Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alutaguse madalik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Alutaguse   madalik
Mati Kesma
VPG  2016
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa -
kaart.jpg
 
http://www.taskutark.ee/m/wp-content/uploads/sites/2/2014/09/Picture5.jpg 
Paiknemine  Eestis
 Põhja-Eesti paeplatoo ja  Peipsi  järve vahel
 Pindala: 3345 km²
 Moodustab 7,4 % Eesti pindalast
 Piirneb:
 põhjas - Viru  lavamaa
 lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa
 idas - Narva jõgi
 läänes - Pandivere ja  Vooremaa
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html 
Geoloogiline  ehitus
  Madaliku  moodustavad alad, mis on  Peipsi  nõo 
kerkinud  põhjaosas olnud hilisjääaegse suure 
jääjärve põhjaks
 Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi 
paekivid (ei paljandu)
 Mustveest läänes  Siluri  lubjakivid
 Äärmises kaguosas  Devoni  lubja- ja liivakivid
 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6-
2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte
Pinnamood
 Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m)
 Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas
  Valdavad  märjad alad: jääjärve- ja 
järvetasandikud ning sootasandikud
 Põllumajandusalasid vähe
 Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad
 Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus 
asub ka Tärivere mägi
  Kurtna  mõhnastik – suurim  järvede  koondumine 
(30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv
 Kuremäe  otsamoreen
 Turbarabad
www. hkhk .edu.ee/ maastikud /Alutaguse_madalik.pdf 
Kliima
 Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige 
mandrilisema  kliimaga  regiooni.
  Talved   karmid
 Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate 
aladega – palju päikeseenergiat kulub vee 
aurustamiseks
Veestik
 Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – 
ainuke Peipsist väljavoolav jõgi
 1950. aastatel rajati Narva  veehoidla
 Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, 
Avijõgi , Mustvee, Kullavere
 Mustajõe valgalal
  Puhatu  soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle 
eripära: vallilaadsed leedemuldadega 
männimetsased kriivad
 Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on 
Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad.
Muld  ja  taimkate
 Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud   mullad  → 
Vasakule Paremale
Alutaguse madalik #1 Alutaguse madalik #2 Alutaguse madalik #3 Alutaguse madalik #4 Alutaguse madalik #5 Alutaguse madalik #6 Alutaguse madalik #7 Alutaguse madalik #8 Alutaguse madalik #9 Alutaguse madalik #10 Alutaguse madalik #11 Alutaguse madalik #12 Alutaguse madalik #13 Alutaguse madalik #14 Alutaguse madalik #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inimene.koolist Õppematerjali autor
Kõik, mida peaks õpetajale ette kandma Alutaguse madaliku kohta põhikoolis. Pinnamood, geoloogiline ehitus, kliima, muld, taimestik jms. Kasutatud on ka siitsamast annaabist alla laetud faile, tänud nende autoritele.

Õpetaja nimetas minu esitluse tööde hulgas, mis talle väga meeldisid. Sain tugeva viie!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Alutaguse referaat

kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi ­ Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

madalkoht. August Mieler ­ uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi ­ magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts ­ magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust. Meil on selgelt eristunud aastaajad, mida ei ole paljudes kohtades. Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt madalal taevavõlvil, pikk valge aeg suvel ja lühike valge aeg talvel

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun