Kaasaegsed betoonmaterjalid Indrek Tõkke ja Aksel Post Betooni ajaloost • Kirjalikud teadmised betoonist on pärit Vana-Rooma aegadest, kus opus caementicum’i all mõisteti sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia)
takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas. TAB tihe asfalt betoon (TAB16II 16-killustiku jämedus I-tugevusklass). PAB poorne asfalt-betoon; MSE mustsegu; MUK must killustik. Parkimine: 85% SA; 90% ISA; La=12000km (aasta läbisõit); Lp=35 km/p (päevas); hp=23-23,5 t/p (parkimine). Parkimis vajaduse vähendamine: ÜT; Aja limiterimine; tasuline; eriload; park and ride; park and walk; park and bike;
värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849. aastal Joseph Monieri poolt
Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak
Second level Third level Fourth level Fifth level IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture
Segu võimaldab teha õhukese ja vajadusel väga sileda pinna, mis võib olla ka kohe toonitud. Pinnale jääb väärika lubikrohvi ilme. Pinda võib edasi värvida ka marmor lubivärvidega või toonida lasuursete värvidega. Pind on niiskuskindel ja hästi hooldatav. Kõrge pH tõttu toimib krohv hallitusseente tõrjevahendina ja sobib seetõttu eriti hästi vannitubadesse ja teistesse niisketesse ruumidesse. Marmorkaseiinkrohv Kaseiini sideainega pahtlisegu sisepindadele. Väga hea nakkuvusega. Sobib tavaliste aluspindade kõrval ka vanadele õli ja dispersioonvärvi kihtidele. Ilus matt pind. Segu saab värvimuldadega toonida. Tänan vaatamast !
Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid. Mosaiike on tehtud ka abtsiidi ülaossa lagedes. Peale uut õitsenguaega on märgatav keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik Kreekas). Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad
värvimistulemust nõrgendavaid vigu nagu valgumisjälgi, kraatreid, poore, lõhesid või kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2) Pigmentide liigid ja omadused. Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus,
kipsplaatpindadele. Segu võimaldab teha õhukese ja vajadusel väga sileda pinna, mis võib olla ka kohe toonitud. Pinnale jääb väärika lubikrohvi ilme. Pinda võib edasi värvida ka marmor - lubivärvidega või toonida lasuursete värvidega. Pind on niiskuskindel ja hästi hooldatav. Kõrge pH tõttu toimib krohv hallitusseente tõrjevahendina ja sobib seetõttu eriti hästi vannitubadesse ja teistesse niisketesse ruumidesse. MARMOR-KASEIINKROHV · Kaseiini sideainega pahtlisegu sisepindadele. Väga hea nakkuvusega. Sobib tavaliste aluspindade kõrval ka vanadele õli- ja dispersioonvärvi kihtidele. Ilus matt pind. Segu saab värvimuldadega toonida. KOKKUVÕTE Referaadis on välja toodud erinevad looduslikud krohvid nagu savi, lubi, savikrohv, marmor-lubikrohv, lubipahtel ja marmor-kaseiinkrohv.
Metsateede klassid Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele: · I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass I-M · II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass II-M · III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass III-M Metsatee liigid · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. · Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Tänavate liigitus · jaotustänav linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega.
teisaldatavas seguris. Täitematerjal tuleb kuivatada kui niiskus on üle 3%. Täitematerjal soojendatakse 60-90kraadini. Mustsegu valmistamisel pikema ajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega kuni 30kraadini. Soovitatav ladustamise kõrgus on kuni 2m. Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel korduv kasutatavat asfalti, mille terasuurus ei ületa 20mm. Teel segatud täitematerjal Külm täitematerjal segatakse sideainega tellijaga kooskõlastatult segamisseadme abil. Tellija nõudmisel esitab töövõtja tellijale ülevaate kõigist seadmetest mida kavatseb kasutada. Vajadusel kinnitab töövõtja nende sobivust vähemalt 100m pikkusel katselõigul. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4%, bituumen emulsioonil üle 7% tuleb täitematerjali enne bituumeni lisamist kuivatada. Kuivatada võib lisades lupja või tsementi.
Kergkatend – koosneb enamasti kergasfaltbetoonist (KAB), pinnatud mustsegust, munakivisillutisest või sillutiskivist. Siirdekatend – koosneb kiilutud killustikust või optimaalsest kruusaliiva segust, kiilutud killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje tehtud. Lihtkatend – juhul kui puudub mõni katendi põhikihtidest või kate on juhuslikult terakoostisega materjalidest, näiteks sideainega töödeldud pinnasest. Pinnasetee – põllu-, metsa vms pealiskihita tee. 2) Katendi projekti lähteülesanne. Esimene asi, mis tehakse on liikluse loendamine/prognoosimine ja selle koosseisu määramine/ennustamine ja seejärel sellele järgnevad sammud. Sellele eelnevalt on tehtud hulganisti bürokraatilise töid sh planeeringud, projekteerimised, koridori valikud, dokumentatsioon, hanked jne. Katendi projekti lähteülesanne peaks sisaldama järgmisi asju:
187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega Aluse laius on laiem katendi alusest Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on iseloomulik struktuuri kontaktne tüüp(osakeste vaheline Alumine kiht killustik >=40 mm, ülemine peenkillustik side toimub kontaktpunktides hõõrdejõu abil. 3..4 korda väiksem Peenkillustik võib olla töödeldatud sideainega 188. Tsemak - killustikualus, mis on immutatud liivtsementseguga. 189. Stabiliseeritud alusekihid.
· Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1
Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine
Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga või lihvkettaga. Freesimisega lõigatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega. Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel elektrokorundi, ränikarbiidi, teemanti ja kuubilist boornitriidi. Neist suurima kõvadusega on
Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees?
187. Milliseid ülesandeid peavad täitma tehnoloogilised vahekihid (vähemalt 3) 1) võimaldama töömasinatel liikumist kihil; 2) takistama kihtide omavahelist segunemist; 3) kaistma aluskihte ilmastiku- ja liiklusmõjude eest ehitusprotsesside korral. 188. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus aluste, katete ehituseks, kahekihiline. Kihi tugevus määratakse kruusa enda tugevusega. Sideainega töötlemata kruuspinnaseid on õige kasutada ainult aluse kihtide ehitamisel. Killustik immutatakse liivtsemendiga. Vähim kihipaksus 10 cm. Võidakse kasutada peenkillustiku, mis on töödeldud sideainetega. 189. Mis on tsemak Tsementmakadam killustikalus immutatud liivtsementseguga. 190. Stabiliseeritud alusekihid
hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks. Enamikel juhtudel on lihvimine lõplikukuks viimistlusoperatsiooniks, millega saavutatakse suur täpsus ja pinnasiledus, kuid lihvimist kasutatakse ka koorimistöödel (näiteks malmvalandite puhastamiseks. Puitpõranda lihvimine Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga. Lihvimine täidab mitut otstarvet. Sellega eemaldatakse vana viimistluskiht.
kasutamine. - taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus) - olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt) + kiire -materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb - kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu -vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid (proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta) - kogemuslik stabil projekt peab sisaldama 1 lisateavet killustiku min kogus, peab olema vähemalt 45%
liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Kohalik maantee, Põhimaantee, Tugimaantee, Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee · Kohalik tee· Eratee· Metsatee· Tänav· Jalgtee ja jalgrattatee· Talitee Metsatee liigid: · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. · Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Tänavate liigitus: · jaotustänav linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega.
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes
vajalike õõnsustega kommunikatsioonide jaoks, mitmesuguse pinnaviimistlusega jne. Betooni kvaliteet tuleb tehases valatuna samuti parem, sest selle tihendamine on lihtsam ja seetõttu võib veesisaldus olla väiksem, mis võib lühendada ehitise valmimisjärgset kuivamisaega koguni poole võrra. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). 3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist
· Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1
lubitsementkrohvid. Krohvi pind ei tohiks olla liiga siledaks viimistletud. Viimase tõmbega võiks pinna karestada kellu servaga. Samuti ei pea pind ka rihtlatiga ülemäära tasaseks viimistletud olema. Materjali iseloomuga sobib kokku, kui pind tasandatakse ainult väiksema kelluga ja see jääb kergelt laineline. Vanemad pudedad krohvid tuleks seega eemaldada ja või uue krohvikihiga katta. Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga.
Kuivamisaeg kuivamise eri etappidest rääkides kasutatakse määratlusi: tolmkuiv, kuiv, värvimiskuiv ja lihvimiskuiv. Kulumiskindlus värvi- või lakikihi kulumiskindlust väljendatakse üldiselt kogemuslikult: kannatab väga hästi, kannatab hästi või ei kannata mehhaanilist mõjutamist (kulutamist) Kuumakindlus - värvi- või lakikihi omadus taluda kindlates tavatingimustes kuiva või niisket soojust (kuumust) Kõvendaja aine, mis värvi või laki sisse segatuna reageerib sideainega, võimaldades või kiirendades kuivamisreaktsiooni Lahusti tahkete sideainete lahustamiseks kasutatav haihtuv vedelik Lasuurviimistlus pinna käsitsemine värvilise läbipaistva viimistlusainega, millel on väike peitevõime. Sellised ained on nt peitsid ja värvilised puukaitseained Lihvimiskuiv laki- või värvipind on lihvimiskuiv siis, kui seda lihvides eralduvad pinnalt kübemed, mis ei sula üksteise külge kinni
-Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi
4 32 Selgita mis materjal on ristvineer. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6
4 32 Selgita mis materjal on ristvineer. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine – jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6
Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR- kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada. 19. UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm. Galliumlambid sobivad pigmenditud ja paksult pealekantud viimistlusmaterjalide kõvendamiseks.
Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid - on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekt koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal. Metsateed – Teeseadusest tulevad normid – Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse
I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: − sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); − täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon šamotttäitematerjaliga); − struktuuri järgi − tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; − poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene-
30. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 31. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis; 3) siirdekatend kiilutud killustikust, kruusast, sideainega töödeldud pinnasest, pinnatud killustik- või kruusatee; 32. Mis on geosünteedid Tasapinnaline toode, mis on toodetud polümeersest materjalist, mida kasutatakse pinnasel, kaljul, maapinnal või muul alusel geotehnilise inseneriteadusega seotud tehisprojekti, struktuuri või süsteemini lahutamatu osana. 33. Geosünteetide jaotus (5) Geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosüsnteetilised savivahekihid, geokomposiidid; 34
Valminud killustikalus tuleb üle anda, selleks tuleb koostada nõutavad mõõtmisprotokollid ja kaetud tööde akt. Järgmisel päeval ehitatakse teine sõidusuund. Selline töökorraldus hoiab kõiki masinaid töös ja võimaldab liiklust ühest sõidusuunast läbi lasta. 4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA Sideainega töötlemata alused ehitatakse vähemalt III klassi killustikust või IV klassi kruuskillustikust, kasutades kiilumismeetodit. Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Valminud killustikalus tuleb üle anda, selleks tuleb koostada nõutavad mõõtmisprotokollid ja kaetud tööde akt. Järgmisel päeval ehitatakse teine sõidusuund. Selline töökorraldus hoiab kõiki masinaid töös ja võimaldab liiklust ühest sõidusuunast läbi lasta. 4 3. MATERJALIDE KASUTUS JA NÕUDED MATERJALI KVALITEEDI KOHTA Sideainega töötlemata alused ehitatakse vähemalt III klassi killustikust või IV klassi kruuskillustikust, kasutades kiilumismeetodit. Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada; ·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest mitmekihiline rajatis; suhteliselt odav ehitada; ·c kivilävedest tehiskosk Kalaramp ·Et võimaldada vee-elustiku rändamist, võib vähemalt osale paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi
inertmaterjalideks. [2, pp. 139-140] Sideaine ja vee segu nimetatakse sidetaignaks. Kivistudes muutub sidetaigen sideainekiviks. Sideainetaignat segatult peene täitematerjaliga nimetatakse mördiks. Harilik betoon meenutab struktuurilt konglomeraati või bretsat, kus täitematerjali terad on ümbritsetud sideainetaignaga ja selle kivistumisel tugevasti kokku liitunud. Peene täitematerjali tühikud on täidetud kivistunud sideainega, jämetäitematerjali tühikud aga mördiga. [1, p. 205] Mahumassi järgi liigitatakse betoonid [1, p. 206]: Ülirasketeks, mahumassiga üle 2500 kg/m3 Rasketeks, mahumassiga 1800-2500 kg/m3 Kergeteks, mahumassiga 500-1800 kg/m3 Ülikergeteks, mahumassiga alla 500 kg/m3 Ülirasket betooni, mis valmistatakse eriti raske täitematerjaliga, kasutatakse suhteliselt vähe-
Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant,
Eestis on populaarne Saint-Gobain Ehitustooted AS'i bränd ,,Isover-klaasvill", samuti on turule tulnud ka ,,Ecose klaasvill". Viimase kohta ei ole veel piisavalt tagasisidet, et seda analüüsida. Siiski on välja toodud mõningad negatiivsed muljed Ecose klaasvilla kasutades. (Viide nr 9.) Isover klaasvilla mahumass on 15-20 kg/m3, seda eelkõige mattidel ja pehmetel lehtvilladel. Soojaerijuhtivus 0,029-0,041 W/m. oC ning sideaine sulamistemperatuur on analoogne kivivillade sideainega 200-250 oC. Klaasvilla võib isolatsioonimaterjalina kasutada päris mitmetes erinevates hoonetega seotud tarindites. Jällegi sõltub suuresti konkreetse villa margi omadustest. Näiteks on loodud eraldi koormust taluvad plaadid Isover OL (koormustaluvusega 8-25 kN/m 2), alumiiniumpaberiga kaetud plaadid Isover REK (kasutamiseks näiteks saunadesse), Isover RKL (jäik tuuletõkkeplaat) jms. Üldiselt võib kasutada Isoveri klaasvilla tooteid: katustes, pööningu
Läige Viimistletud pinna võime peegeldada valgust Mõõdetakse Gardneri kraadides Matt – läige alla 10 Poolmatt - läige 10..35 Poolläikiv – läige 35..60 Läikiv – läige 60..80 Kõrgläikiv – läige üle 80 re Läiget reguleeritakse matistavate komponentide lisamisega Töösegu peab töö käigus pidevalt segama, et matistav lisand ei settiks lakinõu põhja Eluiga Valmis töösegu kasutusaeg Kui kõvendaja on segatud sideainega, algab laki kõvenemine Kulunorm Viimistlusmaterjali kulunorm on detaili pinnale jääva sideaine kogus Ühik on g/m2 Määratakse kaalumisega Kulunorm peab tagama vajaliku pinnakihi paksuse Viimistlusmaterjalide pealekandmise viisid Pihustamine (õhkpihustamine, kõrgsurvepihustamine) Valamine (valamismasin, valukardin) Valtsidega pealekandmine Sissekastmine
Siiski on enim levinud silestruktuur, mis saavutatakse märghõõrutamisel. See on ka kõige vähem aeganõudev ja hilisemas ekspluatatsioonis praktilisim, kuna ei jää sopiline ning on kergelt ülevärvitav ja puhastatav. Tasub meeles pidada, et välitingimustes vajavad aluskrohvid ülevärvimist. Sisetingimustes võib jätta ka värvimata, sellisel juhul tasuks valida kas lubikrohv või valge tsemendi ja lubja sideainega krohv, mille võib jätta valgeks, kuid soovi korral saab mineraalsete kuivpigmentidega ka värvitooni lisada. DEKORATIIVKROHV SAKRET SBP 25KG TERA-TERA MUSTER 2MM VALGE Bauhof / Hind: 11,59 DEKORATIIVKROHV SAKRET MRP-E
kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2
5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide. Co ja Ni märgavad täielikult WC ja Cr3C2 ( =0°). Kuigi WC lahustub kõigis Fe-grupi metallides, on tema lahustuvus Co - s suurim (4% 1280 oC juures ja <1% toatemperatuuril, mis soodustab vedelfaasiga paagutamist. 1.1. Koostis ja struktuur Kermised on heterogeense struktuuriga komposiitmaterjalid. Nad koosnevad kôva- st ja haprast faasist (karbiidi, karbonitriidi või boriidi kristallid) ja suhteliselt pehmest
Plasmajoa t* 10000-30000 8) Lihvimine 8) Gaasikeevitamne Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud põlevgaasi segu põlemissoojust. abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena
Pindamiskillustikuna võib kasutada: *bituumeniga töötlemata fraktsioonitud killustikku, fraktsioonidega 4-8...12-16 mm; *bituumeniga töödeldud killustikku, sama jämedus; *ridakillustikuga, mis sisaldab igasuguse jämedusega teri vahemikus 0...12 või 1...16 mm. Mida tähendab teedeehituses stabiliseerimine? Loodusliku mineraalpinnase või purustatud kivimaterjali sidumist mingi sideainega. Oma kvaliteedi poolest on ta kruuskatte ja asfaltkatte vahepealne. Pinnast võib stabiliseerida tavalise portlandtsemendiga, teetsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe proovikeha jaoks kaalutakse segu 220, 650
d või pooljuhid ning nende magnee- tumisel ei asetu kõik atomaarsed magnetmomendid ühes suunas nagu ferromagneetikul, vaid (väiksem) osa ka vastupidises, mistõttu nende väljatihedus on reeglina väiksem. Ferriidid kujutavad endast raudoksiidi FeaOs ja mitmesuguste (põhiliselt kahe- valentsete) metallide oksiidide segu. Lähtematerjalid segatakse, pressitakse brikettideks, põletatakse ja jahvatatakse. Saadud pulber segatakse sideainega, vormitakse ja põletatakse uuesti 1100...1400 °C juures. Ferriitide eritakistus ulatub 108 £2-m. Nad on kõvad ja haprad ning nende valmistamisjargne töötlemine on raske. Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet- ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline
Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, st. nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil sel juhul nende pühaduse teotamine. Ikoonimaal - ikoonide traditsioon ja tehnika oli lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mörtrite ja teiste pühakute möletuspilte. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit pärit mõiste tahvelmaal). Levinuim aine: Maarja Jeesus-lapsega. Et ikoonid polnud lihtsalt kujutis, vaid püha, imettegev objekt, püüti neid säilitada kord kujunenud kujutamisviisil. Ikoonimaal oli kanooniline kunst. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meiterlikkusetasemega. Ikoonide ruumikujutus erineb jörsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist (nn. ümberpööratud perspektiivist)
4) Tõsta tigutransportöör ülesse 5) Rakendada silumisplaadi transportlukustid 6) Puhastada tambid, lasta töötada madalal kiirusel 7) Lülitada silumisplaadi kuumutussüsteem välja, sulgeda küttesüsteemi ja gaasiballoonide ventiilid 8) Eemaldada nivelleerimisseadmed. 61. Gudronaatori kasutamine teedeehituses, üldehitus. Sideaine teepinnale kandmine reguleeritava laiuse juures, sideaine kuumutamine ning sideainega mahuti täitmine ja tühjendamine. Sideainemahuti, jõuallikas(mootor), pihustusagregaat, lülituskraanid, kütteseade, pihustipruss. 62. Iseloomustada gudronaatori sideainemahutit, pihustusagregaati. Bituumeni/sideainemahuti on survevaba metallmahuti sisemiste vaheseintega küljel asuva nivoonäituriga, isoleeritud luugiga sissekeevitatud kuumutustorustikuga. Mahuti eesotsas on tehnoloogiline ruum, kus asuvad gudronaatori mootor ja seadmete ajamid.
annaabi.ee 
