Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid (2)

Sarnased õppematerjalid

17

pptx

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID, Ikoonid

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ­ ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ­ ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja

Kunstiajalugu

14

odp

Esitlus Bütsantsi seinamaalidest, mosaiikidest, ikoonidest

Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid  Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit  Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati

Kunstiajalugu

11

docx

Bütsants ja vanavene

Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte

Kunstiajalugu

1

docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite ­ toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit

Kunstiajalugu

23

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

ähvardasid esimest korda Roomat germaanlased, ta oli keiser-filosoof. Sõjavägede roll suurenes ja algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia.  Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski

Kunst

5

pdf

Bütsantsi kunst ehk Ida-Rooma keisririigi kunst

o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid ­ o Piilarid ­ o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid ­ San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 ­tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid ­ Liseenid ­ Petikud ­ süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand ­ kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud

Kunstiajalugu

11

rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).

Kunstiajalugu

4

odt

Kultuurilugu 10. klass õpiku küsimuste vastused

- Mittekristlased ­ paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik ­ kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks ­ piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK ­ kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne ­ idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus ­ seinamaalingud ja mosaiigid

Kultuurilugu

Kommentaarid (2)