Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. ...
kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd Seltsiliikumise teke Eestlaste silmaringi avardas seltsidesse astumine. Seltsid oli kindla põhikirjaga oma algatuslikud ühendused. Euroopas levis see alates 18.sajandi teisest poolest, Eestis olid sellega seotud algul ainult baltisaksa aadlikud, haritlased ja linnakodanikud. Esimesed eesti soost haritlased (Faehlmann, Kreutzwald jt) koondusid Tartus asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Selts ise oli saksakeelne, peamiselt olid seal baltisaksa haritlased. Laulu- ja karskusseltsid
ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja seltside rajamisele andis eriti suure tõuke esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Korraldamisel võeti eelkõige eeskuju baltisakslastest, sest see tõstis rahva eneseteadvust ja rahvuslikku vaimu. Üldlaulupeost võttis osa 46 koori ligi 800 lauljaga. 1870. aasta oli seltsiliikumise kõrgaeg. Laulu- ja karskusseltsidele lisaks loodi sel aastal ka põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus-, ja käsitööliste seltse. Sinna võisid kuuluda ainult mehed. Seltside eesmärgiks oli rahvast harida, kultuurielu edendada, kuuluda ühtsesse kommuuni, rahvusuhkust tunnustada ja levitada, kaitsta kõigi võrdseid huve, keelt, kultuuri uurida, arendada ja majandust tugevdada. Veel seltse: laevaselts Linda, Eesti Kirjameeste Selts. 1. laulupidu 2
aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv
Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. 2. Nende perioodide sarnased ja erinevad jooned 2. Rahvusliku ärkamise elitaarse, haritlaste, seltsiliikumise ja poliitilise liikumise etappide juhid ja põhjendus, miks just nemad. Jakob Hurt- tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. Võitles emakeelse kooli eest, oli Eesti Kirjameeste Seltsi juht, 1. Laulupeokõne pidas. · Carl Robert Jakobson- sai tuntuks 1868
Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja lauljat, oli samuti korraldatud Vanemuise seltsiliikumise poolt. Laulupidu kasvatas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet, samas pannes aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele. Peale esimest üldlaulupidu hakati rajama hulgaliselt laulukoore ja orkestreid üle kogu Eesti. Üldine haridustase oli tõusujoones, aina rohkem oli võimalus panna lapsi kooli ja üha rohkem oli võimalus koolist saada. Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu
valitseda". Seega on Pätsi väide, et riigipööre korraldati rahva huvides, mõeldes inimeste heaolule ja tahtele. Küll aga me näeme, et see nii ei ole, sest keegi ei küsinud kordagi eestlaste käest, kas nad soosivad autoritaarset Eestit, sest valimisi ei toimunud. Inimesed ei saanud avaldada oma arvamust valitsuse kohta, sest aset hakkas leidma kodanikuvabaduste piiramine tsensuur, riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise ja haridusasutuste üle. Rahva huviks ei saa olla oma vabaduste piiramine, seega ei toimunud võimuhaare rahva huvides. Küll aga näeme me, et kasu lõikavad need, kes pöörde läbi viivad. William Tomingase hinnangu järgi Päts ,,olles pandud sulaseks peremehe poolt, kuulutab ta peremehe nõrgamõistuslikuks ja võtab ta õigused üle ettekäändel, et teda arstida." Laialdaste õigustega president sai teha teoks vabadussõjalaste ühingute sulgemise ja nende arreteerimise. Oma
ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal, erinevalt keskajast, ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud Euroopa rahvaste kujunemine. Rahvuslik liikumine algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest, eriti siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja
Usuline ärkamine- inimesed pöörasid taas selja oma vanadele pattudele. Lõpetasid kõrtsiskäimise, mõisa tagant varastamise. Koondusid kogudusteks ja ehitasid ise palvemaju, uurides pühakirja. Välja ilmus prohveteid. Uue kirjaviisi tähendus- arenes välja kirjakeel. Said alguse esimesed eestikeelsed ajalehed ja üldine kirjaoskus oli välja kujunemas. Perno postimehe ja jannseni tähtsus- ajaleht oli rahvust ühendav. Tuli nimetus eestlane, mis polnud halvustav. Seltsiliikumise roll rahvuslikus liikumises- seltsidesse kogunesid mitmekülgsed isiksused, kelle esilekerkimine oli ärkamisajale iseloomulik. Mitmed seltsid panid rõhku rahva hariduse edendamisele, eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule arendamisele. Eesti kirjameeste selts, eesti üliõpilaste selts, Tartu eesti põllumeeste selts. Karsklusliikumise tähtsus, Reimann- karsklusliikumised tegelesid rahvaharidustööga, meelelahutusega. Rahvuslikud eesmärgid. Reimann esitas eesti autonoomia idée
..................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................ 15 3 SISSEJUHATUS Eesti rahvuse ja riigi kujunemisel on kodanikualgatusel olnud otsustav osatähtsus. Rahva omaalgatuse teke XIX sajandi teise poole seltsiliikumise näol ja selle jätkuv hoogustumine ning laienemine tegi võimalikuks eestlaskonna rahvuslike eesmärkide saavutamise, kindlustas ühtekuuluvustunnet ning sai oluliseks kogu ühiskonnaelu suunamisel. Olulisim on, et omaalgatuslike organisatsioonide võrgustiku näol lõid eestlased endale võimalused osaleda omavalitsuste kaudu avalike asjade korraldamisel. Inimeste koostöötahe tegi võimalikuks Eesti riikluse rajamise ja selle taastamise pärast okupatsioone
esindatuse parlamendis. Seal viivad nad läbi seadused ühiskonna ümberkorraldamiseks. Õiglane ühiskond on demokraatlikult valitsetav. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine 3) seltsiliikumise etapp koondas rahvuse ulatuslikumaid kihte nii elukutse (käsitöölised, kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise eest 5) võitlus omariikluse saavutamise eest oli rahvusliku liikumise kõrgeim etapp. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga
aasta riigipööre olla kodanike huvides oli see, et rahvas oleks tahtnud näha valitsusjuhtidena vapse, mitte sotsialiste, kes vägivaldselt võimu haarasid, mis Eesti vabariigi seaduste järgi , koguni ebaseaduslik oli. Kuidas saab siis ebaseaduslik võimu haaramine olla riigi või rahva huvides? Rahvas ei saa pärast pööret ka avaldada oma arvamust valtsuse kohta, sest riigis kehtestatakse tsensuur. Samuti kehtestatakse riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganisatsioonide ja haridusasutuste üle. Nii kaotab rahvas igasuguse riigi poliitikasse kaasarääkimise võimaluse. Kokkuvõtvalt 1934. aasta pööre ei arvestanud rahva huvidega. Samuti ei olnud riigipööre riigi huvides, sest võimu püsimine väikese Pätsiga seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal avaldada NSVL 1939.aasta septembris neile survet, saavutamaks nõukogude sõjaväebaaside toomise Eesti pinnale.
asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis "Vanemuine". Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises. Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus ülikooli kirikus, Eesti
alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa.
Tööstuse areng 19. sajandil, raudtee tähtsus; Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva. Tööstusharud: tekstiilitööstus, paberitööstus Kundas, tsemenditehas Aseris Majanduse arengule aitas kaasa raudteede rajamine. Esimene raudtee rajati 1870. aastal, marsuudil Tallinnast ---> Peterburi. Arenes ka laevandus: Tallinn kujunes sisseveosadamaks Pärnu väljaveosadamaks Toimus kiire linnastumine. Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng; Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas · Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka
Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes. II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole. Nimetatakse ka hernuhuutlasteks, vennakesed kuna käsitlesid kõik inimesi vennakestena. Meeldisid talurahvale kuna pidasid kõiki võrdseks. Avasid koole, andsid välja koolikirjandust ja tõlkisid Piibli eesti keelde. Tegid lõpu eesti viimsetele paganlikele riismetele
alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa
5) Poliitilise killustatuse kaotamine sakslased, itaallased(rahvus on jagatud paljude väikeriikide vahel) 6) Eesmärgiks ka oma riigi loomine Rahvuslik liikumine jaguneb neljaks: 1) Elitaarne etapp kujuneb rahvuslik eliit(kirjanikud, kunstnikud, haritlased) hakkavad väärtustama rahvust 2) Haritlaste etapp haritlaste liikumine -> rahvuslikku liikumisse ei ole haaratud vaid eliit, vaid sinna kuuluvad ka haritlased, üliõpilased, kooliõpetajad 3) Seltsiliikumise etapp kaasa on haaratud ka juba massid, peamiselt tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid Eestis) 4) Majanduslik poliitilise liikumise etapp tekivad esimesed erakonnad, kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia
19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi
D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine medias oli keelatud. H) Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. I) Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm. kampaaniaid. 2. Võitlus opositsiooniga: Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside
1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega
saksakeelse teatri tegemise ja vaatamise traditsiooni eestlaste või eestimeelsete entusiastide eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis märkame teatri loomise põhjuseid ning talle seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt käsitletakse eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865). Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka
- Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra kihelkonnakoolis; ajalehtede ,,Perno Postimehe" ja ,,Eesti Postimehe" väljaandja, kirikulaulude tõlkija, küla- ja ajalooaineliste juttude autor; eluaastad 1819-1890). Väheste tippharitlaste kõrval moodustasid enamiku rahvuslikust intelligentsist rahvakoolide koolmeistrid, kes said eestlaste seltsiliikumise eestvedajateks ning rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 10 3. Rahvuslik liikumine Eestis: 3.1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu.
Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid: · Elitaarne etapp osalevad tippharitlased (kirjanikud, kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama. · Haritlaste etapp suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad) · Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse · Poliitiline etapp kujunevad poliitilised erakonnad, esiplaanile tuleb oma riigi nõue Saksamaa rahvuslik liikumine : 1. elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus) 2. haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline
· 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. · Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. · Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. · Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. · Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. · Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi
parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. - Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. - Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. - Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. - Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. - Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20
· Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist
mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva ülesanne saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline – tähtsam on rahvuslik olemine, kui riiklik kuuluvus. Ärkamisajal tekkinud eestlase seltsiliikumise hulgas oli suurim ülemaaline kirjanduslik–kultuuriline organisatsioon 1872.a. loodud Eesti Kirjameeste Selts – kujunes esimeseks kogu Eesti ärksamaid kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus; Viljandis ja Võrus. 1878-1882 trükiti Viljandis esimest Eesti poliitilist ajalehte „Sakala“. Jakobsoni surmaga, J.Hurda lahkumisega Eestist ja Jannseni halvatusega lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Oma osa oli sellel ka algaval venestusel.
Esitati kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks. 1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. ·Oskar Kallas- 1868-1946. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Ta oli 19201922 Eesti
aastal kuulus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse 7% inimestest. Tegelikult peaksid aga kodanikuühiskonna traditsioonid Eestis päris tugevad olema. Eesti riik on ju suuresti välja kasvanud kodanikuühingutest (Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, põllumajandusühingud jne). Eestlased suutsid rahvusliku ellujäämise nimel luua Nõukogude ajal edukalt toiminud seltsiliikumise ja selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu-tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva patriarhaadi meelne vene kirik.
Venestus Vene võimu tugevnemine 1880ndate lõpp. Sai alguse Aleksander III käsul. Valitsemiskorralduses: Balti erikord möödanik, kindralkubernerid vaid venelased, ametiasutustes vene keel, talurahvakohtud kaotati, omavalitsuste õigusi kärbiti. Koolikorralduses: Vene keel, TÜ venekeelseks, mitte vene õpetajad vallandati, tase langes. Ametlikus keelekasutuses: kõik muutus venekeelseks Kirikuelus: toetati õigeusukiriku tegevust Venestamise tingimustes tekkinud seltsiliikumise vormid: karsklusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid, rahvaluule kogumine Poliitiline ja majanduselu 20. sajandi alguses 20.saj alguses kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja
Rahvuslikus liikumises eristatakse erinevaid etappe.. 1) elitaarne etapp toimub rahvuse mõiste teadvustamine ning kujuneb välja rahvuslik eliit (kujunevad välja kirjanikud, kunstnikud, tippharitlased, kes hakkavad rahvust teadvustama). 2) haritlaste liikumine rahvusluse ideede propageerimisega hakkavad tegelema mõnevõrra laiemad ringkonnad nagu nt üliõpilased, kooliõpetajad, mõnikord on seda etappi nimetatud ka üliõpilasliikumise etapiks. 3) seltsiliikumise etapp rahvuslikku liikumisse lülituvad massid, põhisuunitlus on kultuuriline, tekib hästi palju erinevaid seltse, kas siis elukutse v tegevusalade järgi. 4) oma riigi loomise etapp poliitiline liikumine, tekivad erakonnad ja püstitatakse ka nõue rahvusriigi loomiseks ning selle etapi lõpuks on oma rahvusriigi väljakuulutamine (see on ülim eesmärk). Rahvusliku liikumise eesmärgid lisaks rahvusriigi väljakuulutamisele on... ..
(Nt. Venemaa, Türgi ehk Osmani ja Austria-Ungari) * Eesmärgid: -) Rahvuse, keele ja kultuuri säilimine; -) Rahvuskeelne haridus; -) Rahvusliku kõrgkultuuri loomine; -) Rahvusliku poliitilise ja majandusliku eliidi loomine; -) Oma riigi loomine. * Etappid: -) Elitaarne etapp kirjanikud, kuntsnikud jt huvituvad rahvusprobleemidest ning kujuneb välja rahvuslik eliit; -) Haritlaste etapp rahvulikud ideed levivad ka üliõpilaste ja õpetajate seas; -) Seltsiliikumise etapp ideed levivad massidesse ning luuakse massiorganisatsioone; -) Majandus-poliitiline etapp tekivad poliitilised erakonnad ehk parteid ja käiakse välja rahvusriigi loomise idee. Rahvusriigi moodustamine Saksamaa näitel * On kaks võimalust ühendamine ülalt ja ühendamine alt. -) Ühendamine ülalt ehk ühendajaks on mõni Saksa riik, kes ühendab teised riigid enda võimu alla. Nt. ühendajaks on Austria ja tekib Suur-Saksamaa või ühendajaks on
keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein, hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli,
Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse.
Jakobson püüdis eesti asja ajada toetudes poliitikale ja sotsiaalmajandusele, Hurt aga rääkis rohkem vaimust, haridusest, kultuurist. 1870-80-ndate vahetust on nimetatud rahvusliku liikumise haripunktiks. 1880. aastal saadi esimest korda raha sisse enam kui 10 000 rubla aleksandrikooliliikumisse. 1883 üle 14 000 rubla. Liikmeskond ka mitmetes teistel rahvusliku liikumise organistasioonides suurenes. Seltside tegevus aktiviseerus. EKS liikmeid üle 400 1880. aastaks. Seltsiliikumise elvanemise juurde kuulus ka liikmeskonna kasv ja tegevuse aktiviseerumine. Aastatel 1879 ja 1880 peeti järjestikku II ja III laulupidu. Maakohtades saab sel ajal alguse külaraamatukogude asutamine. Laulupidude juures tuleb mainida, et millegipärast ei toeta Jakobson neid ülemaalisi üldlaulupidusid. Ta ei arva nii üksinda, vaid neid on teisigi. Jakobson pakkus välja, et kohtadel võiks laulupäevi pidada. Jannsen on laulupeo vormi väga kõrgelt hinnanud. 1879 toimus Tartus
aastal kuulus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse 7% inimestest. Tegelikult peaksid aga kodanikuühiskonna traditsioonid Eestis päris tugevad olema. Eesti riik on ju suuresti välja kasvanud kodanikuühingutest (Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, põllumajandusühingud jne). Eestlased suutsid rahvusliku ellujäämise nimel luua Nõukogude ajal edukalt toiminud seltsiliikumise ja selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks. Venekeelse elanikkonna suhe kodanikuühiskonnaga on Eestis mõnevõrra teistsugune. Indust- riaalobjektidele saabunuile, garnisonides kasvanuile, ametiühingu tuusikutega vaba aega veetnu- tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu kirik.
annaabi.ee 
