TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Eduard Kärstna
INNOVAATILISED
VÕIMALUSED VÄHENDADA UMMIKUID
Referaat
Õppekava
TABB02/17
Tallinn 2018
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
edward.kyarstna
Õppematerjali autor
Teslas näiteks väidetakse, et inimkond on ainult 2 aasta kaugusel sellest, et „saaksime enda autos magada“. (Konovalov 2017) Täna 99,9% autodel tänavatel ei ole veel tehnoloogiat, et saavutada täielik autonoomsus. Isesõitvad autod ei jõua teele tähelepanuväärselt enne 2020 aastat, kuid arvatakse, et juba aastal 2040 on 95% müüdud autodest on täielikult autonoomsed. (Konovalov 2017) Sellised suured muutused ja võimalused tõmbavad ligi ka suure konkurentsi. Tehnika ettevõtted, peamiselt Google, Tesla ja Apple, otsivad võimalusi, kuidas võita auto tootjaid nende enda valdkonnas. Hetkel see neil ka edeneb ning paistab, et nad on võitmas – nii Google kui ka Tesla on juba sõitnud prooviautodega miljoneid kilomeetreid autonoomselt. Tegelikult ei istu autotööstuses toimetavad ettevõtted ka käed rüpes, peale Tesla töötavad ka GM, Daimler, Volvo, Ford, Jaguar Land Rover, Audi ja BMW lahenduste kallal
Liikluse ja autode ajalugu REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm : AT- Juhendaja : dots. H.Jokk 11.03.2012 TTK Tallinn 2012 Chris Müür 2 11.03.2012 TTK SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................................5 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED............................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6 Liiklusmärkide ajalugu ................................................................
Ei ole kaugel see hetk, kui autojuhtimisoskused muutuvad üksikute harrastajate hobiks. Koos autotööstuse arenguga kasvas ka tootmise ja arenduse keerukus. Autotootjad olid sunnitud pidevalt kohaneda uute väljakutsetega, kaasata sadu uusi partnereid, tarnijaid, arendajaid, et liikuda konkurentsivõimelises tempos. Paljudel riikidele need väljakutsed osutusid üle jõud käivateks, teistele aga vastupidi – avasid uued uksed ja võimalused. Aastani 2005 USA juhtis maailma autotootmist. 1929. aastaks oli maailmas kasutusel 32 028 500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli neist 90% tootnud. Tol ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimese kohta. 2006 aastal Jaapan esmakordselt ületas USA-d ning hoidis esikoha kuni 2009 aastani. Sellest hetkest esikohta hoiab Hiina, mis ainuüksi 2010 aastal tootis kaks korda rohkem autosid kui eelmine liider – Jaapan [2]. Tänavu juba müüakse ligi 80 miljonit uut autot aastas
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi
Kogukonnatunne tugevneb Autosõitjad on üksteisest isoleeritud, samas kui rattasõitjad suhtlevad omavahel ning teiste linnaelanikega, mis parandab kogukonna sotsiaalset sidusust. Liiklejate ohutus Autostunud USA linnas Orlandos (uuringu teinud ülikooli kodulinn) suri 2000. aastal liikluses 100 000 elaniku kohta 18,8 inimest aastas, ent rattarohkes Hollandis oli kümme aastat tagasi vastav näitaja vaid 7,5. Vähem ummikuid Iga rattur jätab ühe auto koju. Sel moel vähendavad ratturid ummikuid ning parandavad tegelikult ka autosõitjate liikumisvõimalusi. Autode hulga vähenemine 10% võrra tipptunnil suurendab autode keskmist kiirust 10 km võrra tunnis ning vähendab sõiduaega 25% võrra. Vaiksemad linnaosad Paljud kunagised vaiksed linnaosad on tänapäeval täitunud autodest. Selmet juurutada keerulisi liikluse rahustamise võtteid, võiks autod lihtsalt asendada jalgratastega. Ka linna rahakoti tervis paraneb
prestiizi tundeid ning teevad seda tunduvalt suuremal määral kui suudab ühistransport (Hiscock, MacIntyre, Kearns, Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma transpordipoliitikas on täheldatav uus realism, mis väljendub järgmistes arusaamades (Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist keskkonda (Banister, 2000).
sõiduki kaaluga. · Pidurdusabi jälgib sõiduki pidurdamist. Kui süsteem otsustab, et tegemist on hädapidurdusega, siis võetakse automaatselt kasutusele kõik olemasolevad meetmed, et sõiduk kiiresti pidama saada. KOKKUPÕRGET LEEVENDAV PIDURDUSSÜSTEEM Kokkupõrget leevendav pidurdussüsteem on mõeldud selleks, et juhti ähvardava kokkupõrke eest hoiatada või kui kokkupõrge on vältimatu, siis vähendada kokkupõrke raskust, rakendades automaatset pidurdust. Süsteemi ,,silm" on iluvõre taha paigaldatud radar. Radar kiirgab pidevalt ja tagasipeegeldunud signaali analüüsitakse samuti kogu aeg. Kui süsteem avastab teel takistuse või teise sõiduki, siis määratakse kindlaks selle kaugus ja lähenemise kiirus. Kui lähenemise kiirus ületab lubatu, siis annab süsteem juhile kohe märku esipaneelil asuva tule ja helialarmi abil. Kui süsteem otsustab, et
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Närvivõrkude rakendusvaldkonnad IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid Referaat Juhendaja/õppejõud: Kaido Kikkas Üliõpilane: Sergei Novikov 179797 Üliõpilase meiliaadress: [email protected] Õppekava nimetus: IT süsteemide arendus Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Mis on närvivõrk?................................................................................................................4 Närvivõrkude rakendusvaldkonnad......................................................................................5 Rakendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid