Orjandus Ameerikas (0)

Orjandus ameerikas
Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat , mehed käisid jahil ja kalal . Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist.
Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel , sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. 17. Sajandil toimusid indiaanisõjad, kus indiaanlased kaotasid. Idarannikult olidki indiaani hõimud hävitatud juba 19. sajandiks .
18. sajandi keskpaigaks olid Põhja-Ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat. Põhja pool tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati farmeri ja tema pere tööjõudu. Toodeti kõike ainult enda tarbeks. Lõunas olis suured istandused , kus tööjõudu jäi väheks. Sellepärast hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje Põhiline põllukultuur oli puuvill , kuid levis ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus.
Ühendriikide sisepoliitilises elus käis 19.sajandil võitlus kahe partei – föderalistide ja demokraatide – vahel. Demokraatlik partei esindas eelkõige lõunaosariikide orjapidajaid. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine.
Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka abolitsionistlik liikumne , kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi. Orjuse vastu võideldi ka neegerorjade põgenemise organiseerimine Lõunst põhja nn maa-aluste raudteedena tuntud salateede võrgustiku kaudu.
Sügava sisepoliitilise kriisi tõttu valiti Ameerika presidendiks Vabaliikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Selle tõttu eraldusid lõunaosariigid unioonist. Lincoln kuulutas vastuhakkavad osariigis mässajateks, kelle vastupanu murti sõjaliselt. Algas kodusõda. Viidi läbi mitmeid ümberkorraldusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegrid värvati föderaalvägedesse. Põhja osariigid tugevdasid pidevalt vägesid ja lõpuks lõppes kodusõda põhja võiduga, kuid president Lincoln tapeti ja tast sai rahvuskangelane. 1865 kaotati lõplikult orjus Ühendriikides, kuid vabade neegerorjade elu korraldamine osutus keeruliseks. Enamikud olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata. Neegrite vabastamine tõi endaga kaasa hulkumise ja vargused .