1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eest...
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja
c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks
Ernst Öpik teadlane Eesti astronoomia koolkonna üks rajajaid. Ülemaailmne majanduskriis Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveenda krooni; see omakorda süvendas kriis. Devalveermine- rahaväärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Töö puuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematus ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoriteerse diktatuuri kehtestamisele. Riigi suurem sekkumine majandus ellu; riiklikud häda abi- tööd töötutele; puude istutamine , teede korrashoid jne.
pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase diktatuuri põhjuseks on tööpuudus ja elukalliduse kasv . Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud.Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000 Sõjaaegsed ja järgsed ajad on alati rasked ja koormavad nii rahvale kui ka rahvale. Periood 1944 kuni 1990 oli Eestimaale kui ka eesti rahvale väga raske aeg. 1944. aastal jõudis Teine maailmasõda Eestisse. Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944.
Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka abolitsionistlik liikumne, kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi. Orjuse vastu võideldi ka neegerorjade põgenemise organiseerimine Lõunst põhja nn maa-aluste raudteedena tuntud salateede võrgustiku kaudu. Sügava sisepoliitilise kriisi tõttu valiti Ameerika presidendiks Vabaliikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Selle tõttu eraldusid lõunaosariigid unioonist. Lincoln kuulutas vastuhakkavad osariigis mässajateks, kelle vastupanu murti sõjaliselt. Algas kodusõda. Viidi läbi mitmeid ümberkorraldusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegrid värvati föderaalvägedesse. Põhja osariigid tugevdasid pidevalt vägesid ja lõpuks lõppes kodusõda
1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal
Farmer kasvatas ja tootis kõike enda otstarbeks Oma toodangut turustati vähe; poest osteti ainult hädapärast kaupa ORJE EI PEETUD Raudteede ehitamine 1820-1830 ühendas erinevaid piirkondi Pooldati kaitsetolle LÕUNA (orjanduslik) Istandused, kasvatati puuvilla KASUTATI ORJE 1850. kasvatati lõunaosariikides 80% kogu maailma puuvillast Ühe kultuuri kasvatus muutis maa kõlbmatuks Pooldati vabakaubandust Euroopaga 5. Sisepoliitilise kriisi kujunemine võitlusest orjuse ümber: abolitsionistid ja nende tegevus, vabariiklaste ja demokraatide suhtumine orjusesse. 1808- keelati orjade sissevedu USA-sse Abolitsionism – liikumine, mis nõudis orjuse kaotamist Abolitsionistide tegevus: Friisoilerite tegevus Asutasid ühinguid ja ajalehti Neegerorjade põgenemise organiseerimine 6. Kodusõda 1861-1865: setsessiooni ajend, sõja algus, osapooled, Põhja võidu põhjused sh
16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänaseid Eesti ja Läti alasid. Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Kuid millest tulenes Vana- Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus? Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana- Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all
· Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923. aasta augustist kuni 1924. aasta märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga
Valitsusel AUTORITAARNE EV *Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni all, säilis kontroll elualade üle. *Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, enamus seadustest võesti vastu dekreetidena. *Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased(VAPSID) Vaikiv ajastu Eestis 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J
1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega. Tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Valitsusringkonnas olid esialgu näinud eestlaste rahvuslikus ärkamisev astujõudu baltisakslastele. Seetõttu ei peetud ,,talupojarahva" eneseleidmist ohtlikuks. Kuid peagi suhtumine muutus. Sellele aitas kaasa ka sisepoliitilise olukorra pingestumine lpgu impeeriumis ja mässumeelsuse kasv. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson. Tema surm oli oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud . Rain Lill
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks
vabadussõjalaste põhiseaduse (Keskliidu esimees Andres eelnõu ülisuur võit Larka, tema kõrval Artur Sirk) 3.KUIDAS ON SEOTUD ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA EESTI SISEPOLIITILINE KRIIS? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva seaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4.VABADUSSÕJALASED JA NENDE TEGEVUS. 1
8. Millal ja kelle poolt antud tunnustus pani aluse Eesti Vabariigi tunnustamisele enamiku riikide poolt?(2p.) 1921.a. 26 jaanuar tunnustas Atlandi Ülemkogu Balti riike, Eesti poliitika tagas julgeoleku ja tõstis esile ohuallikat Saksamaa ja Venemaa. 9.Milles seisnes 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis, kuidas see lõppes? (3p.) 1930 . aastate sisepoliitiline probleem, seisnes parlamendi killustatuses erakondade paljususe tõttu ei jõutud enam ühistele otsustele, mis viis sisepoliitilise kriisi ja valitsuse tagasi astumiseni . Säärases võimujahis unustati riigi üldhuvid. See lõppes suurparteide lagunemisega. Pidid toimuma uued valimised kus osalesid vabadussõjalased ja Pätsi partei, Päts ei kannatanud vabadussõjalaste edu ning veel enne valimis korraldas Päts riigipöörde ning tuli võimule. 10.Miks nimetati 1930. aastaid Eestis vaikivaks ajastuks?(3p.) 1)Teised poliitilised üksused saadeti laiali, keelati üldse teiste ernakondade tegevus
Eesti Vabariik 1920-1939: rõõmud ja mured Arutluses käsitlen Eesti Vabariigi algusaastate majandus- ning valitsusprobleeme, mis viivad meie riigi kokkuvarisemise staadiumisse, probleeme naaberriikidega ning rõõme mida üks Eesti kodanik sai lõpuks kogeda. 15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine.
Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele. Kahjuks ta reformid ei õnnestunud ja kuningas tühistas need. Louis XV ja Louis XVI ajal tõi kuningavõimu autoriteedi vähenemine välispoliitilise ebaõnnestumiste ja sisepoliitilise võimetuse tagajärjel kaasa absolutismi kriisi. Katsed läbi viia reforme Louis XVI ajal ebaõnnestusid. Absolutismi kriisis Prantsusmaa otsustas taas kokku kutsuda generaalstaadid.
poolt.Erinevates vangilaagrites Lätis ja Poolas oli Päts novembrini. Kuni 1919.aasta kevadeni ehitati riigiaparaati ja võeti vastu otsus Vabadussõjas relvaga vaenlase vastu võidelda. Sõjajärgsed aastad osutusid edukateks.Rahu oli jalule seatud,majandus arenes.Konstantin Pätsil tuli täita riigivanema kohustusi,olla valitsuse eesotsas ja pärast mitut valitsuse vahetust taas riigijuhi kohal.1934.aasta 12.märtsil teostati riigipööre ja toimus palju muutusi sisepoliitilise rahu saavutamiseks.Riiki juhtisid Konstantin Päts,kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu.Viimaks-1938.aasta 24.aprillil valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.Ta oli siis 64.aastane. 1940.aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti.Konstantin Pätsile on ette heidetud,et riigipeana oleks ta pidanud olema kindlameelsem. Juulis 1940 küüditati Konstantin Päts koos perega Venemaale.Kuigi ta ei olnud haige,veetis K
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes ...
kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu ,, Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. ÜHINEMINE EUROOPAGA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariilkuse kindlamaks garantiiks ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Liiduga. Ühinemisprotsess arenes sisepoliitilise stabiilsuse ja eduka majanduspoliitika tõttu Eestile soodsalt. 1994.aastak võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks ja 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1.maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige. EESTI NATO-S JA OSALEMINE RAHUOPERATSIOONIDES Eesti ühinemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui demokraatlikke riike
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 4...
Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt . Ivan Käbin ja tema meeskond:Allus Moskvale, kuid arvestas ka Eestiga, hea läbisaamine NLKP esimese sekretäri N. Hrustsoviga tagas majandusliku deelised
· 1939 - Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseiks 5. Vaikiva ajastu tunnused: · kaitseseisukord · rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") · poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei Isamaaliit) · trükikodade tsensuur opositsiooni suu sulgemine · riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle · demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga 6. Kolm tähtsaimat sisepoliitilise elu sündmust: a) a) 1920-1934 · · 15.juuni 1920 Esimene põhiseadus - Kõrgeimaks võimukandjaks sai rahvas, kelle kodanikuõigusi laiendati märgatavalt nüüd olid kõik seaduse ees võrdsed ning võrdsete õigustega · · 1.dets.1924 kommunistide mäss Tallinnas seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära · 1933.a. suvi krooni devalveerimine 35% võrra majanduskriisist ülesaamine
Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik
e. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. f. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. ○ Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides. ○ Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 1929-1933 SUUR DEPRESSIOON ○ Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. ○ Põhjuseks: a. Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta
kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku
august MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal). · Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse kasv (nt Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suure majanduskriisi ajal). · Sisesegaduste ajal kasvas rahva ihalus nn tugeva käe poliitika vastu ning see suurendas äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja
Oli 19191920 riigikontrolör, 1920, 19211924 ja 19241926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär. Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna
Gestapo- riiklik (sala-poliitiline) politsei, jälgiti teisitimõtlejate tegevust 5. Majandus riigi kontrolli all Plaanimajandus- neliaastakud (tõi kaasa majandustõusu) 6. Sõjakas välispoliitika Seati üks üldine väeteenistus kohustus Armee taastamine Rikuti rahulepingu tingimusi KOMMUNISTLIK VENEMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Demokraatia kriis Sõjaline nõrgenemine 1 maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise 1917 moodustatud Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valistsus langetada põhimõttelisi otsuseid Venemaal puudus pikemaajaline demokraatia kogemus. 2. Majanduslikud raskused Osalemine 1 maailmasõjas kurnas välja Venemaa majanduse. Riik ei suutnud toota piisavalt sõjavarustust, mistõttu mehed saadeti sageli lahingusse ilma varustuseta.
