Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu unistuste riik Austraalia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

   
Austraalia  
Koostaja  Liisi Koppel
Kehtna Mtk 2012
TT-12
 
 
Majandus
 Pealinn: Canberra
  Iseseisvus :01,01,1901a
 Pindala:7704366km   Keel :Inglise keel
ruudus
  Segamajandus  
 Rahvaarv:22106112 
miljonit 
 Rahaühik: Dollar
 Kuninganna:              
  Elizabeth  teine 
 
 
Vaatamisväärsused

Sinimäed –  kauni loodusega piirkond Austraalias 
Sydney lähistel

Tasmaania saar – omapärane loodus ning haruldased 
taime- ja  loomaliigid

Fox ja Franz Josef –  liustikud  uus- Meremaa  
Lõunasaare läänerannikul

Otago – poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare 
idarannikul, kus elavad  pingviinid

Bora  Bora – paradiisisaar, mille ilus sinine  laguun  
on hotelle täis ehitatud
 
 
Pildid
 
 
pildid
 
 
Kliima
 põhjaosa asub lähisekvatoriaalses,
 keskosa troopilises ja
 lõunaosa lähistroopilises vöötmes
 Kõige jahedam on  Austraalia   Alpides  
(mäeharjadel püsib lumi 3-4 kuud, madalaim 
mõõdetud temperatuur on -22°.
 
 
Miks Tahan ?
Minu  unistuste  riik, kuhu ma tahaks minna oleks 
Austraalia . Sinna sellepärast, et tahaks 
näha,milline näeb tegelikult välja see maa 
.Näha,kas see maa on ka selline nagu Kodus 
ja Võõrsilas näidatakse .Tahan ka sellepärast, 
et seal on soojad  ilmad .
Tahaks Bora Bora  saart  näha 
 
 
Loodus
 Queenslandis-
troopika, vihmametsad ,dzunglid
 Kesk-Austraalias -Kõrbeline 
Lääne -Austraalias -palmide ja muude selliste 
soojalembeliste taimedega 
 All austraalias on nagu eesti sügis ja jahe ilm
.
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Minu unistuste riik Austraalia #1 Minu unistuste riik Austraalia #2 Minu unistuste riik Austraalia #3 Minu unistuste riik Austraalia #4 Minu unistuste riik Austraalia #5 Minu unistuste riik Austraalia #6 Minu unistuste riik Austraalia #7 Minu unistuste riik Austraalia #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liizi564 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA
10
docx

AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1

Geograafia
Austraalia referaat - üldinfo-kliima-kultuur-loodus
9
doc

Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus

Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas

Eesti keel
Austraalia referaat
9
docx

Austraalia(referaat)

Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp

Geograafia
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia
Uus meremaa uurimus
16
doc

Uus meremaa uurimus

tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama ­ Austraalia ja Vaikse ookeani laama ­ kokkupõrkest Uus- Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged ­ inimene neid ei tunne ­, kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused

Geograafia
Referaat Uus-meremaast
21
doc

Referaat Uus-meremaast

.............................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel tasandil on Uus-Meremaa arengu poolest, kas ta konkureerib maailma arenenumate riikidega

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON ­ viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS ­ itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI ­ sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES ­ esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN ­ esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 ­ 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF ­ uuris Sibeerit ja igikeltsa

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun