NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti
olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
inimeste seas hästivalitsetud riigis. Keskaeg lõi usuinimese ideaali, kes leiab õnne vaid siis, kui ta on oma suhted Jumalaga hästi korraldanud. Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud. Samuti olid ka mõningate koolkondade maailmavaated mulle tuttavad, kuigi koolkondade nimesid ja nende esindajaid ma ei teadnud. 2 1. Psühholoogia koolkonnad
-Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt
Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing ning laias laastus saab teoorijaid jagada dualistlikeks (paar) ja monistlikeks (ainus). Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. • Solipsism –positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20
Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nim. lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks. Sigmund Freud (1856 – 1939): S. Freud oli Austria neuroloog, psühhoanalüüsi alusepanija. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust
· sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks
tähenduse Lugemine kui protsess Etteaimamine ja tagasivaatamine. Lugemine: ,,hämarate kohtade" ja ,,tühikute" täitmine: esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe
Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust sellele küsimusele sellegipoolest ei tule. Käesolev tsükkel tahab esitada mitu erinevat seletust. Mis on normaalse psüühika olulised küljed ja kujunemise tegurid, kuidas kujunevad häired ja mida nende parandamiseks teha - neile küsimustele vastavad psühhoanalüüs, biheiviorism, humanism. Sissejuhatuseks pakun väga lihtsa ja selge raamistiku väga suures kirjus ideedehulgas orienteerumiseks. See on liiga jäme lihtsustus. Kursuse läbivõtmise järel ei ole te kindlasti enam nõus nii paljusid olulisi detaile ignoreerima. Eks siis olegi aeg see skeem uuesti ette võtta ja täiendada ja muuta. KOOLKOND Mida küsib Mis on norm Mis on häire Mis teha raviks PSÜHHO- Miks
Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust
Ebareaalne on ta selle pärast, et suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukordadesse, mis neid andeid võivad soodustada ja luua.Hukatuslik on ta sellepärast,et püüe mingeid reegleid peale suruda suurendab meie professionaalset kvalifikatsiooni igal juhul meie inimlikuse arvelt.“ Michel Foucault : Prantsuse ajaloolane ja filosoof. Uuris teaduse ja mõistmise kasutamist võimu tööriistana niisugustes valdkondades nagu meditsiin ja kriminoloogia. 6.Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi esmaavastajaks pidas Freud ise Josef Bauerit.Üks Baueri patsientisedt oli tundnud ajutist kergendust ja koguni vabanenud mõnest hüsteeriasümptomst, kui oli hüpnoosi mõjul saanud ära rääkida ja välja elada oma traumaatiliste elamustega seotud –kuid teadvusest välja tõrjutud-mõtted ja tunded.Freud hakkas ka ise kasutama hüpnoositehnikat, kuid läks järk-järgult üle
rääkimiseni välja. Võgotski idee lähima arengu tsoonist: Kui laps töötab või õpib iseseisvalt, siis demonstreerib ta oma tegelikku arengutaset. Kui ta teeb seda optimaalsetes tingimustes täiskasvanu suunamisel, siis demonstreerib ta oma potentsiaalset arengutaset. Vahet kahe toimimis- või õpisuutlikkuse vahel nimetas Võgotski (1962) lähima arengu tsooniks. Psühhoanalüütilised mänguteooriad Sigmund Freud (1856 – 1939): Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust. Näiteks on ta käsitlenud mängu ja nalja ning huumori seost, lõbuprintsiipi jmt. Oma varasemates töödes nägi Freud mängu
konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
sellest armastuse häälest, mis elab igas naises. Mispärast selline eesõigus häälele? 5 Sest naine pole kunagi kaugel "emast". /--/ Naises on alati veidi toitvat emapiima. Naine kirjutab valge tindiga." (sama: 82) Morris väidab, et kui Cixous seob keele häälega, heliga, pole tegemist pelgalt stilistilise taotlusega, vaid sellel on sügavam tähendus. Nii Freud kui Lacan rõhutavad oma seksuaalteooriates nägemisaistingut puudulikkuse fikseerijana. Freud ütleb oma artiklis "Anatoomiliste sooerinevuste psüühilisi vasteid" väikese tüdruku kohta: "--- ta on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik
Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism
mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007) 5.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol,
Läheb laia maailma rändama. Läheb sõjaväkke ja pärast seda Viini ülikooli arstiks õppima. asub psühhoanalüüsi õppima. 1922 asutab Feud psühhoanalüütilise kliiniku. Reich on tema parem käsi. Väga suur poliitikahuvi. Saab üsna palju kannatada selletõttu, sest ei võeta seda temalt tõsiselt. Nt psühhoanalüütikud ei armasta poliitikat ja vastupidi. Läks seksuaalteooria rõhutamises veelgi kaugemale kui Freud. Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast, seetõttu läheb Reich Saksamaale, Berliini.. Astub kommunistlikusse parteisse. Lõi seksuaalse hügieeni kliinikuid töölisklassile. Nt õpetati, kuidas rasedusest hoiduda jne. Oli juudirahvusest. Tekkisid probleemid. Visati välja kommunistlikust parteist ja psühhoanalüütilsielt seltsist, sest mässas liialt vastaspoolega. Läks Taani. Saadeti välja (liiga julged ideed) ja sama kordus ka Rootsis. Vaid Norrasse jäi pidama
ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia).
Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia).
kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus,
Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Psühholoogilise ja psühhoanalüütilise kriitika erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn
Suveräänsus on patune (Battaile) alluda ihale. Püüdled millegi poole millel pole eesmärki. Staaride mõiste tänapäeval devalveerunud. Staaride platoo. Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv,
5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne
Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism
Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. 6.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostataks
Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad
terviklikkuse printsiibil. Nad leidsid, et inimese taju valib alati lihtsaima variandi ja avastasid, et inimese tajus inimene grupeerib alati sarnased kujundid üheks ning suudab täiendada puuduolevat informatsiooni. Tegelesid ka inimeste loovate protsessidega. * Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
