Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
227178
Õppematerjali autor
Õlitatud põranda eeliseks on see, et tekkinud vigade parandamiseks ei pea kogu põrandat jälle üle õlitama piisab rohkem kulunud kohtade nagu näiteks kõndimisteed, künniste esised jne. õlitamisest. Küll aga peab teostama hooldusõlituse kodudes 2-5. aasta jooksul peale kasutuselevõttu, avalikes ruumides soovitame töödelda õlitatud põrandat kord 0,5-1. aasta jooksul või vastavalt vajadusele puupõrandate õlivahaga juhindudes pakendil olevast juhisest. Põranda lihvimine ei ole vajalik, kui tekkinud ei ole tugevaid kriimustusi, plekke, mida on käsitsi võimatu eemaldada vms. Hooldusõlitust on võimalik teostada kahel viisil: käsitsi ja poleermasinaga. Puhastage eelnevalt pind täielikult lahtisest mustusest, kasutades tolmuimejat või harja. Enne õlitust kindlasti peske põrand, kasutades pesuvees hooldusvahendi kontsentraati . Veenduge, et põrand on peale puhastamist täiesti kuiv.
- kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks). Lihvimine Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritakse käsitsi või mehaaniliselt n
Mida kõvem on töödeldav materjal, seda väiksem peab olema käia ringkiirus. Tavaliselt on lihvimiskäia ringkiirus 8 - 50 m/sek (mõnel juhul ka suurem). Lihvimisega on võimalik töödelda (koorida, siluda ja viimistleda) mistahes metallist või sulamist valmistatud detaile. Kasutatavad lihvimiskäiad ja lihvimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus-, tasa- ja kõverpindu. Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks
kiudude mahalihv (karvkiulisus) vaigu eemaldamine kruntimine pinna värvimine värvainetega (toonimine) pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220.
3. Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne
krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi) Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta (ükskõik kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta happekrunt ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist. Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist. Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500 Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240. Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida. Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320. Matistamine 1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800
Puhastamisel kasuta lahjat pesuainet, näiteks puidule mõeldud Puupesu -ainet. Lihvi peene lihvpaberiga pind tasaseks. Lihvides on kerge eemaldada kõik pindmine mustus. Kanna Linaõli puitpinnale pintsli või lapiga. Lase õlil imenduda puidu sisse nii palju kui puit imab. Õlita samuti puitpinna alumist poolt. Eemalda hiljemalt ühe tunni möödudes üleliigne õlikiht. Korda protseduuri 1-2 korda. Nii saadakse küllastatud puit, mis ei ime endasse enam midagi muud. Lihvimine on õlitamisel väga tähtis. Tee enne iga järgmise õlikihi panemist vahelihv. Õli toimel puit pundub ja tõstab puusüüd üles. Kui jätta pind lihvimata, siis tundub see kare. Kui soovid läikivamat ja tugevamat pinda kasuta Õlivaha või Le Tonkinois õlilakki. Võrreldes Linaõliga annab Õlivaha puitpinnale parema niiskuskindluse ja tugevuse. Le Tonkinois lakk annab pinnale lakile omase kaitse. Ta talub vahast paremini niiskust ja sobib nii paremini näit. puitpinnale vannitoas.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid