EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi-
· Sama autori mitu publikatsiooni. Esitatakse ilmumise järjekorras . Tallinna Ülikool on innovatiivne uue põlvkonna ülikool (Tilly 1995, 1998, 2003). · Sama ilmumisaasta puhul: (Tilly, 1995a; Tilly, 1995b). · Viide mitmete autorite publikatsioonidele eraldatakse semikooloniga autorid. Tuuakse tähtsuse või ilmumisaja järjekorras. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut on e-õpet tõhusalt rakendanud juba aastakümneid (Sanders, 1993; Tilly, 1999). · Organisatsioon. Multikultuursuse arendamine on üks Eesti riigi põhiülesandeid (Eesti Integratsiooni Sihtasutus, 2007) · Dokument. Mitte-eestlaste integratsioon on oluline prioriteet (Eesti Lõimumiskava 2008-2013). Pika nimetuse korral: (Eesti Riiklik...1997) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 33 11
Juba resümeesd lugedes näen, et oma teooriaosas kasutab ta baasmaterjalidena Luhmanni ja Habermasi teksti, mis on natukene hirmuäratav. Teisalt on aga hea, et mul oleks võimalik kasutada ka klassikute teoseid oma teooriaosa kirjutades. Selle uurimistöö kirjandusest jäävad mulle silma veel mõned allikad, mis sobiksid ka minu uurimistöö baastekstiks. Näiteks Barber, Alison E. (1998) „Recruiting Employees. Individual and Organizational Perspectives“ ja ka Breaugh, J. A., & Mann, R. B. (1984) „Recruiting source effects: A test of two alternative explanations“. Viimane tundub huvitav, sest seal tundub juttu oolevat kahest erinevast värbamise meetodist, või lähenemisest värbamisele. Vähemalt pealkirja järgi. Mulle pakuvad huvi ka Rynes’i kirjutised. Kõik haakuvad minu teemaga hästi vähemalt pealkirja järgi otsustades. Rynes, S. L., Bretz, R. D., & Gerhart, B. (1990) „The importance of
Kas kõiki neid allikaid vaatasid paberil? Kui midagi netist, siis võiks lisada vastavad lingid, panen ühe suvalise näite. Ma kõiki vormistausasju siin ei vaadanud Agenti, P.A. Corporate Communication. 5-th ed. Boston: McGraw-Hill/Irwen, 2009, 313 p. Kasutatud 01.01.2016 http://www.tipatapa.ee Bovée, C.L, Thill, J.V. Bisness Communication Today. 4th ed. New York: McGraw-Hill, 1995, 676 p.7. Braedyn, A.M. Effective Organizational Cock, G., Witte, K., Nieuwkerke, S. (1998). Effective Communication within the Organization. Drenth, P.J.D., Thierry, H., Wolff, C.J., Handbook of Work and Organizational Psychology (pp387-400). Hove: Psychology Press Ltd. Fiske, J. Introduction to Comminication Studies. 2nd ed. London; New York: Routledge, 1996, 1997, 203 p. Grunig, E.J. (1992). Exellence in Public Relatsions and Communication Management. Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers Hirokawa, Y. R. & L
araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli
juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale. Kui loetelu sisaldab mitte-ladinatähestikulisi allikaid, tuuakse esmalt ära ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast
Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e
araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli
ühiste eesmärkide nimel ja soovib sinna jääda kauemaks. Otsese juhi toetuse ja juhipoolse arendamise tunnetamise analüüsimisel ilmnes, et juhipoolse toetuse tunnetamine on seotud nii organisatsioonile pühendumisega kui ka tööga rahuloluga. Juhilt saadava informatsiooni tunnetamise analüüsimisel selgus selle oluline seos mitte ainult tööga rahuloluga, vaid ka töötaja tööst haaratusega. Juhid, teades sotsiaalse toetuse ja tööga rahulolu ning organisatsioonile pühendumise seoseid, saavad mõjutada töötaja töösse suhtumist igapäevase töö käigus. Tähelepanu peaks pöörama alluvate erinevatele vajadustele ehk kas töötaja vajab pigem tööks vajalikku abi, tunnustamist, täiendavat informatsiooni, avatud probleemide käsitlemist või on kokku leppimata aasta eesmärgid. Alluv ei tea, kuidas tema tööd hinnatakse, vajab innustamist ja suunamist, edaspidist tegevusplaani, mis toetab alluva arengut. Kui juht hoolib oma
ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades
lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. (Selles konspektis on ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud 1,0 reavahet.) Tööde mahtu arvestatakse täheruumides ja ilma lisadeta (s.t kuni kirjanduse nimestik k.a). Muusikaerialade (interpreedid, heliloojad, helirezissöörid) lõputöö maht on 20 000-25 000 tähemärki ehk 0,5 autoripoognat (12-15 lk). Nendel erialadel võib kirjutada ka pedagoogilise
· ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile (Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; Tartu Ülikool Õpetajate seminar - eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi;
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng...........................................................
· ei liialdata võõrsõnadega; · tuleb hoiduda tõlkevääratustest; · peab vältima paljusõnalisust; · tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; · kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoiduda tuleb võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile (Referaadi vormistamine ... 2005). 3. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: - kooli nimetus; - eriala osakond; Tartu Ülikool - autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi;
Seetõttu tulebki muudatuste juhtimise protsessis kõige rohkem tähelepanu pöörata inimlikule aspektile. Muudatuste juhtimine 12 KASUTATUD KIRJANDUS Ajmal, S., Farooq, M. Z., Sajid, N., & Awan, S. (2012). Role of Leadership in Change Management Process. Abasyn University Journal Of Social Sciences, 5, 111-124. Armenakis, A. A., & Fredenberger, W. B. (1997). Organizational change readiness practices of business turnaround change agents. Knowledge Process Management, 4,143–152. Bringselius, L. (2014). Employee Objections to Organizational Change: A Framework for Addressing Management Responses. Organization Development Journal, 32, 41-54. Eby, L. T., Adams, D. M., Russell, J. E. A., & Gaby, S. H. (2000). Perceptions of organizational readiness for change: factors related to employees’ reactions to the implementation of team-based selling
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2
palju paremaid tulemusi kui autoritaarne käsk ülevalt. McGregor nägi neid kahte teooriat eraldi üksustele. Teooriat Y on raske rakendada massidele, kuid saab edukalt kasutada spetsialiste hallates. Mcgregor tegi ettepaneku, et juhtkond võib üldjuhul kasutada mõlemat teooriat töötajate motiveerimisel, kuid paremaid tulemusi annaks teooria Y kasutamine, sest X on kõrgema taseme vajadustega. Siiski, teooria Y osalusjuhtimisstiil pole alati parim juhtimisstiil. Schein kasutas Mcgregori tööd leidmaks tõhusat juhtimsistiili, mis sõltub juhi eelistustest, varasemast kogemusest, sisemisest juhist, prganisatsiooni kontekstist, mis sobib keskonnale tervikuna ja töökohale. Teooria X juht teab ainult autokraatliku reziimi, kuid teooria Y juht saab valida, kas olla autokraatlik, patroneeriv, nõuandev või osalusdemokraatlik. Mcgregori teooriad on kasulikud analüüsiks, ning samuti piisavaks sekkumiseks. (Provenmodels.com, 26.01.2011)
sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid tutvustusi, mis ei põhine autori vahetutel vaatlustel, kuid teenivad ome- tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu- kirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on loodus- keskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem kirjanduslikule tekstile iseloo- mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa- matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme- kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused. Eesti looduskirjanduse lugu 241 Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome- impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo- duskogemuse edasiandmist
Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis Kuressaare G?mnaasium Välismaised investeeringud ühe elaniku Uurimistöö koostamisest kohta 1998.a. (USD) 500 407 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on tekstile 400 selgituseks, 251 247 aitavad selle sisu paremini edasi anda. Algandmeid sisaldavad suuremahulised 300 191 200 tabelid esitatakse 132tavaliselt 113 töö lisas. Vt.USD kuidas teha arvutil. 83
Töö vormistami- sel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Ainetöö esitatakse paberkandjal kiirköitjasse köidetu- na. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Töö faili nimi peab sisaldama töö esitaja nime ja rühma tähist (perenimi_eesnimi_rühmatähis). Kursusetöö / uurimistöö on juhendaja suunamisel kirjutatav õpilase iseseisev teaduslikku laadi kirjalik töö, kus õpilane süstematiseerib olemasolevaid fakte ja mõisteid, loob seoseid ja esitab käsitletava probleemi järeldusi ja ettepanekuid. Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle 4 saavutamise teed ja võtted, vaieldavad seisukohad, töö teostaja oma arvamus nende käsitlemi- sel jne. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne, mille vormistamise nõuded esitab praktika
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) Teine artikkel käsitleb m
Teine suure erinevus rühma ja meeskonna vahel on see, et rühmadel reeglina pole välja kujunenud stabiilset koostöökultuuri ja kodukorda, sellepärast tekivad sagedamini ka konfliktid töötajate vahel. Erinevalt rühmatööst omab tõeline meeskonnatöö sünergeetilist efekti see tähendab, et töö tulemus ei ole mitte lihtsalt individuaalsete töötajate töö tulemuste summa, vaid midagi oluliselt enamat. (Wienclaw, 2008, 1-10). Kuid mitte kõiki meeskondi ei looda ühtviisi organisatsioonilise käitumise teoorias eristatakse nelja meeskonnatüüpi: 1.1. Mänedzeri poolt juhitud töörühm (manager-led work team), kus mänedzer on vastutav nii töörühma tegevuse organisatsioonilise kui ka sisulise poole eest. Ehkki küll töörühma liikmed on vastutavad konkreetselt oma töö tegemise eest, ikkagi vastutab ainuisikuliselt töörühma kui terviku efektiivse toimimise eest. (Ibid.,1-10). Selline töörühma variant on Eestis väga levinud
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on tekstile sel- gituseks, aitavad selle sisu paremini edasi anda. Algandmeid sisaldavad suuremahulised tabe- lid esitatakse tavaliselt töö lisas. Vt. kuidas teha arvutil. Näited: Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (USD) 500 407 400 300 251 247 191 USD 200 132 113
jne. Veel aitavad kirjandust avada erinevad analüüsimeetodid, teooriad, kirjanduskeele iseloomulikud jooned. Palju aitab kirjandust avada ka keelteoskus, seda nii selleks et lugeda erinevaid teoseid originaalkeeles, et näha ka keele taha (originaalkeel annab edasi keele traditsiooni, kultuurieripärasid jne).Oskus mõista kujundeid ja võime tajuda ja mõtestada teksti, leida intertekstuaalseid seoseid jne. Kirjanduse uurimise otstarve on jõuda nende oskuste ja teadmisteni, teha need teadmised kättesaadavaks, luua seoseid ja teooriaid, mõtestada ja rikastada vaateid, luua kaanoneid. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris
Vermeeri järgi tuleks selgusele jõuda, mis on teksti skopos (eesmärk)? Kellele tõlgin? Kellele jään seejuures truuks? Kas tõlgin kultuuri või autorit? Või semiootilisest vaatepunktist kellele teen märgid mõistetavaks või jätan ära, sest on ju seegi märk omaette. Samas on kultuuriruum alati intertekstuaalne. Seetõttu ei saa eristada, millised tekstid on primaarsed. Õigupoolest ei eksisteeri ühtki puhast teksti ja see tähendab, et mille alusel panna tekstile piirid. Tõlkija peab kindlaks tegema tõlgitavuse astme ja töötama välja tõlkestrateegia. Minu strateegia on toetuda märkide ülekandmisel autoriteetsetele tõlkeallikatele st antud artikli terminoloogia tõlkimisel toetun eesti keelsetele feministlikele tekstidele. Kasutan paralleltekstide abi ja võrdlevat meetodit. 3
paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastišš) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju,
zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju,
hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu uurimisprotsessi mõistmiseks. Kvantitatiivse uuringu meetodikirjelduses tuuakse kindlasti välja uurimisobjekt (s.o vaatlusüksused laiemalt mõistetuna: uuritavad isikud, kollektiivid, artiklid, reklaam jne), koht, muutujad, piirangud jm, valimi moodustamise alused. Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses on saadud n-ö lisaandmeid, mis ei seondu otseselt uurimisprobleemidega, aga võivad muudes seostes siiski huvi pakkuda, võib esitada need lisa(de)s. Tulemuste juures tutvustatakse ainult antud töö tulemusi, neid ei suhestata veel muude uurimustega ega anta neile hinnangut. Arutelu osas suhestatakse saadud tulemused varasemate uuringute tulemustega ning osutatakse nii kokkulangevustele kui erisustele
· Dynamic capability is "an ability to perform view (RBV) theory to improve its static nature through adding ,,dynamic renewal of competences and strategic ,,capabilities the basic functional activities of the firm", "appropriately adapting, integrating, and reconfiguring internal (Collis, 1994: 145) and external organizational skills, resources, and functional competences to match the requirements of a changing · Dynamic capability is high-level (repeated) environment" (Teece et al., 1997: 515). · Dynamic capabilities is focused on developing competences routine. (Teece et al., 1997: 515), either through retirement,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema i
Arutelu Arutelu peamisteks ülesanneteks on: · kõige olulisemate tulemuste väljatoomine; · järelduste ja ettepanekute tegemine; · töö edasiarendamise võimaluste analüüs. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Arutelus võib püstitada uusi probleeme, mis tulenesid töö tulemustest. Arutelus ei tõsteta töö eelnevate osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku. Arutelus võivad sisalduda viited tekstile ja kirjandusele. 8 Kokkuvõte Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina. Kokkuvõtte võib esitada ka numereeritult või teesidena. Kokkuvõte ei püstita uusi probleeme ega tõsta töö eelnevate osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile ega kirjandusele. Uurimustöö sisule esitatavad nõuded
Kultuur tähendab kogu inimtegevust ja rõhutab ühiskonna sümboolset-keelelist-kujutuslikku mõõded. See sisaldab totaalset minevikukäsitlust (ühiskond, teadus, igapäevaelu jms), et anda minevikust mitmekesine pilt ja problematiseerib sotsiaalseid vastandpaare (eliit vs rahvas, tootmine vs tarbimine jne). Uus kultuuriajalugu uurib 5 kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seoseid. Vanemat eesti kirjanduslugu uurib kirjandusajalugu, kultuuriajalugu, inimtegevuse sotsiaalseid ja sümboolseid tähendusi, suhtlusskeeme, argikultuuri, väärtuseid jms. See üritab tähistada kirjanduse rolli kultuurisüsteemi. Läheneda võib looduse- ja ruumikujutusest, soomudelitest, kultuuride kohtumisest jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kirjandust võib käsitleda kui kultuurimälu teabekandja. Kirjanduse
kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi. Konkreetse teksti puutuva informatsiooni kogumine, nt tegelased, miljöö, sündmused, retoorilised ja narratiivsed võted, vaatepunkt jne. Kirjandusteadlane eelkõige tõlgendab ehk pöörab tekstile intensiivset tähelepanu. Tõlgendamine on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse lepind, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
