Sinimäed (0)

Sinimäed
Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku.
Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga.
Mis mõjutas Sinimägede teket?
* On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha.
* Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele liikumistele (mandrite väljakujunemine) vihjavaid tunnuseid, tekib mõte, et Sinimäed kui ka Laagna kõrgendikud kujutavad endast tektoonilisi pinnavorme. Ka sel juhul peaks Sinimäed olema kujunenud enne viimast mandrijää taganemist. (Looduskaitse teatmik 1960)
Sinimäed kuuluvad looduskaitse all olevate objektide nimistusse.
PARGI-EHK LASTEKODUMÄGI
on kolmest Sinimäest kõige idapoolsem, kõrgusega 84,6 m üle merepinna .
Mäe põhjakülje betoonpunkrid ja kasematid on rajatud venelaste ja Austria-Ungari sõjavangide poolt I maailmasõja ajal 1916.a. maantee kindlustuseks ning Peterburi kaitseks.
1944.a. lahingud kestsid Pargimäel 26.VII-28.VII, siin võidelnud flaamlased, norralased ja taanlased on püstitanud mälestusmärgid langenud kaaslastele.
PÕRGUAUGU-EHK GRENADERIMÄGI
on keskmine mägi (kõrgusega 83,2 m üle merepinna), Alates 28.VII 1944 käisid mäel põrgulikud lahingud ja sõjamehed tunnevad paika Grenaderimäena. Mägi käis korduvalt käest-kätte, üksi vene tanke hävis 120, kuid punaarmee ei suutnud Tallinn-Narva maanteele välja murda. 1994.aastal tähistati lahingupaik puuristiga. Hiljem lisandus mälestusväli T.Kaljundi kavandatud metallist ratasristi kui vahelduva õnne sümboliga; välu ääristav kaevik on pärit sõja-ajast.
Mäest läänes paikneb 18.sajandi lõpul rajatud vana kalmistu , mis laastati 1944.a. lahingutes. Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele.
TORNIMÄGI
läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand.
Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni.
Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.