ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piirangud. Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandis olemine) 4 Monopolistlik konkurents ... iseloomustab see, et palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut (eksisteerib nii monopoli, kui ka täieliku konkurentsi elemente) 5
2. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Toodangu erinevuse tõttu on monopolistliku konkurentsi puhul pakkujatel võimalus mõjutada hindu. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: _ Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. _ Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). _ Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents on struktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud (eristatud) toodangut. Seega, siin on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Monopolistliku konkurentsi põhilised iseloomujooned on: 1. Paljud müüjad tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. 2
ka kasumiga. Oligopol Info ei ole täielik. Turul on väike arv firmasid, Toodang on Märkimisväärsed Firmade väikesest Pikal perioodil oligopol mis on üksteisest vastastikku homogeenne või sisenemisbarjäärid on arvust tingituna mõjutab saab majanduslikku sõltuvad. diferentseeritud. tingitud iga muutus iga firma kasumit. mastaabisäästust. tootmismahus või
Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst – tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja. Muutuvkulud – on kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu.
18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil? Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused? Monopol: mastaabiökonoomika sisenemisbarjäärid kontroll sisendi või tehnoloogia üle Oligopol: mastaabiefekt sisenemisbarjäärid Monopolistlik konkurents: palju tootjaid toodang on diferentseeritud pikal perioodil märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuudvad 21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad, barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,..
c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c
firmasid, kusjuures igaühe turuosa on nii väike, et üksinda ei suuda neist keegi turuhinda mõjutada. Seega on firma sel turul hinnavõtja. Nimetatud turgu iseloomustab lisaks see, et kaubeldakse ühesuguse, homogeense kaubaga. Turuosalistel on täielik info turutingimuste kohta ja puuduvad igasugused turutõkked. Monopol- monopoolsel turul on üks müüja. Toodangul pole lähedasi asendajaid ja turgu kaitsevad tugevad sisenemisbarjäärid. Monopolistlik konkurents- monopolistliku konkurentsi turul on palju firmasid, kes pakuvad diferentseeritud kaupa. Turu sisenemisbarjäärid on suhteliselt madalad. Oligopol- iseloomustab väike arv müüjaid, kellest igaüks peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele. 15. Ressursid majanduses on näiteks inimene, maa, töö ja kapital vahendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nende hinnad on madalad. 16
Vali üks: a. AVC - kõverast üleval pool asuval MC - kõveral b. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral c. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal d. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal Küsimus 10 Küsimuse tekst Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Vali üks: a. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades b. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades c. Puuduvad sisenemisbarjäärid d. Kui puuduvad väljumisebarjäärid Küsimus 11 Küsimuse tekst Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Vali üks: a. Monopolistlik konkurents b. Oligopol c. Harilik monopol d. Täiuslik konkurents Küsimus 12 Küsimuse tekst Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: Vali üks: a. Tema piirtulu jääb muutumatuks toodangumahu kasvades b. Leiavad aset kõrged sisenemisbarjäärid c
täieliku konkurentsi elemendid tulenevad täiesti elastsest nõudlusest ja monopoli elemendid tulenevad madalatest sisenemisbarjääridest Küsimus 9 Oligopoolset haru iseloomustab Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: väike arv domineerivaid firmasid ja sisenemisbarjääride puudumine suur arv firmasid ja nõrgad sisenemisbarjäärid väike arv domineerivaid firmasid ja märkimisväärsed sisenemisbarjäärid ükski pole õige Küsimus 10 Firmade vastastikuse sõltuvuse all mõeldakse seda, et Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: iga oligopol toodab oma konkurentide toodangule sarnast, aga mitte identset toodangut
ressursijaotuslik e Pareto efektiivsus- heaolu on max, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega
Täieliku konkur. turg palju Sisenemisbarjäärideta sarnased üksikul ettevõttel kontroll (põllumajandus) (hinnavõtjad) puudub (hind madal), ülevaade Monopolistliku konkur.turg palju Sisenemisbarjäärideta eristatud 1 ettevõte ei mõjuta teist Oligopol mõned- igaühel Sisenemisbarjäärid sarnased ja kontroll olemas. iga osa suur osa eristatud mõjutab Monopol Sisenemisbarjäärid Kindel, olemas kontroll (ühistransp), ÜKS eristatud seaduslik kaitse-patent, 4
realis LR - PIKK PERIOOD (long run LR) on kõik tootmistegurid muudetavad. Pikal perioodil ei ole firmal mitte mingisuguseid püsikulusid TFC, kuna ettevõte saab vajadusel muuta kõiki tootmissisendeid, sealhulgas püsivaid TOOTMISMASTAAP (the scale of production) väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral. TÄIELIKU KONKURENTSI TURG (TKT) TKT-l tegutsevad ev-d on hinnavõtjad, puuduvad sisenemisbarjäärid, toodavad sarnaseid tooteid (homogeenne), neil on täielik informatsioon. Täielikult elastne nõudlusjoone, Aluseks saab võtta vaid tasakaaluhinda. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR > TC) (kuldreegel MR = MC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda
2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga. 9
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust: Müüjate arv turul - palju Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg) Müüjate võime mõjutada hindu- puudub Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents konkurents Müüjate arv palju Palju vähe Üks Kauba omapära homogeenne Diferentseeritud Homogeenne Ainulaadne, (kulu, reklaam) või diferent. pole asendust
Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul.
turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalu meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Monopolistlik konkurents – e/v pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid. Tunnused 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
Lähtudes teooriast tuleks teha väliskeskkonna analüüs, selgitades välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni; välja selgitada ohud ja võimalused; tööjõu analüüs, materiaalsete ja rahaliste ressursside analüüs; selgitada välja plussid ja miinused ning kindlasti tuleks strateegiaid rakendada. Kindlasti oleks tulnud teha SWOT analüüs (Strateegilise juhtimise protsess, õpik lk 74). Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud inimeste seas tuntud, tekkisid kohe sisenemisbarjäärid. See raskendas ajalehega turule tulekut (esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu). Kuna müügil oli palju sarnaseid tooteid (asendustoodete oht), jäid kliendid truuks seni loetavatele ajakirjadele ja –lehtedele. Kliendid ei näinud mõtet hakata
konkurentsi piiramiseks asutatud ettevõteteühendus Organiseeritud oligopol hinnakonkurentsi vältimiseks organiseerivad firmad end ühendustesse, mis fikseerivad hinna, toodangu kvoodid jne 15 OLIGOPOOLSE TURU VORMID SISENEMISBARJÄÄRIDE JÄRGI Avatud oligopol uutele firmadele sissepääs avatud, turule sisenemine kerge Suletud oligopol uutele firmadele on sisenemine rangelt piiratud, tugevad sisenemisbarjäärid 16 OLIGOPOOLSE TURU MUDELID MURTUD NÕUDLUSKÕVER juhul, kui firma alandab hinda, järgnevad konkurendid firma eeskujule; juhul, kui firma tõstab hinda, konkurendid ei järgne 17 OLIGOPOOLSE TURU MUDELID KARTELL grupp firmasid, mis oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerivad - seetõttu saab kartell käituda nagu monopol HINNALIIDER haru toodangu hinna kehtestab üks või paar firmat,
Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Juhul kui hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid).
seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi, näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet. Küsimus 7 Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks:
14. Mis alljärgnevast ei ole iseloomulik MKF pika perioodi tasakaalupunktile: Toodangu hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga Piirtulu võrdub piirkuluga Toodangui hind võrdub keskmise kogukuluga Toodangu hind on suurem kui piirkulu 15. Arusaam, et pika perioodi tasakaalupunktis saab MKF null majanduskasumit, põhineb eeldusel, et: Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule
Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4. kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada hinda, on võimalik mõjutada ainult kauba kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul, kalandus Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia
Monopol · M turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma · Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst · Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, · kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga · Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst
Allikas: ; (* - prognoos) Graafik. Tootmisharu positsioon Tarnijad Ettevõte Klient ii. Konkurentsianalüüs Kaardistage ettevõtte kõik konkurendid, nende tugevused ja nõrkused, turuosa jaotuse ja muud olulised trendid. Kirjeldage olemasolevaid asenduskaupu/asendusteenuseid ja nende tähtsust. Andke hinnang ohupotentsiaalidele ja uute konkurentide tulekule (sisenemisbarjäärid). Tabel. Ettevõtte konkurentide analüüs Konkurent Kirjeldus iii. Kliendianalüüs Kirjeldage toote või teenuse sihtgruppi, sihtgrupi suurust ja asukohta. Samuti tooge välja, kas ettevõttel on ärikliendid, erakliendid või mõlemad. Millised on peamised kriteeriumid, mida kliendid tootest või teenusest ootavad. Milline on praegune või plaanitav klientide osakaal kogu käibest. [ettevõtte logo]
Firma halvasti käigu algpõhjused? · Riho Kullasseppal ei olnud varasemat kogemust ajalehe äris, aga ta ei küsinud kellegilt nõu ja tahtis kõike teha maksimum tasemel (parim asukoht, parim paber, parimad töötajad jne) · Tekst ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht" Tagajärg? Konkurents oli siis juba päris kõva, aga Riho tahtis midagi rohkemat teha. Õpik lk 77 sisenemisbarjäärid Riho ei olnud tuntud, nagu ka ta tootemark, kapitali oli palju vaja et alustada ja endale reklaami teha. aga seda tal oli · Tekst ,,Riho otsustas investeerida nii kaasaaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu ja tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal osta katuseta tehasehoone". Tagajärg? Firma alustamine ja algkapital nõudis teksti järgi üle poole Riho varandusest. Riho tahtis raha pesta mitte kaotada.
