Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID
Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile.
IKOONID
Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid – ususlise sisuga pildid. Ikonoduulidikoonide pooldajad , pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid – pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt.
8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati.
9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati . (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.)
RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID
Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser , kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid.
Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal:
  • figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud
  • toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme
  • näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt
  • figuurid on asetatud tihedalt ritta , näib nagu nad hõljuks.
  • värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid.
  • figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada.
Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles.
IKOONIMAAL
Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel . Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga . Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas – pildisein.
TARBEKUNST
Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld , kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid-Ikoonid #1 Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid-Ikoonid #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor demirep Õppematerjali autor
konspekt

Sarnased õppematerjalid

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID-Ikoonid
17
pptx

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID, Ikoonid

BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ­ ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ­ ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja

Kunstiajalugu
Esitlus Bütsantsi seinamaalidest-mosaiikidest-ikoonidest
14
odp

Esitlus Bütsantsi seinamaalidest, mosaiikidest, ikoonidest

Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati

Kunstiajalugu
Bütsants ja vanavene
11
docx

Bütsants ja vanavene

Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte

Kunstiajalugu
Bütsantsi kunst
1
docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite ­ toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

ähvardasid esimest korda Roomat germaanlased, ta oli keiser-filosoof. Sõjavägede roll suurenes ja algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk, ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine. Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid. Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus. KUNST Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski

Kunst
Bütsantsi kunst ehk Ida-Rooma keisririigi kunst
5
pdf

Bütsantsi kunst ehk Ida-Rooma keisririigi kunst

o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid ­ o Piilarid ­ o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid ­ San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 ­tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid ­ Liseenid ­ Petikud ­ süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand ­ kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud

Kunstiajalugu
Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).

Kunstiajalugu
Kultuurilugu 10-klass õpiku küsimuste vastused
4
odt

Kultuurilugu 10. klass õpiku küsimuste vastused

- Mittekristlased ­ paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik ­ kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks ­ piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK ­ kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne ­ idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus ­ seinamaalingud ja mosaiigid

Kultuurilugu




Kommentaarid (2)

kamme0092 profiilipilt
kamme0092: Mind aitas see palju!
14:55 17-02-2012
immagination profiilipilt
immagination: hea.
18:31 25-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun