Viimistlemine (0)

Kutsekool - Ametid - Tisleri eriala

1 Hindamata

Lõik failist

KÜSIMUSED:

Kirjelda käsitsi lakkimist.

Pihustuskambrid.

Traditsiooniline õhkpihustamine.

Madalsurvega pihustamine .

Kõrgsurvega pihustamine.

Airmix-tüüpi pihustamine.

Elektrostaatiline pihustamine.

Kuumpihustamine.

Kahekomponendiline pihustamine.

Automaatpihustamine.

Valtsidega pealekandmine .

Valumasinaga pealekandmine.

Jugadega pealekandmine.

Trummelviimistlus.

Õhk- ja kamberkuivatus.

Nimeta erinevaid kuivatamise viise.

Konvektsioonkuivatid.

IR-kuivatid.

UV-kuivatid.

EB-kuivatid.

Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded.

Viimistlemisel esinevad defektid .

Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused.

Eriviimistlusviisid.

Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd).

VASTUSED:

Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel.

Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed. Sõltuvalt filtrist eristatakse kuiva, märja või kombineeritud filtriga pihustuskambrid. Et pihustuskambrites toimub pidev õhu ära tõmme, siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs.

Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul pihustatakse viimistlusmaterjali läbipüstoli düüsi suruõhuga 3-6 baari .
Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu.

Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast.

Kõrgsurvega pihustamiseks avaldatakse kõrgsurve pumba abil viimistlusmaterjalile survet , pihustamine toimub läbi kõvasulamdüüsi rõhuga 90-360 baari.

Airmix-tüüpi pihustamine on kombinatsioon kõrgsurve- ja õhkpihustamisest. Viimistlusmaterjal jõuab pihustusotsikuni keskmisest madalama survega(vahemikus 20-120 baari).

Elektrostaatiline pihustamine seisneb pihustusjoa liikumises mööda elektromagnetvälja jõujooni, mis tekitatakse negatiivselt laetud värviosakeste ja maandatud detailide vahele. Mida tugevam on pihustusotsiku ja töödeldava detaili vaheline elektromagnetväli, seda suurem on elektrostaatilise pihustamise efekt.

Kuumpihustamine. Pihustamisel on oluline viimistlusmaterjali piisavalt madal viskoossus . Üldjuhul lisatakse viimistlusmaterjalile viskoossuse vähendamiseks lahustit . Teine võimalus viskoossust vähendada on tõsta viimistlusmaterjali temperatuuri. Kuumpihustamisel tõstetakse temperatuuri spetsiaalses kuumutis 40-80C-ni.
Kuumpihustamine võimaldab lahustit kokku hoida, vältida voolamisnõresid, tõsta tootlikkust ning parandada viimistluskvaliteeti.

Kahekomponendiline pihustamine. Seda pihustusviisi kasutatakse valdavalt lühikese kasutusajaga kahekomponendiliste viimistlusmaterjalide pihustamisel.
Selle meetodi puhul segatakse viimistlusmaterjal ja kõvendi vahetult enne pihustamist spetsiaalses pumbas kokku. Meetodi eelisteks on töösegu täpne ning ühtlane doseerimine . Kahekomponendiline pihustamine aitab kulusid kokku hoida, sest töösegu segatakse vajalikus koguses kokku vahetult enne pihustamist.

Automaatpihustamist kasutatakse eelkõige suure tootlikkuse saavutamiseks. Automaatpihustamise puhul on levinud mitmed erineva tehnilise lahendusega viimistlusseadmed. Kitsaste liistdetailide ning plaatdetailide servade viimistlemiseks kasutatakse statsionaarseid pihusteid. Detailide etteandmine toimub mööda konveierit.

Valtsmasinaid kasutatakse tasapinnaliste detailide viimistlemiseks. Valtsmasinaga on võimalik peale kanda peitse, pahtleid , krunte, lakke ja värve. Valtsmasinad koosnevad kummiga kaetud pealekandevaltsist, metallist doseerimisvaltsist, valtside vastu toetatud nugadest ja konveierist.

Valumasina töö põhineb viimistlusmaterjali pealekandmisel n-ö valukardina abil. Valumasina peamisteks osadeks on konveier ja valupea . Valumasinaga töötamisel on materjalikadu minimaalne, sest detailidest mööda langenud viimistlusmaterjal kogutakse kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse.

Töödeldavatele detailidele on võimalik viimistlusmaterjali peale kanda ka jugadega. Joad suunatakse detailidele kas horisontaalselt läbi statsionaarse torustikesüsteemi või vertikaalselt läbi detailide all edasi-tagasi liikuva torustikesüsteemi. Detailidelt maha valgunud viimistlusmaterjal kogutakse äravoolukanalites kokku ning suunatakse tagasi ringlusesse. Flow-coat-tüüpi kambris on oluline tagada tingimused(vähene õhuliikumine , sobiv niiskustase jne), mis võimaldaksid viimistlusmaterjalil ühtlaselt pinnale valguda ning ülejäägil maha valguda. Samuti on tähtis, et detailid riputataks konveierile asendis, mis tagaks viimistlusmaterjali hea mahavalgumise ning jätaks teravatele nurkadele minimaalselt tilkasid . Jugadega pealekantavate materjalide puhul on oluline hea valgumine ja kattevõime.

Trummelviimistlust kasutatakse eelkõige väiksemate detailide viimistlemisel. Töödeldavad detailid asetatakse trumlisse, kuhu pihustatakse ettenähtud kogus viimistlusmaterjali. Seejärel pannakse trummel pöörlema. Pärast viimistlusmaterjali pealekandmist kuivatatakse detailid trumlisse puhutava õhuga.

Õhkkuivatus on viimistlusmaterjali kuivatamine normaaltingimustes. Õhkkuivatus on laialt levinud, sest enamik tööstuslikke puiduviimistlusmaterjale hakkab intensiivselt kuivama juba toatemperatuuril. Kuivamiskiirus sõltub temperatuurist, niiskusest ja õhuvahetusest. Kamberkuivatus erineb õhkkuivatusest kõrgema temperatuuri ja intensiivsema õhuvahetuse poolest. Temperatuuri tõstmine kiirendab lahustite aurustumist ja keemilist protsessi, mistõttu viimistlusmaterjali kuivamisaeg lüheneb ja pealekantud laki- või värvikihi kvaliteet paraneb.Temperatuuri tõstmine 10Cvõrra võib kiirendada kuivamist ligikaudu kaks korda. Temperatuuri suurendamisel üle 50C toimub kuivamine juba väga intensiivselt.

Põhilisteks kuivatusviisideks on konvektsioon ja radiatsioon, samuti eelsoojendusega kuivatus . Sageli kasutatakse neid kuivatusviise kombineeritult.

Konvektsioonkuivatid. Sageli saab konvektsioonkuivatitel eristada järgmisi tsoone: eelsoojendus-, aurustumis -, kuivatus- ja jahutustsoon.

IR-kuivatites rakendatakse viimistlusmaterjalile infrapunakiirguse soojendavat mõju. Infrapunakiirgus kujutab endast elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 0,76μm-1mm. Kasutatava infrapunakiirguse lainepikkuse järgi jagunevad IR-kuivatid järgmiselt: IRS-kuivatid(lühilaileline), IRM-kuivatid(kesklaileline) ja IRL-kuivatid(pikklaileline).
IR-kuivateid kasutatakse sageli koos konvektsioonkuivatitega.
IR-kuivatite abil on võimalik viimistlusmaterjalide kuivamisaega lühendada. Et IR-kuivatid soojendavad ainult viimistlusmaterjali, lihtsustub detailide mahajahtumine tunduvalt. Energiakulu poolest on IR-kuivatid konvektsioonkuivatitest tunduvalt säästlikumad. Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR-kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada.

UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200-400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm. Galliumlambid sobivad pigmenditud ja paksult pealekantud viimistlusmaterjalide kõvendamiseks.
UV-kuivatite puhul kaob vajadus eelsoojenduse ja jahutamise järele. Tänu kiirele kuivamisele väheneb tootmisliini pikkus tunduvalt. UV-kuivatite energiakulu on konvektsioonkuivatitest tunduvalt väiksem.

EB-kuivatite kasutamine ei ole laialt levinud, sest vastav tehnoloogia nõuab suuri investeeringuid. Β-kiirguse tungimisel läbi viimistlusmaterjali algab väga intensiivne kõvenemisprotsess, mis kestab alla sekundi. Hapniku juuresolekul kõvenemist ei toimu, seetõttu kasutatakse kuivamistsoonist hapniku eemaldamiseks lämmastikku.
EB-kuivatitega on võimalik saavutada väga suur tootlikkus ja hea kvaliteet. Energiakulu on konvektsioonkuivatusega võrreldes 20-50 korda väiksem.

Puit on üldjuhul pehme ja poorne materjal, mis määrdub kergesti ning imeb endasse niiskust. Viimistlusmaterjalide ülesanne on anda puitpindadele mehaaniline ja keemiline vastupidavus, bioloogiline kaitse(välistingimustes) ning esteetiline välimus.

Kõik pehmed puiduliigid on kriimustuste ja löökide suhtes tundlikud.
Väga raske on tagada pöögi vastupidavust rasva suhtes, sest rasv tungib kergesti suurte pooride kaudu viimistlusmaterjali alla.
Suurte pooridega puiduliike tuleb kruntida poore hästi märgava krundiga, sest vastasel korral võib vedelik tungida hiljem viimistlusmaterjali alla.
Mustus ja tolm paistavad rohkem välja tumedatel ja läikivatel pindadel.

23.

Tööruumides on liiga madal temperatuur, ebapiisav ventilatsioon ja kõrge niiskustase.
Aluspind on pärast peitsimist liiga niiske.
Viimistlusmaterjal on peale kantud liiga õhukeselt.
Liiga varajane staabeldamine ja pakendamine, mistõttu lõplikult kuivamata detailid hakkavad kleepuma ning väljaaurumata lahusti tõttu halveneb viimistlusmaterjaliadhesioon aluspinnaga.
Viimistlusmaterjali on enne kasutamist ebapiisavalt segatud.
Kõvendit on lisatud vales koguses.
Viimistlusmaterjal ja kõvendi on vananenud.
Viimistlusmaterjalis on mikroskoopilised õhumullid, mille põhjuseks võivad olla viimistlusmaterjali madal temperatuur, kõrge viskoossus ning vale lahusti.
Alusmaterjal ja viimistlusmaterjal ei sobi omavahel kokku.

24. Immitatsioonviimistlus, kileviimistlus, plastviimistlus, pronksimine ja hõbetamine, põletamine, intarsiaks.
25. ENNE TÖÖD.

Panna selga ettenähtud eririietus.
Seada valmis tööks vajalikud töövahendid ja isikukaitsevahendid (pintslid, pihustid , respiraator, kaitseprillid jms.).
Valmistada ette kogu tööks vajalik materjal.
TÖÖ AJAL.
Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada. Kasutatavatel värvidel peab olema taaral valmistajatehase märgistus ja kasutataval värvipartiil valmistajatehase poolt informatsioon värvmaterjali kahjulikkusest (ohukaart).
Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus.
Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras.
Enne pihustiga värvimise alustamist tuleb kontrollida voolikute, värvipaagi, värvipihusti, manomeetri , kaitseklapi, üksikkaitse-vahendite ja ventilatsiooni korrasolekut.
Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist.Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid.
Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu.
Vertikaalpindade katmisel tuleb pihustit hoida risti värvitava pinnaga ja nii, et pihusti kaugus värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke.
Pihustamisega värvimiseks ei tohi kasutada pliid , kaadiumi jt. kahjulikke värvaineid sisaldavaid emaile, värve, krunte ja teisi materjale. Kohapeal valmistatavate lakk- ja värvmeterjalidest viimistlussegude retseptuurid tuleb kooskõlastada sanitaarjärelevalve organitega.
Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest.
Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja rakised peavad olema materjalidest , mis löömisel ei anna sädemeid.
Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada.
Diklooretaani ja metanooli sisaldavate värvikandjate ja lahustitega värvimisel tohib kasutada ainult pintslit .
Nitrovärvide ja lakkidega samuti teiste aurustuvate orgaaniliste värvikandjatega viimistlemisel tuleb eriti rangelt kinni pidada tuleohutuseeskirjadest, sest antud materjalid on kergestisüttivad ja nende aurude õhusegud on plahvatusohtlikud.
Põrandate ja värvimisseadmete saastumise vältimiseks tuleb värvaineid kallata ühest nõust teise vähemalt 50 mm kõrguste äärtega metallist aluspanni kohal. Värvide ja lahustite segamisel tuleb kanda respiraatorit ja kaitseprille .
Maalritööriistade (pahtlilabidate, pintslite, nugade ) käepidemed tuleb iga päev pärast töö lôpetamist puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid puhastada ning pesta puhtaks laki- ja värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid.
On keelatud:
hoida kergestisüttivaid vedelikke lahtises taaras; jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali.
Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada , kasutades kuiva liiva või saepuru , ning ruumist välja viia.
Pühkelapid, kaltsud ja vatt tuleb pärast tarvitamist koguda kaanega metallkasti ja iga vahetuse lõpul viia ruumist välja selleks ettenähtud kohta.
Värvitaarat tuleb puhastada pehmete ( vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga.
Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge.
PÄRAST TÖÖD.
Korrastada töökoht.
Enne söömist tuleb käed hoolikalt pesta pesemisvahendi, harja ja sooja veega.
Pärast pliiühendeid sisaldavate värvidega värvimist tuleb käed eelnevalt puhastada pesusooda 1% lahusega, seejärel pesta seebiga või alisariinseebiga. Seejärel pesta nägu sooja vee ja seebiga, loputada suu ja pesta hambaid.
Võimalusel pesta end duši all.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-07-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TaaviNapritson Õppematerjali autor

tööohutusnõuded viimistlustöödel

Sarnased õppematerjalid

docx

Puit - Viimistlus

 Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur.  Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus  Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne.  Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist  Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt  Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul)  Tolm koguneb viimistletavatele pindadele  Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis

Materjaliõpetus

odt

Puidu viimistlemine

HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus.....................................

Antiik mööbel ja restaureerimine

docx

VIIMISTLEMINE

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9

Ehitus

pdf

OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE

KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik

Ametijuhend

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

 Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad.  Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule.  Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur.  Aastarõngad on selgelt eristatavad.  Puit sisaldab palju vaiku.  Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem.  Kergest töödeldav.  Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline.  Tihedus 550..640 kg/m3  Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa  Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa  Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis)  Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani.

Materjaliõpetus

doc

Tisleri eriala eksam

Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem

Tisleri eriala

docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si

Materjalide keemia

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon

Laevandus

Rohkem sarnaseid