konjunktuuri muutused, hinnakonkurentsi ja fin.probleemide tekkimine jmt.); 2. Juhtimist mõjutavad sisetegurid (personali valmisolek, tehnoloogia kaasaegsus, 39 seadmete korrashoid, koostöö oskused, töö rütmilisus, personali töörahulolu ja motivatsioon jmt.). NB! Pidevalt hinnata nende tegurite mõju ettevõtte tulemustele! 3. Loovuse arendamine - loovisikut iseloomustab: ideede voolavus, kujundlik ja paindlik mõtlemine, ettenägemisvõime, oskus näha nn. võtmeprobleeme, sünteesiv
3) kui ta peab vastu konkurentsile teiste liikidega (ja ärasöömisele). Järelikult nõuab liikide ajaline vaheldumine seda, et keskkonnatingimused ajas muutuksid. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse
124. Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne). Suktessioon e koosluste vahetus – s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. On seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktessiooni jaotumine muutuste põhjuste järgi: 1) autogeennee suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne suktsessioon algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes kuni püsiva oleku – kliimaksi kujunemiseni. Autogeense suktsessiooni käigus toimuvad tüüpilised muutused ökosüsteemi energeetikas, aineringetes, koosluse struktuuris ja liigilises koosseisus, stabiilsuses ja üldises strateegias. 2) allogeenne suktsessioon – muutusi põhjustavad välistegurid – nii looduslikud kui ka inimtekkelised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
