Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sigmund Freudi teooria seksuaalsusest referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
freud, seksuaalsus, nauding, arvas, potil, erutus, puberteedi, neuroloog, orgasm, mõnu, beebi, saamiseni, latentne, genitaalid, lahendamata, jung, seksuaalsuse, 1856, teooriaid, imikuid, viinis, tabu, motivaator, kohtadest, toimingud, aegadel, osasid, mõistis, imikutele, rinda, tagumik, katsudes, mõnus, hilja, suguühe, meeldima, esiteks, oraalneSinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3
narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese
Suguelu suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid ja suhted, mis põhinevad suguihal ning mille abil suguiha rahuldatakse; kihud ja instintkid (K.Lonradi järgi) mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad Suguühe e suguakt e koitus inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma.
Järgmine tüüp: J. head õhtut. Teine loeng... Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart
materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3. Konkreetne operatsioonide periood (6/7-11/12.a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Piaget arvas, et need perioodid on inimestele liigiomased, et need toimuvad üle maailma ühte moodi. Tänapäeval arvatakse, et neljas periood pole liigiomane tuleneb sellest, et me käime koolis ja õpime (kui ei õpetata formaal-loogiliselt mõtlema). Teine muutus, perioodid läbitakse varasemas eas, kui Piaget neid on kirjeldanud. Nt kolmas periood algab umbes 5.aastaselt, neljas periood umbes 10.aastaselt. 13
otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine
Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism).
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine
Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart
läbivaatust, diagnoosida kehalisi haigusi ning kirjutada välja ravimeid. Psühhoanalüütik on saanud spetsiaalse ettevalmistuse mõnes psühhoanalüütikute ühingu koolitusprogrammis. Kursus sisaldab teoreetilise väljaõppe ja juhendamise all praktiseerimise, samuti iskliku psühhoanalüüsi täispika kuuri läbimise patsiendina. On ka psühhoanalüütikute ühinguid, kes nõuavad kaht psühhoanalüüsi erinevate, soovitavalt ka eri soost analüütikute juures. Kuigi S. Freud ei pidanud meditsiiniharidust analüütikule 5 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kohustuslikuks, nõuab enamus psühhoanalüütikute kooslusi tänapäeval MD ja psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab
A. Binet uuris, kuidas toimub laste kognitiivne uurimine ning kahtles eelnevates uurimistulemustes, suhtus neisse kriitiliselt. 1905 aastaks avaldati testid Binet ja Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
Tsirkadiaansed Infradiaadsed ultradiaadsed Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund
5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne
töötlemine ja sellel on omad väljenduselemendid ( nägemine kõige tähtsam). Enamik unenägusid seotud erootiliste ilmingutega. Vanemate sümbol on tähtis, toast tuppa käimine = abielu jne. Tal on 3 liiki teadvusi teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Eelteadvusest saame tuua teadvusesse asju ja neid väljendada, aga alateadvus on teadvustamatus väljatõrjutud emotsioonid jne. ,,3 esseed seksuaalteooriast" libiidoteooria, objektile suunatud seksuaalenergia. Ta väidab, et seksuaalsus ei alga puberteedieas, sünnieas juba ilminguid näha; seksuaalne ja genitaalne mõiste tuleb üksteisest eristada; inimese seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu hankimine. Viimase on laste jaoks viieks punktiks jaotanud : pärast sündi domineerib suu oraalne faas, 1,5-3 eluaasta pärak (füsioloogiline soole tühjendamine; psühholoogiline saab kiita, kui on puhas) anaalne faas, 4 eluaasta falliline laps avastab
Laseb ennast põrandale pikali ja tuleb istuma tagasi. 12-kuune laps seisab kindlalt püsti. Tõuseb iseseisvalt püsti, kas kätega toetudes või niisama. Enamus lastest oskab 1 aastaseks saades juba kõndida paljud aga hakkavad ka hiljem - lapsed on erinevad. Põrandal istudes on jalad ette sirutatud ja selg sirge. Kui last pisut kallutada, toetub ta kätega ette, külgedele või taha, et säilitada tasakaal. SEKSUAALSUSE AVALDAMINE Imikud hakkavad teisi inimesi usaldama ja õpivad mõnu tundma siis, kui nende eest hoolitsetakse. Nad õpivad seda, kas teisi võib usaldada. Imiku ja tema vanema(te) või hooldaja(te) vahel toimuv on imiku jaoks esimene lähedane suhe teise inimesega, mis areneb välja lapse kiire arengu esimesel etapil. Beebide puhul, kelle esmased lähisuhted täiskasvanutega on täis armastust ja turvalisust, on alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas.
Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps
füsioloogilised vajadused psühholoogilised vajadused sotsiaalsed vajadused Aktivatsioon Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund- Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil, teine aga rahulik, siis ilmselt sooritab eksami paremini rahulikum inimene. Nende oskustes pole küll erinevusi, kuid erinevus on erutuse tasemes. Erutus ja tegevuse tulemuslikkus ongi otseselt seotud. Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt. Vähese erutuse ja motivatsiooni korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu. Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. Optimaalseisund toimub teatud piires. Uued kogemused, mis on
Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust
seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Karl Groos arvas, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida. Seda sellepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Mängu kasu käsitlenud empiiriline uurimistöö on olnud märkimisväärne, kuid enamik uurimusi on keskendunud mängu oletatavale kognitiivsele kasule ning läbi viidud selgelt hariduslikus raamistikus. Nagu oleme aga
Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites.
annaabi.ee 