9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 207 Sisenemisbarjäärid piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon kui üks firma on rajanud
d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga d. Ei saa midagi kindlat väita 5
Teine on seaduslik monopol , kus seadused keelavad (või piiravad oluliselt) konkurentsi. Monopolil on sisenemise barjäärid väga kõrged. IR ei saa konkurenti tekkida, kuna see on riigiasutus ja erainvestorid sisenevad tööstusharusse ainult siis, kui neile on tagatud võrdsed võimalused teistega aga valitsus teeb või kontrollib endiselt liiga palju ning riski / tulu kompromiss ei ole soodne. (Opentextbc, 2019) Oligopolil on samuti kõrged sisenemisbarjäärid, kuna võivad esineda kõrged tootmiskulud (autotööstus) ja on raske alustada. Monopolistlikus konkurentsis on lihtne turule pääseda ja sealt ka lahkuda nagu näiteks toitlustus. Täielikus konkurentsis on turg kõigile avatud, näiteks Balti börsil aktsiaid ostes ei ole piiranguid ja tähelepanu peab maksude maksmisele pöörama, kui kasu välja võetakse. (Livemint, 2016) Artiklid Monopolid: plussid, miinused ja mõju majandusele
Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem: Turud on rohkem kontsentreeritumad. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu funktsioonil – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid võib olla ka rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises
tootmine lõpetada. 19. TKT pikal perioodil- Niipea kui hind hakkab langema, majanduskasum väheneb. Hind võrdub keskmise kogukuluga ning firmad teenivad nullmajanduskasumit. Firmad saavad üksnes normaalkasumit, sest konkurents surub nii hinna kui kulutused minimaalseks. 20. Monopol-mastaabiökonoomia(üksainus firma, olles turul suudab üksi toota väiksemate kuludega kui seda suudaks teha kaks turul olevat firmat loomulik monopol), sisenemisbarjäärid (patendid, suurus), kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle monopolilistlik konkurents- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul, diferentseeritud toodang(toodang ei asenda, kuid on sarnane), uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse siseneda, sest märkimisväärsed barjäärid puuduvad oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21
muutuvressursside hulka, siis põhjustab see Vali üks: a. kõike nimetatut b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC kõvera allapoole nihkumise d. MC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 29 Küsimuse tekst Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: Vali üks: a. firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet b. firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu c. sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla d. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Küsimus 30 Küsimuse tekst Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: Vali üks: a. talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra b. toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat c. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit d. kondiitrivabrik ,,Kalev" ehitab Jürisse uue tootmishoone Küsimus 31 Küsimuse tekst
• täielik konkurents • monopolistlik konkurents • oligopol • monopol Täielik konkurents (1) Vajalik nelja tingimuse olemasolu: • firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest • firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta • turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast • kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents • Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul • Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) • Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda
ETTEVÕTTESISESED TEGURID Turu valiku raamistik (Lassere,2003:161) TURG Kui oluline on nõudlus selles riigis? Turu kasv, suurus ja tarbijate kvaliteet RESSURSID KONKURENTS A.Kas see riik on Konkurentsi tugevus allikaks: Sisenemisbarjäärid Oskustööjõule RIIGI TURU JA Pakkujate-tarbijate Toorainele TÖÖSTUSHARU Pooltoodetele võime survet VÕIMALUSED Tehnoloogilisele avaldada innovatsioonile Kas äri on kasumlik?
Võrdse piirmäära korral ei ole heaolu suurendavaid vahetusi võimalik tekitada ja tegemist on tasakaalupunktiga. Pareto efektiivne majandus ei selgita, kas ressursid on jaotatud õiglaselt. Konkurentsi tasakaalu puhul võib üks olla vaena, teine rikas. Pareto efektiivsuse eeldused: Turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kes ei saa turuhinda mõjutada. Turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid. Kõik omavad täielikku informatsiooni turul toimumise kohta. Kui eeldused on täitmata, tekivad turutõrked. Turutõrked Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne.
Tootjad ei valmista samasugust toodet, tarbijad vähemalt osaliselt kattuvad. Konkureerimine toimub soovide tasandil. Tarbija teeb valiku. Konkurentsiliigid: Monopol Oligopol Monopolistlik konkurents Täielik konkurents Harusisene konkurents: Turusegment on ebaatraktiivne kui selles on juba arvukalt ettevõtteid. Veelgi ebaatraktiivsem on tööstusharu, mis ei kasva. (mobiiltelefonide tööstus) Uute potentsiaalsete sisenejate oht: Kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ja madalad väljumisbarjäärid. Nii siseneb turule vähem ettevõtteid. Muudab ettevõtted agressiivsemaks ja konkureerivamaks. Madalad sisenemisbarjäärid, kuid kõrged väljumisbarjäärid- madal ja riskantne tulundus (lennundus) Asendustoodete turuletuleku oht. Turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. Tarbijate turujõud: 7
tootmismaht nullini 7/10 Arvestustest 4.1 b. firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu c. firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla Küsimus 26 Alljärgnevast on püsikulu: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kulutused toormaterjali ostmiseks küsimus b. maamaks c. tööliste tükipalk d. sotsiaalmaksud Küsimus 27 Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut
tüüpi organisatsioonide loomine. Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise, "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta, Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I `'loov hävitus'' , kus peamist rolli mängivad ettevõtjad ja innovaatilised ettevõtted. Sisenemisbarjäärid on madalad. Ettevõtja on indiviid. Mark II ``loov akumulatsioon'', kus domineerivad suurettevõtjad ja püsiv innovaatiline tuumik. Sisenemisbarjäärid kõrgemad. Ettevõtja ei pea olema indiviid, võibolla ka grupp 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. Pärast Teist Maailmasõda tekkis tal
ettevõtte kogutulude (ja kasumi) suurenemise. Loeng 11 Monopol Loomulik monopol tekib kui üksikfirma saavutab toote minimaalse kogukulu ATCmin sellisel toodangu tasemel, mis võimaldab rahuldada kogu turunõudlust kõiki kulusid katva tootehinna korral. Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle kesk kogukulud ATC pikal perioodil LRATC on väiksemad kui kahel ettevõttel. Tekkepõhjused: mastaabisääst sisenemisbarjäärid ka pikal perioodil Sisenemisbarjäärid e turukaitsetõkked on mastaabiökonoomia (sääst) seaduslikud piirangud ja otsesed tõkked (patendid, autori- või kirjastamisõigused jne) kontroll oluliste tootmisressursside üle või ainuomadus Monopol on hinnategija/-määraja: monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga monopoli piirtulu MR ei võrdu tooteühiku hinnaga P
Meie ettevõttele on vajalikud koostööpartnerid, et tagada teenuse kvaliteet. Meie koostööpartneriks saab loomulikult olema Prisma Peremarket. Prisma Peremarket on usaldusväärne ning me loodame saavutada pikaajalise koostöö. OÜ Sõida Sisse koostööpartner võib siseneda meie tegevusharusse, kuna see toob meile kaasa lisavõimalusi. Teame, et see toob kaasa ka teatud soovi omandada turuosa olemasolevate ettevõtete arvelt, kuid me ei näe selles ohtu, sest oleme loonud teatud sisenemisbarjäärid (takistused, mis muudavad ettevõttele tegevusharusse sisenemise raskeks ). Olulisemad neist: kapitalivajadused, toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus ja oskusteabe kaitstus. Aga kas ettevõtja saab ennast ka ise varustada? Ei, hetkel mitte. Mõistame, et me vajame teineteist vastastikku sama palju ning hetkel puuduvad plaanid meie firmat ise varustama hakata. Konkurente meie ettevõttel ei ole ole. Oleme Eestis esimesed, kes plaanivad toidupoele ,,Drive-In"-i
suurusest OLIGOPOLISTLIK KONKURENTS JA MONOPOLISTLIK KONKURENTS ( MITTETÄIELIK KONKURENTS: monopolistlik konkurents, oligopol) Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, et mingil määral eristatud toodet - Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev; turule on vaba juurdepääs (st. Puuduvad suured sisenemisbarjäärid); ettevõtete arv tööstusharus on suur. Eristatud tooted - tooted võivad olla horisontaalselt eristatud: võimalikult suure valiku nõudlus; sobivaima valikuvariandi nõudlus. - Toodete vertikaalse eristamise aluseks on kvaliteet: tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete erinevad hinnad. Monopolistlik konkurents ja efektiivsus - sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui
rohkem koormama tootmisvõimsusi, et jaotada püsikulud suurema arvu toodete vahel. · Kliendi kulud hankija vahetamiseks mida väiksemad kulud klientide ülelöömiseks, seda suurem konkurents. · Oluliste ettevõtete sisenemine turule konkurents kasvab, kui ettevõtted väljastpoolt tegevusharu või välisriikidest omandavad mõne ettevõtte ja alustavad hästi rahastatud samme oma turupositsiooni tugevdamiseks. 2) sisenemisbarjäärid · Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised) uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimaluste ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus turulolijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui ei ole patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. · Kogemuskurvide efekt väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest.
Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
ent mingil määral eristatud toodet. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Monopolistlikul konkurentsil on kolm omadust: Iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs (puuduvad sisenemisbarjäärid). Ettevõtete arv tööstusharus on suur. Monopolistlik konkurents ongi turumajanduse kõige tavapärasem konkurentsivorm. Monopolistliku konkurentsi tunnused: Turul (majandusharus) on palju ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on vaba; Toode on diferentseeritud (eristatav); Kontroll hinna üle (toote eripära või ettevõtte asukoha kaudu) on väike.
Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg Madalad sisenemisbarjäärid Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud Kõrged sisenemisbarjäärid Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus Innovatsioonide keskne roll Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
üle. MONOPOL Monopol on turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: 1) mastaabiökonoomia kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama hinnaga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (nt patendid) ja majanduslikud piirangud (nt firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada. 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujunadaja, sest ta saab hinda mõjutada kuna on toote ainus müüja.
Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Vali üks: firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla Tagasiside Lühiperioodiga ei ole tavaliselt võimalik teha suurt töömahtu ja kapitaalmahutusi nõudvaid tegevusi, näiteks ehitada juurde uut tootmishoonet. Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil? Vali üks: talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit harusse tuleb juurde kuus uut firmat
4. Täielik konkurents situatsioon, kus väga paljud ettevõtted pakuvad sama toodet või teenust. Michael Porter on identifitseerinud viis erisugust konkurentsijõudu, mis isel haru terviklikku atraktiivsustning ettevõtte konkurentsivõimet: 1. Harusisene konkurents turusegment on ebaatraktiivne, kui selles juba tegutseb arvukalt tugevaid ning agressiivseid ettevõtteid. 2. Uute potensiaalsete sisenejate oht kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ning madalad väljumisbarjäärid. 3. Asendustoodete turuletuleku oht turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalen või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. 4. Tarbijate turujõud turusegment ei ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim ehk võime pakkujale hindu, kauplemistingimusi jms dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised
kaotajaid. /В ходе процесса многие выигрывают, но, по крайней мере, кратковременно много и проигравших. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg/Экономика менее концентрирована, конкурентный рынок Madalad sisenemisbarjäärid /Низкие входные барьеры Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal /Инновации в экономическом развитии на центральном месте Põhitähelepanu ettevõtjal /Главное внимание у предпринимателя Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud /Более концентрированные рынки
6. Mittetäielik konkurents Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt,kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga · Õige Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu,et uute firmade juurdetulek tootmisharruon raske · Vale,pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majandusliku kasumit,kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib uusi firmasid tulla Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit · Õige Monopoli kasum on maksimaalne siis,kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne · Vale,monopol makimeerib kasumit siis ,kui MR=MC Hinnaliidri mudel on selline oligopoli mudel,mille kohaselt teeb hinnaotsuse üks firma,kusjuures ülejäänud firmad järgivad tema algatust.
annaabi.ee 
