Tuuleenergia PPT (0)

Tuuleenergia
Ajalugu
Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi
alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud.
Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli
naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud.
Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid
piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis.
Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal.
Tuuliku võimsus oli 150 kW.
Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu
1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula.
Üldine
Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel.
Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja
tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad
tuulegeneraatorid.
Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks
(akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal
asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa
kaduma (soojuseks).
Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud
tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad
horisontaalse rootori ümber.
Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga,
mis asuvad masinaruumis. Rootori diameeter võib
olla kuni 90 meetrit. Tuuleturbiinid võivad olla
kolme, kahe, või ühelabalised. Labad on toodetud
klaaskiuga tugevdatud polüestrist või
puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel
1030 p/min.
Masinaruumis asuvad elektroonilised
komponendid ning masinaruum ise asub torni
tipus.
Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse
kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule
korral kahjustuste ärahoidmiseks.
Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole.
Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist
osa keeratakse vastavalt tuulesuunale.
Tuul
Tuul saab oma jõu Päikeselt, mis soojendab maakera ebaühtlaselt.
Temperatuurierinevused põhjustavad õhurõhkude erinevusi, mis omakorda põhjustavad
õhumasside liikumist. Tuuleenergiat kasutatakse eleltrituulikute käivitamiseks.
Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist.
Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid
kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et
keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste,
nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid
langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid
tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab
tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on,
hooldada.
Tuulegeneraatorid ja keskkond
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal
kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine
ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste
elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport.
Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi
tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii
palju energiat, kui kulus selle tootmiseks.
Tuulegeneraatorid ja linnud
Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole
need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud
linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000
lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu
klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu. Üks uuring väidab, et
migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega
tuuleparkidesse lendamast. Kuna globaalne soojenemine kujutab ka
lindudele palju suuremat ohtu kui tuuleenergia, on RSPB (Royal
Society for the Protection of Birds ) tuuleparkidele oma toetuse andnud.
Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud 2004 aastal läbi
viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala
jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini.
Kõige rohkem...
Kõige rohkem tuulikuid on
Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa
maailma tuuleenergiast. Taanis aga
saadakse tuule abil tervelt 19% riigi
elektrienergiast. Palju kasutatakse
tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis,
Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja
Indias. USA California osariigis asub
maailma suurim tuulepark, mille
koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut,
mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi
elektrienergiast.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
http://thebsreport.files.wordpress.com/2009/05/energy_windmills_california.jpg
http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html
http://www.pakritp.ee/?page=2&subpage=3&type=page&lang=et