1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see koobas andis nime paloliitikumi Aurignaci kultuuri perioodile. Kromanjoonlasi on üha enam leitud. Esimesed leitud luustikud oli küllalt suure koljuga. Esimeste kromajoonide juures oli selgelt märgata tööriistade areng, avastati 10 eri liiki tööriistu, see näitab mõistuse arengut. 19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst
loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga tähelepanuväärseteks, pandi kuldraamide sisse ja riputati seintele. Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717-
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOG
Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku
(Tõnisson jt 2015) 1.5.2. Pärandkultuuri objektid Maa-ameti pärandkultuuri kaardi järgi asuvad Tori põrgu lähedal järgmised pärandkultuuri objektid: Töngi savitööstus, mälestuskivi tõutäkk Hetmanile, Asule veski ja Tori kooli mälestuskivi (Tori 2015b). 1.6. Looduslikud ressursid ja turism Looduslikeks ressurssideks on liivakivi, segamets, kalad, allikad, vesi. Tori Põrgut pääseb uudistama kalmistu värava ees asuvatest treppidest. Koopasse sisse enam ei pääse. Lähedal tegutsevad Tori mõis, Tori muuseum (avatud 1934. aastal, Eesti esimene kihelkonnamuuseum), Sankton OÜ, Tori Matkakeskus OÜ (kanuumatkad, vibulaskmine, hobumatkad, toitlustus, majutus), Tori hobusekasvandus (asutatud 1856. aastal, Eesti esimene hobusekasvatus; grupiekskursioonid, ratsutamine, vankrisõit, hobumatkad). (Tori põrgu 2007; Tori hobusekasvanduse veebileht 2009a, 2009b) Toris asub Eesti sõjameeste mälestuskirik (Joonis 1)
enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed. Kromanjoonlased Euroopas 40 000 aastat tagasi, elasid 10 000 aastat neandertaallastega kõrvuti. Kromanjoonlaste tööriistade arv 3-4 korda suurem kui neandertaallastel. Tegid pisiskulptuure. · Svane Pääbo kontidest dna ahelate otsimisega kuulakas, tal õnnestus 1985 aastal leida dna
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
Samal ajal on hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650. a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja ja ida küljes oli paleedele tüüpiline portikus. Palee suurim ja tähtsaim osa on olnud Keskõue kahekorruseleine läänepoolne tiib, kus olid kultus-, ameti- ja hoidlaruumid. Siia jääb nn "lodza",
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
välisilme teistsugune. ruumi kokkuhoidmiseks on tänavad ehtamata jaotud, tänavaid asendavad lameded katused, sisse pääsetaksekatuses olevatest aukudest, redeliga. Catal Hüyuki peamiseks ekspordiartikliks olid obsidiaanist relvad, mis on vulkaaniline, väga tugev kivim. Tehtud on ka pronksist tööriistu. Neist linnadest on leitud ka huvitavaid kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika
Poiseidon. Amnisoses (Knossose sadam) on toodud pott mett Eleutiale. Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia, sünnitusjumalanna, koobas. Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused
liivakivikaljusse. Hauarüüstajate eksitamiseks oli loodud tohutu rägastik lõkse ja valekäikusid. kaitstumad. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. 4 Kui vaaraod maeti Kuningate Orgu siis läheduses asub Kuningannade Org, kuhu rajatud kaljuhaudu kuningannadele ja vaarao lastele. Ramses III kaljuhaud (KV11). Kaljuhaua (KV60) plaan ja sissepääs. Kaljuhaud kuulub "Maailma Esimesele Suurele Naisele". Vaarao ja kuninganna Hatsepsutile. Antiikkunst Antiikkunsti all mõeldakse harilikult Kreeka-Rooma kultuuripiirkonnas väljakujunenud kunstilaadi. Näitena võib tuua Vana-Kreeka pimeda lauliku Homerose kuulsad eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hellenistliku reljeefiga kauss Fragment Vana-Rooma marmorreljeefist, Antiik-Kreeka skulptuur (800eKr - 300 eKr) Kausi põhjas Menaadi pea
Koopamaalid said laiemalt tuntuks 19ndal sajandil (Altamira). Aga siis selle avastaja üritas tõestada, et need maalid on väga vanad, aga tolleaegsed teadusmehed ei uskunud seda. Koopamaalid paiknevad tavaliselt kõige kaugemal ja tagumises sopis ja enamasti pole sinna ka korralikku sissepääsu. Kasutatud on musta, punast ja valget värvi. Lascaux koobast hakati kohe turiste sinna laskma ja raha teenima. Inimeste hingeõhk + bakterid hakkasid tekitama seintele vetikaid, mis õgisid maalinguid. Kümmekond aastat tagasi pandi uus ventilatsioon ja pärast seda hakkasid seened ja bakterid väga võimsalt vohama. Selle koopaga on väga tõsiseid probleeme olnud. Joonised on tehtud mingi tõrviku all. Need on koobaste kõige kaugemates soppides, kuhu päevavalgust ei ulatunud. Kehv valgustus heidab varje, leek liigub ja tänu sellele tekib optiline illusioon, et sentel olevad loomad ka liiguvad. Koopamaalingud on tehtud valdavalt naiste poolt
Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal. Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad. I Altamira koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud juhuslikult. Neil puudub sissepääs, maaliti seintele ja lakke , kasut looduslikke värve , musta pruuni , valget . Lasceaux koobas Edela Prantsusmaal , leiti 1940ndal aastal . VII Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid põhjapoolses Euroopas Jääaja taandumist Skandinaaviasse loetakse jääaja lõpuks. Võib öelda , et jääaegu on rohkem olnud , kui jäävaheaegu. Koos jää pealetungiga muutus kliimavöönd, tundra ulatus kaugele lõunasse ja inim eluala, kus nad said elada, oli ahenenud
Teadlaste arvates ei hävitaks seda ka Hiroshimale visatud tuumapomm. Nagu ikka kombeks, on püramiidis kolm hauakambrit. Esimene asub 30 meetri sügavusel maapinnas. Selle mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3.5 meetrit. Nii see, kui ka teine hauakamber, mis asub 20 meetri sügavusel, on lõpetamata. Vahepeal nimetati seda ,,kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja shahtidega. Suhteliselt väikese hauakambri (tegelikult polegi selle mõõdud nii väikesed - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 5
Kleopatra Augustus saab võimule. Alul oli võimul koos kahe teisega Triumviraat - 3 meest valitsevad Vallutab Egiptuse 30.a.e.Kr. - Kleopatra laseb end tappa. 3 aastat hiljem tunnistab senat Augustust kui püha. 27.e.Kr. muutub Rooma vabariik impeeriumiks. Tituse tukk - ette kammitud juuksed Kamee - kihiline kivi (taga ühte, ees teist värvi) modelleeritakse reljeef Augustus (27-14e.Kr. 27-14e.Kr.) Tiberius (14.-37.p.Kr. 14.-37.p.Kr.) Elas Capri saarel alates 23. Eluaastast. Pervert ja sadist, eriti elu II poolel. Ei armastanud vaatemänge. Majesteedi solvamise kohus - vabariigimeelsed tapeti Caligula ("saapake") (37-41p.Kr. 37-41p.Kr.) Oli alati isaga kaasas sõjaväljal. Skisofreenik ja muidu segane. Oma arust raske näitleja. Nautis inimeste tapmist. Claudius - ema sokutab ta võimule (ostes) Filosoofilised ja filoloogilised probleemid. Pole suur valitseja. Messalina, ta naine, laseb ta tappa! Nero (54-68
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood Nomostes oli igaühel oma kohalik kaitsejumalus, nad olid zooantropomorfsed osaliselt inimese/looma välimusega. Suurem osa Egiptuse jumalaid oli looma pea ja inimese kehaga.
Samuti tuli anda vaaraole aru sellest, mis kohapeal sünnib. Preestrid jällegi pidid üles tähendama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teada anda, või siis kirjutama üles palveid jumalatele. Ilma kirjata oleks kogu riiklik korraldus olnud võimatu. Algul tekkis Egiptuses piltkiri. Aja jooksul arenesid sellest välja Egiptusele omased kirjamärgid e hieroglüüfid - templite ja hauakabrite seintele kirjutamiseks. Kirjutajad rääkisid oma poegadele, et olla kirjutaja on "parim kõikidest elukutsetest". Kulus kümme aastat, et selgeks saada sadu hieroglüüfe (kokku oli märke umbes 750). Õpilased harjutasid kirjutamist potikildudel - ostrakonidel. Lisaks õpiti koolides astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Õpetajad olid väga karmid ja veendunud, et "poiste kõrvad asuvad seljal ja et nad kuulevad ainult siis, kui saavad peksa
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vahelepõim
loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
realismi. Omaette hoovusena kirjeldatav modernistlik proosa, mis paistis silma vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960),
ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antii
Pani kehtima rea seadusi aristokraatia kasuks. Aastal 79 e.m.a. loobus võimust ja aasta pärast suri. IX peatükk Kuidas üks joomar pidas end vabariigi päästjaks Peaaegu neli aastat pärast Sulla surma tähistasid roomlased luperkaalide püha. Lupercaliks kutsuti koobast, mis asetses Palatinuse künka nõlval jumal Paanile pühendatud metsas. Pärimuse järgi oli emahunt selles kohas imetanud Romulust ja Remust. Varajasimast hommikutunnist alates kogunesid Lupercali koopasse luperkused preestrid, kes olid valitud kõige kuulsamate patriitsiseisusest noormeeste hulgast. Nad kandsid preestrirüüd. Nendega ühinesid ka teised suursugused noormehed. Kui viimane grupp kohale jõudis, ohverdati kaksteist kitse ja niisama palju kutsikaid. Pärast toimetusi peeti koopas pidulik õhtusöök. Osa luperkusi jooksis rahvahulga saatel Tiberi saarele, kus oli kolm templit : Aesculapiuse, Jupiteri ja Faunuse tempel. Faunuse templi portikuses seisis
Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega. Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid
paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka Kivirähna proosades on ka märkimisväärne see, et senisest rohkem pöörati tähelepanu segadusele milleks on inimese enesemääratlus, küsimused nagu kes ma olen? ja modernistlik proosa näitab maailma valulise ja sügavmõttelise paigana, tegelased otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds tõrivkuga ringi bensiiniga täidetud sügavas sügavas koopas milleks on eestlaste mentaliteet ja eluhoiak. Muusi tema teoseid „Eesti matused“ „Limpa seiklused“ 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg—koht—ühiskonna kord ja ajaloolised tegurid 13. sajand peale muistset vabadusvõitlust 1208-1227, Lääne Eesti orud, metsad, saared ja külad. Ristisõdalaste tulek, autokraatia ja koos nendega ka nende kultuur, käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
