Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Semiootika eksamikusimused - sarnased materjalid

semiootika, peirce, semioloogia, semioos, semantika, lingvistika, semioosi, formaalne, bioloogia, diakroonia, lotman, invariant, teadused, märke, langue, parole, ökonoomika, biosemiootika, matemaatika, kursus, loogika, semiootikas, kultuurisemiootika, juri, sebeok, diskursus, isomorfism, matemaatikast, spekulatiivne, morris, reaalsus, teisendus
thumbnail
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?

Semiootika
176 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Semiootika alused

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid

Semiootika
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Semiootika alused kordamine

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.

Semiootika
123 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Semiootika alused konspekt

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.

Semiootika
83 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Biosemiootika eksam

BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele

Semiootika
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Semiootika alused konspekt

Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu

Semiootika
116 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Semiootika alused

Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased.

Semiootika
273 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Semiootika alused

protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. · Biosemiootika

Semiootika
22 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Ökosmeiootika eksamiks kordamine

ecocriticism ­ nii inimese ja teiste loomade kui inimese ja küberneetika erisuste põhjendamisest Ökosemiootika mõiste Ökosemiootika lähtub seisukohast, et organismi ja keskkonna suhted on märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid

Semiootika
10 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Sünkroonia ­ diakroonia Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond üldgrammatika. Diakroonia. Olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. D. on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) ­ muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Semiootika ja märgid

Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA ­on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k

Psühholoogia
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kultuuriteooria eksami küsimused

· Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest.

Kultuur
46 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid ­Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi)

Semiootika
170 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3

Semiootika
76 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Sissejuhatus semiootikasse

Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) ­ esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus ­ Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos ­ loomuse järgi Hermogenes ­ kokkuleppe järgi

Semiootika
452 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.

Semiootika
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
10 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA ­on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.

Semiootika
430 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Semiootika KONSPEKT

1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" ­ lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)

Semiootika
46 allalaadimist
thumbnail
18
docx

LOENGUKONSPEKT semiootika

Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine ­ silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 ­ pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ­ ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist

Semiootika
10 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Zoosemiootika

jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest. Morris semiootika ja psühholoogia vahel, üritas tuua rohkem semiootikat psühholoogiasse ja psühholoogiat teaduspärasemaks ja rakendada seda ka teiste liikide peal peale inimeste. Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
26
doc

SEMIOOTIKA AJALUGU II

Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.

Semiootika
12 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon 7) mõtte ja semantika vahekorda ­ vahetame mõtteid, mida võib nim, pragmatiliseks tähenduseks; nt erinevad võimalused kuidas öedlda, et aken klassis kinni panna, kuidas oma mõtet selles osas teistele edasi anda, samas sõltub kuidas inimesed siis ise mõistavad seda. Keel aitab seostada teavet, seda saada ja mõista. Meie teadmises maailmast sõltuvad väga suurelmääral keele olemasolust. Suhtlemine keele abil aitab ka neid teadmisi muuta (vahel valeks/õigeks).

Pedagoogika
396 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Semiootika

Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character,

Semiootika
11 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kirjandussemiootika

jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise omadused. T. tegeleb peamiselt proosaga. “Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad: - semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine - süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon - T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele. stilistika fonoloogia kompositsioon süntaks temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

M.Lotmani kordamis küsimused eksamiks+vastused

Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid.

Semiootika
589 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte

oleks lapse õppeprotsessi pärssiv, sest tal oleks juba olemas päritud mõttevorm, mis seaks piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel on ka sarnane geenipagas, siis sarnaselt käitudes võivad avalduda samad omadused kindlas keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus.

Semiootika
4 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kognitiivne lingvistika

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4

Semiootika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun