Austraalia ja Suur Veelahkmeahelik (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Maailmajaod

mitmerealistel maanteedel. Kauba- ja reisijateveoks selle ääretu mandri kaugetesse kasutatakse ronge ja lennukeid. Paljude põhja-ameeriklaste elatustase on kõrge, kuid Ühendriikide linnade slummides, Mehhikos ning mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed. Austraalia Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur

Geograafia

11

odt

Austraalia referaat

Austraalia Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia

9

docx

Austraalia(referaat)

Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp

Geograafia

36

odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia

16

docx

Austraalia

Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

Omab piiri Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Iraani, Iraagi, Süüria, Kreeka ja Bulgaariaga. Pindala on 779 452 km2, elanikke 71 517 100 (2009.a.) Pealinn on 3,6 miljoni elanikuga Ankara. Riigikeeleks türgi keel ja rahaühikuks türgi liir. On jaotatud 81. provintsiks. Türgi on ühtne parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt 7 aastaks valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal.

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

33

doc

Euroopa

on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb. Jää- ja külmakõrbevööndites on enamlevinud jääkaru, polaarrebane, lemming jt. Meredes on rohkesti vaalu ja hülgeid. (7 lk 141) Metsavööndi loomastik on juba märksa liigirikkam. Üldine liigirikkus kasvab kirdest edelasse ning on eriti suur kireva maastikumustriga aladel, kus väikesed metsatukad vahelduvad niitude, soode, põldude ja veekogudega. (7 lk 141) Põhja-Euroopa majanduse ja ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. (1)

Geograafia

14

doc

Uurimustöö-usa

kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu ,,välja veninud". Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Looduslikud tingimused USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe

Geograafia

Kommentaarid (1)