10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tauri713
Õppematerjali autor
VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne
Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne.
VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne.
Eerik Lamm, postivedaja poeg istus kivil ja vaatas laineid. Kivile lähenes Pastori tütar Kelli. Ta nähvas Eerikule, et igale poole kuhu ta ka ei läheks, et alati on Eerik ees. See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik nõustus, hiljem hakkas ta kahetsema, et ehk nad ei jõua tagasi ja jäävad tormi kätte.
TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine
perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna –
Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada. Lisaks pidev jutt teemal, kui hästi läheb koolis respondendi poolvennal, kes on temast kuus aastat noorem. "Ei ole üldse eriti tark võrrelda algklassi poisi ja põhikooli lõpuklassides õppija hindeid." Võimalik, et konfliktide taga oli kasuema sallimatus. "Muinasjuttudeski räägitakse, kuidas võõrasemad oma tütreid hoiavad ja kasutütreid kiusavad
Ometi kõndis mära aina tehtud teel, peaaegu kõrvenurga maanteel. Saunaeit ja -taat, kes olid koduhoidjaks, seletasid perenaisele asja paari sõnaga. Ja nõnda mõistis ta, et ta praegu mõtleb, nagu hoiaks ta alles isakodus karja ega olegi veel iseseisev perenaine. Aga perenaisel peavad olema teised mõtted kui karjalapsel. «Armas aeg,» hüüdis perenaine, «mis tast siis sohu ajada, kui seal nii tüma on. Maasik on ju lüpsma tulemas.» «Ega ma ajandki,» nuttis poiss, «ta ise läks, ei taht teine teistest maha jääda.» «Soos mätastel on ju mustapead, sellepärast,» seletas sauna-Mari. «Arumaa on paljas, seal ei hakka loomal hambad maha, ainult keelega limpsida. Ega loom rumal ole, küll ta teab, kuhu ta läheb.» «Aga mis siis nüüd?» küsis perenaine nõutult. «Peame appi minema, mis muud,» vastas saunavanamees. Karjase poole pöördudes küsis ta: «Kus ta on, suurel soonel või?» «Ei, väiksel,» vastas Eedi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid