50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stewer12
Õppematerjali autor
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
leitud Jaava saarelt hollandi arheoloogi E Dubois`i poolt 1891. a. Dubois nimetas oma leidu püstiseks ahvinimeseks. Vanus oli umbes pool miljonit aastat. Leiti suur osa koljust. Teine tähtis homo erectuse esindaja leiti Hiinast Zhoukoudiani linnast 1920ndatel koopast. Leiti ka tulikivi kilde. Kokku saadi kilde viiest koljust. Neid nimetatakse Pekingi - Hiina inimesteks. Hiinas on mitmelgi pool olnud koobastes varaste inimeste luid. Leiti küla, mille elanikud rääkisid, et neil on koobas kust on leida draakoni luid, draakoni luud müüdi apteekritele, kes sellest ravimeid tegid. Arh enam luid eriti ei leidnud. 9 Kolmas leid on Heidelbergi inimese lõualuu. Leiti 1907. a karjäärist, homo erectuse esindaja, umbes pool miljonit aastat vana. Sellel on säilinud ka hambad. Koljud on küllaltki erinevad. Hiina arheoloogid väidavad, et Pekingi-Hiina inimesel on olemas mongoliitse rassi tunnused
neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav
leidsid üsna mitu leidu, kleepisid kokku enne sõda 5 koljut ja üksikuid fragmente olla enam kui 50 luustikust. Sinantroopus Pekinensis või Pekingi(-Hiina) inimene, see dateeriti umbes 0,5 milj aastat vanaks, tähelepanuväärne oli, et koopast leiti tule jälgi, mis selgelt viitasid tule kasutamisele. Esimene teade tule kasutamisest. 1920.-30. aastatel olid teedeinsenerid, kes tegelesid raudtee rajamisega, sattusid kohalike peale, kes jutustasid, et läheduses on koobas, kust saab draakoniluid, millest saab väga häid ravimeid. See tuleb pulbriks teha ja siis segada. Nende koljude juurest leiti, et need HE koljud kannavad selgeid mongoliidse rassi tunnuseid. Vahepeal oli kujunend teooria, et inimene kujunes välja väga erinevates piirkondades, Jaavas, Euroopas, Hiinas, Aafrikas jm. Seda teooriat arendasid hiinlased ja teisedki paleoantropoloogid. Tänapäeval on seda peetud n-ö vananenuks. Esimene H
kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940
b) arenes edasi Homo habilisest, kes ise arenes Australopithecus africanusest. Luid leidub mitmel pool maailmas · Eugene Dubois ja Jaava inimene 1891 (lihtsalt võttis kätte ja läks, oli teadlik Darwini teooriast). Ise nimetas Pithecanthropus erectuseks nad, dateeris 400-500 000 a vanaks, seejärel dateeriti 900 000 a vanaks, praeguseks on dateering 1,8 mln. · Zhoukoudiani koobas Hiinas (1920ndad) Sinanthropus pekihensis (Hiina-Pekingi inimene), u 500 000 a vana. Leiti ka tuhka ehk osati kasutada tuld · Heidelbergi alalõualuu 1907 Heidelbergi inimene, leide ka Aafrikast (u 1 mln a vanad). Arvatakse, et neist, kes Euroopasse rändasid, said neandertaallased, nendest, kes Aafrikasse jäid Homo sapiensid. · Nariokotome poiss (Turkana järve äärest) u 1,6 mln a vana. Oli 16-aastane kui suri,
Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast. Palju on leitud korrapäraste lõikejälgedega luid. Laibad matsid nad maha. Shanidari koobas Iraagis on kõige haruldasem matmispaik. Sinna oli maetud kaks nais- ja üks meesneandertaallane. Matmispaigas oli väga palju lilleseemneid enne haua kinnipanemist puistati laibad vist lilledega üle. On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärg
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid