Klaasitööd referaat (0)

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID , NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED
REFERAAT
Juhendaja :
Koostaja :
11 ATM
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Autoklaaside liigitus 4
1.1.Lamineeritud ohutu ( mitmekihiline ) klaas 4
1.2.Karastatud ohutu klaas 5
1.3.Pakettklaas 5
1.4. Komposiit turvaklaas 6
1.5.Eritooted 6
2.Klaasikahjude parandamine 8
2.1.Klaasi parandamine vaiguga 8
3.Kokkuvõte 11

Sissejuhatus

Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel.
Auto klaasidele on kujunenud nüüdseks mitmesuguseid ülesandeid. Üheks ülesandeks on turvalisuse tagamine. Kui varasematel autodel olid klaasid tehtud tavalisest klaasist, mis avarii korral teravateks ning ohtlikuteks kildudeks purunesid, siis tänapäevastel autodel on klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks. Kindlasti üheks ülesandeks on veel kaitse välisilmastiku eest – niiskus, müra, UV kaitse jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele.
Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat.

Autoklaaside liigitus

Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas

Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast tavalisest klaasi kihist , mis on omavahel kokku liidetud polüvinüülbutüraal (PVB) või polüetüleeni (PET) – tugeva kuid elastse aine vahekihtidega. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigatakse mõõtu ning seejärel asetatakse teine klaas sinna peale. Seejärel asetatakse need kalandrisse ja kuumutatakse u. 100oC juures ning samaaegselt surutakse klaasikihid valtsrullide vahel kokku. Täielikuks valmimiseks ja viimistluseks hoitakse klaasi mitu tundi survemahutis, kus temperatuur on u 120 oC ja rõhk 14 baari .
Lamineeritud klaas eeliseks on see, et ta puruneb ohutult – löögi tagajärjel klaas mõraneb ning ei teki kilde (vt Sele 1), vaid need jäävad PVB-vahekihi külge. Tänu sellele on vigastuste saamise oht märgatavalt väiksem.
Sele 1. Lamineerutud klaas peale lööki

Karastatud ohutu klaas

Karastatud klaas on ühekihiline, mida on võimalik toota erineva paksuse ja värvusega. Karastatud klaasi saamiseks tuleb klaas esmalt kuumutada spetsiaalses ahjus u 600-650 oC juures ning seejärel jahutatakse klaas kiiresti maha. Selle tulemusena tekivad klaasis sisepinged, mis muudavad klaasi vastupidavamaks mehaanilistele mõjutustele ning temperatuurikõikumistele. Tänu sisepingetele puruneb klaas deformatsiooni korral väikesteks kildudeks, hoides sellega ära suuremad vigastused õnnetuse korral.
Tootmisprotsessi käigus tuleb arvestada, et hilisem töötlus peale karastamis on välistatud, mistõttu tuleb servade töötlemine, puurimine ning klaasi mõõtu lõikamine teostada enne klaasi kuumutamist.
Peale karastamist tuleb veenduda, et klaas ei sisaldaks nikkelsulfiidi (NiS) osakesi, sest see võib põhjustada klaasi iseeneslikku purunemist. Kontrollimiseks tehakse heat soak test. Selleks asetatakse klaas eelkuumutatud kambrisse mille temperatuur on 290ºC, selle tulemusena nikkelsulfiidi osakesed hakkavad paisuma ja klaas puruneb. Sellega tuvastatakse praagid tooted ning hoitakse ära hilisemad iseeneslikud purunemised. Purunenud klaasi saab hiljem taaskasutada.

Pakettklaas

Pakettklaas (Sele 2) koosneb kahest või enamast ohutu klaasi kihist mis on omavahel liidetud alumiiniumliistude abil. Klaasikihtide vahel on hermeetiline tühimik, mis on täidetud õhu või erigaasiga. Selle tulemusena saavutatakse heade akustiliste ja termiliste omadustega klaas. Pakettklaase kasutatakse peamiselt busside küljeakendeks.
Sele 2. Pakettklaas
Pakettklaasi halbadeks külgedeks võib lugeda välispinna jäätumise, tihendite deformatsiooni tulemusel klaasi sisepindadele kondentsi tekkimine, võimalikud optilised moonutused ning kohati liiga head akustilised omadused, mistõttu on välishelid summutatud ning ei pruugi kuulda ohusignaale.

Komposiit turvaklaas

Komposiitklaas koosneb kahest klaasikihist, mille sisepindadele on liidetud kaks polüvinüülbutüraali (PVB) vahekihti , mis on omakorda liidetud polükarbonaadist (PC) kihiga. Sellise tehnoloogiaga valmistatud klaas on tugevam, heade isolatsiooniliste omadustega ning PC-kiht tagab kõrge UV kaitse. Sealjuures on see poole kergem lamineeritud klaasist. Komposiitklaase on võimalik kasutada sõiduauto kõikidel akendel kuid selle tootmine on kallis, mistõttu kasutatakse seda vähem.

Eritooted

Lisaks tavaklaasidele on ka eritooted. Näiteks elektrokromaatilised katuseklaasid, milledega on võimalik reguleerida salongi saabuvat valguse hulka ning päikeseenergia läbilaskvusvõimet. Tänu sellele on võimalik hoida salong jahedamana.
Teiseks eritooteks võiks lugeda armeeritud klaasi, mis koosneb klaaslehtedest, erinevatest plastvahekihtidest ja PVB-kihtidest. Kõik need materjalid lamineeritakse omavahel, et tagada võimalikult suur tugevus vastupanule. Enamasti kasutatakse soomusautodel kuulikindluse tagamiseks. Armeeritud klaas on visuaalselt sarnane tavapärase klaasiga kuid kordades paksem ning raskem.
Mõningatel juhtudel ei ole tehnoloogiliselt võimalik soovitud kujuga klaasi valmistada, siis asendatakse see plastklaasiga. Selliseid keerukama kujuga klaase kasutatakse enamasti tagumiste kereklaasidena.

Klaasikahjude parandamine

Autoklaasil on väga oluline roll kerekonstruktsiooni osas ning sõitjate ohutuse tagamisel . Nimelt tuuleklaas moodustab kuni 30% sõiduki strukturaalsest tugevusest ning reisija õhkpadi tugineb oma töös tuuleklaasile, toetudes rakendumise korral vastu klaasi .Seepärast peaks kindlasti tähelepanu pöörama defektidele klaasil. Enamik tuuleklaasi kahjustusi on põhjustatud teiste autode rataste alt lendavatest kividest, mille kokkupõrke tagajärjel tekib klaasi pealmisele kihile täke. Pööramata täkkele tähelepanu areneb sellest edasi mõra, mis võib hakata piirama ning moonutama juhi vaatevälja (Sele 3), sealjuures mõjutades oluliselt sõitjate turvalisust. Sellisel juhul on vaja kindlasti klaas vahetada. Juhul kui täke avastatakse vahetult peale selle tekkimist, on võimalik see parandada.
Sele 3. Juhi vaateväli märgitud kollasega, Zone A ja Zone B tähistavad parandatavaid pindu

Klaasi parandamine vaiguga

Klaasi on võimalik parandada ainult siis, kui täkkest ei ole arenenud mõra ning PVB vahekihid ei ole kahjustada saanud. Parandada on võimalik täkkeid, mille maksimaalne diameeter on kuni 4 cm ning siseosa diameeter kui 0,5 cm. Samas peab jälgima, et defekt ei asetseks juhi vaateväljas või klaasiservale lähemal kui 10cm (vaata Sele 4), milliseid kahjustusi on võimalik parandada).
Parima võimaliku tulemuse saavutamiseks peaks kahjustada saanud koha koheselt katma kleebisega, et vältida niiskuse ja mustuse sattumist tekkinud mõradesse, kuna hiljem on seda sealt raske kätte saada ning tulemus ei jää piisavalt kvaliteetne.
Sele 4. Kahjud mida on võimalik parandada
Klaasi parandamise protsess toimub järgmiselt:

Vajadusel puuritakse täke suuremaks (Sele 5).
Sele 5. Täkke puurimine

Seejärel toimub vakumeerimine, mille käigus eemaldatakse mustus ja niiskus. Protsessi korratakse vähemalt kolm korda kuni niiskus ja mustus on täielikult eemaldatud ;

Peale täkke kuivatamist sisestatakse vaakumi ning surve abil mõrasse vaik (Sele 6). Protsessi korratakse vähemalt kolm korda, et vaik jõuaks täielikult mõra põhjani;
Sele 6. Vaigu sisestamine

Täkke pealmine kiht täidetakse tugevama vaiguga, mis kaitseb kulumise eest;

Vaik kuivatatakse UV-lambiga, mille käigus moodustub ühtlane mass;

Lõpetuseks poleeritakse täkke piirkond, et eemaldada ebatasasused.
Tihtipeale on eelaimdus , et parandatud klaas on sama hea kui uus klaas, ning lõpptulem jääb perfektne. Paraku aga ei ole võimalik klaasi taastada selliseks nagu see oli enne löögi saamist, sest tahestahtmata jääb vaigu sisse õhumulle või karedaid pindu, mida ei ole võimalik täielikult vaiguga katta . Seepärast ei tohigi vigastatud pind jääda juhi vaatevälja, kuna see võib segama jääda (vt Sele 7).
Sele 7. Täke enne ja peale parandamist

Kokkuvõte

Kuna autoklaasidel on väga oluline roll sõitjate turvalisuse tagamiseks, siis ei tohiks kahjustustele tähelepanu pööramata jätta. Kui asjaga koheselt tegeleda, on lõppkokkuvõttes kahju likvideerimine odavam ja vähem tülikam, kuna täkke kõrvaldamine võtab oluliselt vähem aega kui klaasi vahetamine ja on kindlasti ka soodsam .
Tänapäevase tehnoloogia arenguga on klaaside valmistamise tehnoloogiad muutunud ning vastavalt otstarbele on võimalik valida sobilik klaas oma sõidukile. Alustades armeeritud klaasidest, lõpetades päikeseenergiat neelavate klaasidega. Sellega on tagatud iga kliendi rahulolu, muutes autosõidu veelgi mugavamaks.