Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduslikud krohvid (1)

1 Hindamata
Punktid
Looduslikud krohvid
Savi
Savi on üks maailma vanimaid ja olulisemaid ehitusmaterjale. Erinevad
saviehitustehnikad ning tooted on järjest enam populaarsust võitmas lisaks
traditsioonilisele taluehitusele ka moodsas, ökoloogilise suunitlusega
arhitektuuris.
Savi üheks olilisemaks omaduseks on võime ühtlustada siseruumide
ööpäevast õhuniiskuse kõikumist, hoides inimesele sobivat niiskuse taset
(4060%). See tuleneb savi võimaest transportida veeauru läbi hoone seinte.
Samas pole vähimalgi määral vaja karta sooja õhu toast kadumist: savi
suudab soojust salvestada kiiresti ja pikaks ajaks, andes seejuures kogutud
energjat ruumi tagasi tunduvalt rohkem kui nt klaas või betoon.
Savil on võime siduda õhust kahjulikke aineid ja neutraliseerida lõhnu, savi
on antistaatiline ega kogu tolmu. See võimaldab kujundada ka allergitutele
sobiva ruumikliima.
Lisaks kuivadele eluruumidele sobivad teatud viimistluskihiga veekindlaks
muudetud saviseinad hästi ka niisketesse ruumidesse (vanitoad, saunad,
kaotamata oma erilisi omadusi ruumkliima reguleeriana.
Lubi
Lubimörte osati käsitleda ja kasutada juba rohkem kui 8000 aastat
tagasi. Traditsioonilise lubja põletamise, kustutamise ning käsitlemise
tehnikad olid tsemendi võidukäigu ajastul peaaegu hääbumas.
Nüüdseks on ilmnenud, et liiga tugevad mördid ei ole alati kõige
sobilikumad, traditsioonilist lubimörti ei ole võimalik tsemendiga
asendada. Lisaks mitmetele ehituslikult olulistele omadustele soodustab
lubja kasutamine siseviimistluses hea ruumikliima tekkimist.
Traditsioonilist lubikrohvi hinnatakse eelkõige tema suure elastsuse ja
niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku
keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub
hallituse tekkele pärssivalt, tänu sellele sobib ta ka hästi
vannitubadesse.
Lubikrohviga saab katta nii seinu kui lagesid. Lubisideainega krohvi
aluskihiks sobib nii kivi kui puit. Hallikasvalge pinna võib seejärel kas
krohvida õhukese kihina üle viimistluskrohviga või värvida lubi või
kaseiinvärviga.
Savikrohv
Savikrohv on seina ja laeviimistlusmaterjal, mis sisaldab savi, liiva ja
taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides
erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on
ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja
temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu
olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse.
Krohvil on ilus naturaalne värvitoon. Seda on hea värvida kaseiin või
marmorlubivärviga.
Marmorlubikrohv
Hea nakkuvusega lubisideainega krohv siseruumidesse. Krohvitera
suurus on kuni 1,4mm, pind jääb keskmiselt struktuurne. Kasutatakse
tavaliselt kuni 2mm lõppviimistluskihina. Segu on ilus valge. Seda
saab ka otse toonida värvimuldadega. Aluspinnaks võivad olla kõik
krohvid, kipsplaat, betoon. Kõrge pH tõttu toimib krohv hallitusseente
tõrjevahendina ja sobib seetõttu eriti hästi vannitubadesse ja
teistesse niisketesse ruumidesse.
Lubipahtel
Väga ökonoomne viimistlus nii krohvi, betoon kui kipsplaatpindadele.
Segu võimaldab teha õhukese ja vajadusel väga sileda pinna, mis
võib olla ka kohe toonitud. Pinnale jääb väärika lubikrohvi ilme. Pinda
võib edasi värvida ka marmor lubivärvidega või toonida lasuursete
värvidega. Pind on niiskuskindel ja hästi hooldatav. Kõrge pH tõttu
toimib krohv hallitusseente tõrjevahendina ja sobib seetõttu eriti hästi
vannitubadesse ja teistesse niisketesse ruumidesse.
Marmorkaseiinkrohv
Kaseiini sideainega pahtlisegu sisepindadele. Väga hea
nakkuvusega. Sobib tavaliste aluspindade kõrval ka vanadele õli ja
dispersioonvärvi kihtidele. Ilus matt pind. Segu saab värvimuldadega
toonida.
Tänan vaatamast !
Vasakule Paremale
Looduslikud krohvid #1 Looduslikud krohvid #2 Looduslikud krohvid #3 Looduslikud krohvid #4 Looduslikud krohvid #5 Looduslikud krohvid #6 Looduslikud krohvid #7 Looduslikud krohvid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Twinky Õppematerjali autor
Looduslikud krohvid

Sarnased õppematerjalid

Looduslikud krohvid
7
odt

Looduslikud krohvid

Sissejuhatus...............................................................................3 Savi, savikrohv..........................................................................4 Lubi, marmor-lubikrohv............................................................5 Lubipahtel, marmor-kaseiinkrohv.............................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 SISSEJUHATUS Seekordseks referaadi teemaks on looduslikud krohvid, referaadis püüan välja tuua looduslikke krohve. Referaadi materjal on otsitud internetist. Referaadi pikkus on 7 lehekülge. SAVI · Savi on üks maailma vanimaid ja olulisemaid ehitusmaterjale. Erinevad saviehitustehnikad ning - tooted on järjest enam populaarsust võitmas lisaks traditsioonilisele taluehitusele ka moodsas, ökoloogilise suunitlusega arhitektuuris. · Savi üheks olilisemaks omaduseks on võime ühtlustada siseruumide

Krohvitööd
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid:  lubi,  kips,  keraamika,

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid:  lubi,  kips,  keraamika,

Kategoriseerimata
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

..1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn

Ehitus
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad

Ehitiste renoveerimine
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

Makesumnoiss profiilipilt
Makesumnoiss: narmalna
16:27 03-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun