Rahvusliku Liikumise eeldused ja tulemused (0)

Andra  Lepper 11B
m
  is olid rahvusliku liikumise eeldused ja tulemused  
Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni 
jõudis   see   läbi   balti-saksa   mõisnike,   kes   omakorda   jäljendasid   oma   kodumaal   toimuvat.   Eesti 
ajaloos räägime rahvuslikust  liikumisest  19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus 
venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks 
olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, 
Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade  otsustamisel (vallaseadus 1866)
Üheks rahvusliku liikumise  eelduseks  võib nimetada võimalust osta  talud  päriseks. Selline talude 
päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad 
ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja 
laenu ei suudetudki tagasi maksta. Need maad, mis jäid välja ostmata, anti rendile. Aja  pikku  sai 
taluperemeestest peamine majanduslik ja sotsiaalselt aktiivne jõud.
Enne talude päriseks ostmist vabastati vallakogukonnad mõisnike järelkoste alt ja neil oli võimalus 
ise kaasa rääkida ühiskondlikes, majanduslikes ja  kohalikes  küsimustes. Talupojad hakkasin ennast 
tähtsamatena tundma. Nad tundsid, et on isegi balti-sakslastega võrdsed. See andis aga kogu asjale 
hoogu juurde.
Rahvuslikus liikumises mängis väga suurt osa eesti seltsid. Neid hakati saksa seltside eeskujul 
looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid.  Viljandist  sai alguse 
Aleksandrikooli komitee, mis   hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis 
seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju.   Eesti Kirjameeste 
Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 
1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 
1000   lauljat   ja   pillimängijat.  Vanemuise   seltsil   ja    laulupeol    oli   suur   roll   Rahvusliku   liikumise 
arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol 
tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. 
Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V.  Jannsen  hakkas välja andma  Perno  
Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist 
peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris  maarahva  asemel 
Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle.
Andra Lepper 11B
   Carl Robert  Jakobsoni  välja antud „Sakala“ võitles rahva õigluse eest. Samuti said  ajalehes  sõna 
võtta Eesti tolleaegsed  kirjanikud .
Jakobson  oli   üks   eesti   haridusi   suureimaid   arendajaid.  Tema   koostatud   õpikud   mõjutasid   Eesti 
rahvakooli arengut. Jakobsoni võib pidada Eesti ärkamisaja tähtsaimaks tegelaseks. 
Venestamine   üritas   rahvusliku   liikumist   igati   maha   suruda.   Kehtestati   uued   reeglid, 
asjaajamiskeeleks sai vene keel, kõik pidid seda oskama. Ka koolid viidi üle vene keelsele õppele. 
Kasutuselt   võeti   kõik   eesti   keelsed   õppikud   ja   need   asendati   vene   keelsetega.   Uue 
rahvusliikumisena hakkasid  tekkima  karskusseltsid. Korraldati mängu ja peoõhtuid. Karskusseltsid 
olid ainukesed kohad, kus sai rääkida eesti keeles.
Nagu näha, siis on rahvuslikul liikumisel mitmeid  eeldusi . Minu arust on mõjuvaimad neist Seltside 
loomine, mis levis kiiresti üle kogu maa ja oli kõigile vastuvõetav. Samuti võib üheks parimaks 
eelduseks lugeda ajalehtede ilmumist, sest tänu nendele oli võimalik eesti rahvale teada anda, et nad 
on olemas ja seda ei tohiks häbeneda.