teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. · Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: · Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne
IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21. Raske vaimne alaareng- IQ 20-34, 2-4 aastase inimese vaimse arengu tasemel, mõtlemine põhineb seostel, enesekeskne mõtlemine, oskuste omandamisel vajalik kordamine, kõne puudub või on algeline, motoorikahäired, sageli liitpuue. 22. Sügav vaimne alaareng- IQ alla 20, häired sensomotoorses valdkonnas, sõltuvad teisest inimesest, hooldusprogramm, 0-2 aastase inimese vaimse arengu tasemel. 23. Liikumispuue on kaasasündinud või omandatud liikumise puudulikkus või selle puudumine. 24. Psüühikahäire on psüühiliste funktsioonide häiritus 25
See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne
oma uudse muusikaõpetamise metoodika järgi, mille põhisisuks oli ergutada lapsi musitseerima laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima. Looming Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg, mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest. Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega "Nõnda kõneles Zarathustra". Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud
asuvate inimeste vahel, teabe liikumist mõjutavad asjaolud ja tegurid moodustavad org-ilise suhtlemise sisu. See on vahetult seotud ettevõte eesmärkidega ja tegevustega. Org-lise suhtlemise põhivaldkondadeks on: 1) Suhtlemis kanalitses moodustuvad suhtlemis võrgud 2) ametlikud ja mitteametlikud suhtlemis kanalid 3) suhtlemise suund, alla, ülesse või kõrvale. Suhtlemisvõrgud põhinevad inimeste vahelistel seostel ja suhetel. Järjestikuses võrgus antakse teave järge mööda ühelt org-i koostisosalt teisele. Ametlik suhtlemis võrk suhtlemiskanalite muste mis on ametlikult kavandataud ja mille toimimiseks on loodud vajalikud tingimused 1) heaks kiitnud ja tunnustanud ettevõtte juht 2) see on ametliku org-i üks tunnuseid ja peegeldusi 3) ametlikud suhtlemis kanalid peavad tagama et ainult selleks ettenähtud inimesed annaksid korraldusi või tagaksid
elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite
ning rakendust. 4 1. PIIRANGUTE TEOORIA KONTSEPTSIOON Piirangute teooria (TOC) on üldine juhtimisfilosoofia, mida tutvustas esmakordselt dr. Eliyahu M. Goldratt oma 1984 aastal avaldatud raamatus pealkirjaga "Eesmärk" (The Goal). Raamatu juhtmõte on aidata ettevõtetel pikemas perspektiivis eesmärke saavutada. Piirangute teooria baseerub loogilisel mõtlemisel, põhjus-tagajärg seostel. Läbi selliste mõtlemisprotsesside (Thinking Processes) on võimalik meid ümbritsevast maailmast paremini aru saada ja juhtida ettevõtet kui terviklikku süsteemi. (Piirangute teooria olemus...) Piirangute teooria (Theory of Constraints ehk TOC) keskne väide seisneb selles, et igal reaalsel süsteemil, nagu kasumit taotlev ettevõte, peab olema vähemalt üks piirang, mis takistab saavutamast süsteemi eesmärki kõrgemal tasemel. Piirangute teooria tegeleb
Suureks puuduseks on toodud põhjaliku ,,tänapäevase elektroonilise inglise Eesti ja Eesti inglise sõnastiku puudumine." (Arvutimaailm, 2002). ,,Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimamarssima) · meronüümia e. osa -- tervikuseos (nt autorool) · antomüümia (pikklühike) · järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskamamagama)" (Arvutimaailm, 2002).
nullist (või cst). Kui hüpoteesi H1 vastu võtta ei saa (jäädakse 0hüpoteesi juurde), siis etteantud olulisuse nivool puudub statistiliselt oluline seos muutujate Y ja X vahel . 38. Standardhälve so ruutjuur dispersioonist. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse kui juhusliku suuruse hajuvus. Seda suurem on tunnuse erinevus keskväärtusest. 39. Statistilistel seostel baseeruv modelleerimine, hõlmab üldiselt üksikule lähenemist. Lähenemine kehtib aegridade jaoks. Teooriat ei püüta ümber lükata, vaid analüüsitakse teooria ja andmete kooskõla. 40. Tjaotus, lk 2728. Üks kasutatavamaid jaotusi. Sümmeetriline jaotus. Keskväärtus 0, dispersioon k/(k2). Defineeritav vaid juhul kui vabadusastmete arv on suurem kui 2. Mida
5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Riskianalüüsi meetodid: Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad) Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid) Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks. 1. Riskituvastus 2. Riskide analüüs a. tagajärgede hindamine b. tõenäosuse hindamine
Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine o riskitaseme määratlemine Riski tasemehindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargigmeetodid on vea- ja sündmusepuu ning ristlipsanalüüs. 8
I = 1 1 i 1 1 Kvalitatiivse teguri indekseid, näiteks hinnaindekseid, kasutatakse praktikas väga sageli harmoonilise keskmise kujul (nii leitakse näiteks tarbijahinna üldindeksid). Ühte süsteemi kuuluvaid teguriindekseid nimetatakse üksteise suhtes süsteemseteks indeksiteks. Indeksisüsteemid rajanevad vastavate majanduslike nähtuste vahelistel tegelikel seostel, mida väljendavad valemeid nimetame tegurisüsteemideks. Näide 1. Maksumuse ja keskmise hinna indeksanalüüs Olgu meil teada sõiduautode Ford Sierra müügikäivet iseloomustavad andmed. Autoturg Müügikäive tegelikes Aruandeperioodil müüdud autode arvu muutus, hindades, mln krooni protsenti baasperiood aruandeperiood Tartu 1,74 1,91 5
pidi paljunemine tähendab paratamatult ja paljunemise võime. Tänapäevased nn empiiriliselt põhjus-tagajärjest arusaamist, arenenud arvutite ja robotite tarkvara milele omistan komplitseeritud a priori operatsioonisüsteem (sh programmid) on teadmise, sest I ja L-i suhe põhineb mõtlemise filosoofide poolt võetud kasutusele kui vaim, tõdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades mis võimaldab riistvara kasutamist, seega indiviidide seostel osalist muutumist a täielikult mehitamata tööstuses vajame posteriorist nn puhtaks teadmiseks ja eelnevalt arvutite / robotite programeerimist vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe tarkvara ja riistvara kasutamiseks, mis toob on looduslik fakt, millel puudub a priori või a välja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. posteriori teadmine, kinnitades seega Piisavalt kõrge tarkvara arengu tulemusena eelöeldud seoseid
jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11. Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi
arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja kirjeldamine põhineb sel juhul nimetatud dokumentides toodud seostel. Nimistu koostamiseks vajalik arhiivskeem luuakse neis esitatud liigitusskeemi järgides. Ei ole võimalik anda ühtset reeglit ega ainuõiget daatumit, mis hetkest alates tuleb kronoloogiliselt süsteemilt üle minna sarjapõhisele süsteemile. Määravaks teguriks saab siin arhiivi ja tema kirjeldamise terviklikkus. Võimalik on nii pärast nõukogude perioodi saadud arhivaale korrastada kronoloogiliselt kui ka enne dokumentide loetelu kehtestamist loodud arhivaale korrastada sarjasüsteemis
jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11.Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi
Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht, väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik. 17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed. Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F. de Saussure) Nende seoste uurimine on olnud üks strukturalistide juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva
lahendada. Kulminatsioon pinge haripunkt, kus näidatakse, kuidas konflikt lahendatakse ja kuhu suunduvad edasised sündmused. Lahendus lõpetab tegevuse ja loo, lahedab konfliktid ja paljastab saladuses. Lahenduseni viib sündmuste käik või kõrgema jõu sekkumine (deux ex machina). Avatud vorm rikub suletud vormi peamisi reegleid Seisundidraamad tegevus on minimaalne, lahenduseni ei jõuta Episooddraamad puudub põhjuslikel seostel arenev lugu, esitatakse sõltumatuid stseene. Proosa poeetika Kirjanduse moodustavad autor, teos ja lugeja. Analüüsivõimalused Autorikeskne tähendus seotakse autori tahtega, otsitakse teosest autori sõnumit, teema viiakse paralleeli autori maailmavaate ja eluga Teosekeskne kirjandusteos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik teos võib sisaldada tähenduskihte, mida autor teadlikult ei lisanud.
kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs). I Kvantitatiivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) · Valitud tekstiühikute sageduse mõõtmine · Võimaldab standardiseeritud analüüsi, kasutades kvantitatiivse analüüsi võtteid Piirang: eeldab, et kodeerimisjuhendis on võimalik üheselt vastavusse seada kasutatud sõnad/fraasid ja
· otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev; · tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised); · netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine); · kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale. 2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus hea või halb ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Õigusprintsiibid: inimene saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste õigusi. Immanuel Kant (1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused:
Ühe etteaste piires samad tegelased, tegevuskoht ja aeg. Võib kattuda stseeniga. Intermeedium vahemäng. Kompositsioonianalüüs: · stseenide järgnevus samaaegne või järgnev · stseenide hierarhia teater-teatris-stseenid · stseenide ühendatus põhjus-tagajärg-seos; vastandlike tegelaste ristumine, stseenide sarnasus, vaheldusfunktsioonid Seisundidraama minimaalne tegevus, kus lahenduseni ei jõuta Episooddraama pole terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu. On kogum sõltumatuid stseene, mida kombineerida. Draama lai käsitlus: näideldes esitatud fiktsioon, mimeetiline tegevus; kitsas käsitlus verbaalne dialogiseeritud tekst, mida sobib teatris etendada. Lava-saali suhe lava on mänguruum, saalil on vaatamisfunktsioon. Laval toimuv tähenduslik, saalis toimuv pole. Parateater (Grotowski) programmid, mille eesmärk on loovuse ja inimlikkuse otsing tegevuse ning inimkontaktide kaudu
Laiendav induktsioon: tuletis terviku vaadeldavalt osalt selle mittevaadeldavale osale, või vaadeldavalt osalt tervikule, või vaadeldava(te) osa(de) omaduste klassilt või jaotuselt terviku (mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip). Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni
Antireduktsionism põhjendab vajadust moraaliomaduste järele sellega, et moraaliomadused esinevad meie parimates seletustes. Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Moraalifunktsionalism (Frank Jackson) – püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. - Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse definitsiooniga, mis põhineb seostel, mis esinevad rahvamoraali teoorias: see on see omadus, mis täidab rahvamoraali teoorias määratletud rolli. - Moraaliomadused KAASUVAD kirjeldavatele omadustele - KAASUMINE: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest. 10.loeng VABADUS Vabaduse probleem esineb erinevates filosoofiavaldkondades: - Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused
Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Nt: On moraalifakt, et Hitler oli moraalselt puudulik. See fakt seletab tema teatud tegusid. Moraalifunktsionalism Frank Jacksoni moraalifunktsionalism: püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse definitsiooniga, mis põhineb seostel, mis esinevad rahvamoraali teoorias: see on see omadus, mis täidab rahvamoraali teoorias määratletud rolli. Jacksoni järgi kaasuvad moraaliomadused kirjeldavatele omadustele: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõnekirjeldava omaduse poolest. Kaasumine Mistahes kaks olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest
Kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; · loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle (Venelin 2007). Loomingulisust on peetud alati inimese eriliseks ja veidi salapäraseks omaduseks. See miski, mida loomingulised inimesed kasutavad oma loominguliste ideede teostamiseks. Suures osas on loominguline protsess intuitiivne, oma osa on siin juhuslikel seostel, mis hiljem osutuvad õigeteks. Kuna intuitsioon ja teised loomingulised aspektid toetuvad alateadvusele, tunduvad nad seetõttu salapärased. Ühest küljest on mõtlemisprotsess tahtele alluv, suunatud ja teadlik, teisest küljest aga automaatne, sundimatu ja alateadlik. Seda saab võrrelda peaaju poolkerade tööga: · Vasak poolkera verbaalne, analüütiline, sümboliline · Parem poolkera - konkreetne, globaalne, ruumiline
Põhjused, miks tehakse FE-sid: · suurendada kontrolli muutujate üle; · uuritav käitumine on tavaliselt kompleksse iseloomuga (seega FE-l on kõrgem ökoloogiline valiidsus kui ühefaktorilisel E-l); · võimaldab teha suuremaid üldistusi ja kompleksseid põhjuslikke järeldusi, mis suurendab seega uurimuse sisemist valiidsust; · need järeldused põhinevad tavaliselt interaktsioonidel, s.t. erinevate sõltumatute muutujate vahelistel seostel (vt. lähemalt p. 6.8.). Eksperimendi segaskeemid (BS + WS) Neid kasutatakse tegelikkuses isegi rohkem, kui puhast BS või WS skeemi, kuna see võimaldab minimiseerida kummagi põhikatseplaani puudusi. Tavaliselt sel juhul kasutatakse 1-2 BS-sõltumatut muutujat (mis on enamasti igasugused isikuomadused, s.t. see "millega inimene katsesse tuleb" - kogemused, oskused, veendumused, psühhofüsioloogilised omadused jne.), ja 1-2 WS- sõltumatut muutujat. 6.8
automaatselt, ilma tahtliku teadvuse osaluseta vastav mälupesa püsimälus. Lühimälu üheks alasüsteemiks on puhvermälu, kus kokkusurutud vormis on ülekorratava lühimälu info esindused. Mudelid ei ole spekulatiivsed vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele. Mälu uurimiseks suund paralleelsete hajusjaotusprotsesside käsitlus mälu aluseks assotsiatsiivselt seotud tunnetusühikute süsteemi, kus ühikutevahelistel seostel on aktiviseeriv või pidurdav toime moodlid millest igaüks täidab oma ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. arvutis modeleeritakse inimeste ja loomade mäluprotsesse. Praiming impliitsed mälunähtused Suur osa mällu salvestatatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkedel teadvustatud tunnetuslikult transparentne
1977a määratles G.Ford oma kirjanduse ülevaates infoteadusest rohkem kui 200 uuringut. Infoteadus oli arenenud faasi, mil tekkis vajadus kokku kutsuda foorumeid teadusala probleemide arutamiseks ning anda välja kogumikke ja monograafiaid valdkonna arengust. Vannavar Bushi kirjutatud artikli ,,As we may think" (1945) ilmumine. Bush juhtis tähelepanu infouputusele ning soovitas sellega toimetulekuks arvuti ja tehnoloogia kasutamist. Idee masinast nimega Memex, mis põhines nn ideede seostel. Ideed tutuvustati riiklikul tasandil. Bush osales ka Ameerika Teadusfondi rajamisel 1950a. Fond toetas teadusuuringuid infoteaduse vallas. Infoteaduse evolutsioon Ameerika Ühendriikides toimus suures osas tänu valitsuse toetusele. Bushi oluline roll seisnes selles, et ta aitas tähelepanu juhtida infoprobleemidele ja sellega infoteaduse arengule oluliselt kaasa aidata. 9 5
Juba see sotsiaal on ühendab kategooria. Suur osa õigusnormidest pole midagi muud kui sanktsioneeritud tavad. · Süsteeme saab iseloomustada ka lisatunnuste põhjal (hierarhilisus, eesmärk, iseseisvus, organiseeritus, iseregulatsioon). · Hierarhilisus - iga allpool olev süsteemi osa peab olema vastavuses kõrgema osaga. Mõlemat pidi on võimalik seda alluvust jälgida. · Iseseisvus elementidel ja nende seostel on vastastikused sidemed sedavõrd sarnase kvaliteediga, et saame rääkida ühe või teise elemendi iseseisvusest. Erinevatel sotsiaalsetel süsteemidel erineva tugevusega. Igal süsteemil on suhteline iseseisvus. · Sotsiaalsete süsteemide eesmärk on normilooming inimtegevuse eriliigina, ühe või teise eesmärgi nimel tegutsetakse alati. Õiguse eesmärgist peaks rääkima seaduse tekst ise läbi normi. Seaduse eesmärk
Tema defineeris skeemi kui teatud järgnevusega tunnetusstruktuuri mis vastab sarnaste tegevuste klassile. Skeem on ühtne tervik, sinna kuuluvad tegevusaktid on omavahel tihedat seotud - Mitmeid skeemiteooriaid arendati alates 70ndatest. Rumelhart ja Ortony arendasid välja üldise skeemiteooria Skeemi iseloomustavad järgmised omadused: - Skeem koosneb: mitmesugustest seostest ja muutujatest ning muutujate väärtustest - Seostel võib olla erinevaid vorme. On lihtsaid seoseid ja keerukamaid põhjuslikke seoseid nt võimaldama, põhjustama, soovima - Muutujad võivad sisaldada mõisteid või teisi allskeeme - Iga muutujale vastav mõiste peab rahuldama teatud tingimusi (nt suhtes ’lööma’ peab agent – lööja – suutma liikuda) - Väärtused vastavad erinevatele konkreetsetele mõistetele - Skeemid kodeerivad üldisi teadmisi mida saab kasutada erinevates spetsiifilistes
moraaliomadused esinevad meie parimates seletustes. Eeldatakse, et kui mõne nähtuse seletuses viidatakse teatud omadusele, siis on tegemist reaalse omadusega. Nt: On moraalifakt, et Hitler oli moraalselt puudulik. See fakt seletab tema teatud tegusid. 156. Moraalifunktsionalism Frank Jacksoni moraalifunktsionalism: püüab leida analüütilisi seoseid moraaliterminite ning naturaalsete terminite vahel. Moraaliomadusi saab määratleda funktsionaalse definitsiooniga, mis põhineb seostel, mis esinevad rahvamoraali teoorias: see on see omadus, mis täidab rahvamoraali teoorias määratletud rolli. Jacksoni järgi kaasuvad moraaliomadused kirjeldavatele omadustele: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõnekirjeldava omaduse poolest. 157. Kaasumine Mistahes kaks olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest.
-suhted, mis lihtsustavad ja kiirendavad otsustamist, abistamist, asjaajamist jms. Et inimene ise hakkab oma tegevust teistega kooskõlastama ilma selleks välist tõuget ootamata, võib seda nimetada ka isekorraldamiseks ehk isereguleerimiseks. Iseloomulik ametlikele õigustele tuginevate alluvussuhete tähtsusetus või teisejärgulisus. Rajaneb enesekontrollil, koostööseostel, -suhetel ja kokkulepetel. Vabatahtlik kooskõlastamine on ettevõttesiseses tegevuses mitteametlik tasakaalustamisvahend. Kujundab õige vahekorra arusaamade, seisukohtade, huvide, mõjude jms vahel. Vabatahtliku kooskõlastamise määr ja tõhusus sõltub paljuski üksikisikute ja rühmade valmisolekust, nõustumisest ja võimest oma tegevust organisatsiooni teiste liikmetega seostada.
käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon. Asklepiose sümboliks on maod, keda peeti tema teenijateks. assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. assotsiatiivne luule luule, kus sisu arenguid asendavad assotsiatiivsed (seostel põhinevad) kujutlused. Eesti kirjanduses on iseloomulik Artur Alliksaare (19231966) luulele. Näiteks: Alternatiive Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? / / (Artur Alliksaar.) Athena ka Pallas. Kreeka tarkusejumalanna, kangelaste, sõjakunsti,
sälimise erinevused representatsioonid:analoog representatsiopnid,abstraktsed/sümboolsed representatsioonid skeem (sir F. Bartlett) /"kompresseeritud" Bartletti meetodi demostratsioon/ Reprodutseerimine (ammutamine,taastamine) Põhiliigid:äratundmine,meenutamine,mäletamine (meenutamine). Äratundmine > meenutamine Mälus oleva teabe jõudmine teadvusesse:aktualiseerumine Eesmärgipärane vs spontaane;oluline roll taastamistunnetusel, osundajatel, assotsiatsioonidel (seostel).(Tulving:ammutamise edu sõltub mälus säiliva materjali ning ammutamisel erinevate tunnuste kokkulangevusest;otsustavad ühilduvus,kontekst,seisund) · Järjekorraefektid:rea esimesed ja viimased ühikud paremini · Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus)! · Reministsents:hiljem võib materjal meenuda paremini · Visuaalne ,,hüpermälu" Salvestamisel (enkodeerimisel) ja mälust ammutamisel (reprodutseerimisel) on märgata
ouab vastavat m¨argikuju --> 74 ]> Morfoloogilistel seostel on seega kaks toimetasapinda: m¨argi kuju tasandil (rida B lk. 72) ja m¨argi t¨ahenduse tasandil (rida D lk. 73). Sellist u ¨lesehitust v~oiks p~ohjendada j¨argmiselt: 1. Kaks gruppi ei tarvitse alati kattuda, eriti varajaste laenm¨arkide 105 105 108 108 145 170 172 179 korral: , , , , , , , jne. Uurimaks nende kattuvust on vajalik piisavalt suur andmebaas (u. 500 kannet), enne konkreetseid anal¨
juhul tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. 6.6 Kokkuvõte Eeltoodust selgub, pingejaotust pinnases mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Sageli on mõjutavaid tegureid, näiteks ebaühtlase pinnase erinevate kihtide jäikusi raske hinnata. Kõik toodud lahendused pingete arvutamiseks põhinevad lineaarsel elastsusteoorial, seega lineaarsetel seostel pingete ja deformatsioonide vahel. Eeldada lineaarseid seoseid pinnaste puhul saab ainult väga väikeste pinge juurdekasvude puhul. Kui teatud tsoonides saavutavad pinged pinnase tugevusele vastava väärtuse, muutub seos pingete ja deformatsioonide vahel ja elastsusteoorial rajanevad pingete arvutamise seosed osutuvad ebatäpseks. Kaasaegne pinnasemehaanika üheks uurimissuunaks ongi arvutusmudelite loomine, mis võtaksid arvesse elastoplastseid deformatsioone. Isegi lihtsamail juhtudel
proportsioonid ja kolmnurgad Tegelikult jagub kolmnurkade kongruentsuse garanteerimiseks veel teisigi tingi- musi: piisab sellest, kui näiteks kaks külge ja nendevaheline nurk on võrdsed, või isegi sellest, kui kolmnurga kõik kõrgused on võrdsed. Kõik need tingimused põhi- nevad trigonomeetrilistel seostel. Sarnased kolmnurgad Käesolevas peatükis huvitab meid aga eelkõige see, millal on kolmnurgad „sama kujuga” ehk millal võib neid suurendamise ja vähendamise teel kongruentseteks muuta. Selliseid kolmnurki nimetatakse sarnasteks kolmnurkadeks.
annaabi.ee 