loodavasse parlamenti - Riigiduumasse, algas duumamonarhia periood · Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks · Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt. Veebruarirevolutsioon 1917 · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda, tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega -kiht · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks
a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.
varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis Konstantin Päts viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus ta 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma. 12. märts 1934 pani Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos.
Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, kui Laidoneril oleks vaid soovinud oleks saanuks temast piiramatu võimuga diktaator. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi. Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu – taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. 1. detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sellest ajast peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12
1. Diktatuuride kujunemine: 1.1. Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: - Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). - Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal). - Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse kasv (nt Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suure majanduskriisi ajal). - Sisesegaduste ajal kasvas rahva ihalus nn tugeva käe poliitika vastu ning see suurendas äärmusparteide populaarsust.
Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Venemaa väljumine sõjast võimaldas Saksamaal oma väed idarindelt läänerindele ümber paigutada. 1918. aasta märtsist juulini võtsid Saksa väed ette 4 suurt pealetungi. Anatndi riikide väed suutsid vasturünnakud peatada, tänu hästi organiseeritud kaitsele. 1918. aasta semptembris tegid Antandi riigid saksa vägedele võimsa vasturünnakud, saksamaa ei suutnud vastu panna midagi. Ebaedu rindel tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksamaa liitlased. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Compiegne'is vaherahu, millega lõpes Esimene maailmasõda. (http://www.rate.ee/blogs.php?entry=426387 12.04.08 12:24) Sõjategevus 1916 Verduni lahing(21.veebruar) -Saksa majanduslik olukord oli kehv,taheti Anda pealöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud.
uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega. Seati sisse teenistusastmestik. Põhjalikult muudeti ka valitsusasutuste struktuuri. Väga oluline samm oli kiriku allutamine riigile. Pärast peeter I surma, vahetusid troonil mitmed ilmetud valitsejad. Nende seljataga kemplesid võimu pärast vana bojaarkonna järeltulijad, uusaadel ning Venemaa võimuladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased. Palepöörete ajajärgul suutis jelizaveta stabiliseeruda sisepoliitilise korra. Peale seda tuli peeter III, kelle kaardiväelased kukutasid peale poolt aastat. Tänu sellele sai troonile Katariina II. REVOLUTSIOONID JA KODUSÕJAD 19 SAJAND. Aleksander I ümberkorraldused 19 saj. Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine.
ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid vallandati tööliseid jne. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi). Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi. Mõiste: devalveerimine- raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele (Vt. Sisepoliitika Eestis). 5. Majanduskasv aastatel 1933 1939: 2 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2
8* Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. 9* Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. 2* Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3* Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 11* 1924.a
neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus) 1988 lõpetas NSV Liit sekkumise Nicaragua siseasjadesse · 1987 loobus NSV Liit nn. Breznevi doktriinist Gorbatsov rõhutas, et igal riigil ja rahval on õigus valida oma tee, teised ei tohi sekkuda. NSV Liidu väed lahkusid sotsialistlikest riikidest, põhiliselt 1990-91. Sisepoliitilise olukorra liberaliseerudes elavnesid ka tagurlikud jõud (kes tahtsid iga hinna eest säilitada sotsialismi ja NSV Liitu senisel kujul, midagi muutmata). Ka M. Gorbatsov hakkas muutuma alalhoidlikumaks ja rõhutas, et on vaja säilitada NSV Liit ja sotsialism. 19. augustil 1991 (=päev enne liidulepingu allakirjutamist) algas ebaõnnestunud riigipöördekatse, nn. augustiputs. M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Võimu üritas
Liitlaste ülemjuhataja F. Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja ühteaegu teha ettevalmistusi vastupealetungiks. Suvel läkski sõjaline initsiatiiv liitlaste kätte ning septembri lõpul alustasid nad üldpealetungi. Kurnatud Saksa väed ei suutnud 1918. aasta sügisel liitlaste rünnakule enam mingit vastupanu osutada. Saksa väejuhatus tegi keisrile ettepaneku pöörduda liitlaste poole rahupakkumisega. Ebaedu rindel tõi kaasa ka sisepoliitilise kriisi Saksamaal. Võimule tuli uus valitsus, kes pöörduski USA poole ettepanekuga olla rahuvahendajaks. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksamaa liitlased ja nendeks olid Bulgaaria, Türgi, Austria ja Ungari. Saksamaa sisekriis aga kasvas 1918. aasta novembris üle revulutsiooniks, mis kiirendas Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist. 11. novembril 1918. aastal kirjutas liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch alla vaherahule, mis
Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. 11. Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused, millised nõrkused? Tugevused: kiired otsused, ,,kõva käega" juht Nõrkused: võimu võib saada inimene, kes sellega ei suuda edusamme teha 12. Millal ja kuidas tulid natsid Saksamaal võimule? Millised tegurid sellele kaasa aitasid? Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal seondub majandusliku ja sisepoliitilise olukorraga. Pärast 1923.a. Müncheni õlleputsi läbikukkumist püüti võimule saada seaduslikke vahendeid valides. Majanduskriisi aastad 1920ndate lõpus ja 1930. aastate alul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 13. Iseloomusta natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja natside rassiteooriat
olnud asumaade suhtes ühtne, Kanada ja Austraalia said omavalitsusega aladeks. 30.Mida nimetatakse rassismiks? Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. 31.Millised USA osariigid eitasid orjust? Oregon, California, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansas, Minnesota, Iowa, Illinois, Wisconsin, Indiana, Michigan, Ohio, Pennsylvania, New York, New Yersey, Connecticut, Rhode Island, Maine, New Hampshire, Massachusetts. 32.Mis oli 19.sajandi keskpaiga USA sisepoliitilise kriisi peamine küsimus? Orjandus 33.Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid 34.Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, võimekad väejuhid, pikaajalised sõjalised traditsioonid. 35.Milliseid reforme viis läbi Abraham Lincoln? Kaotati orjus konföderatsiooni osariikides ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse, kehtestati jaosmaade seadus. 36
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond.
üldväärtus vähenenud 13% ja lõppkokkuvõttes langes toodangu üldkogus põllumajanduses ligi 40%. Kõige eelneva tulemusena muutus Eesti väliskaubanduse bilanss negatiivseks - import ületas ekspordi. Eesti põllumajandussaadused kaotasid rahvusvahelises kaubanduses oma tähtsuse. Valitsus üritas tekkinud olukorras krooni mitte devalveerida, see omakorda süvendas kriisi. Üldine rahulolematus ja süüdlaste otsimine viis sisepoliitilise kriisini. Kriisi süü arvati olevat erakondade paljususes. Selle tervendamiseks katsetati olukorra parandamist erakondade liitumise teel. Hädade allikaks peeti ka ebasobivat põhiseadust, mida eriti teravalt kritiseerisid Põllumeeste Kogude esindajad. Arvati, et kriisist võimaldab üle saada valitsuse kõrval presidendi ametikoha loomine, mis vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. (Põhiseaduse muudatusteni jõuti alles 1934
Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19. saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870. aastateni valitsesid esimesed, 1905. aastani viimased. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre.
Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19. saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870. aastateni valitsesid esimesed, 1905. aastani viimased. 19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre.
Pärast riigipöördekatset keelustati EKP, suur osa kommunistidest põgenes Moskvasse, kus nad Suure terrori ajal Stalini käsul maha lasti (ka Jaan Anvelt). 1926 – vabadussõjalaste esilekerkimine, esialgu kui majandustegevusega seotud organisatsioon. 1929 – moodustati Vabadussõjalaste Keskliit kui poliitiline ühendus. Juhtideks erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk. Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
