Kodutute loomade varjupaigad
Eestis
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
9. klass
Kristiina Mölder
Juhendaja Lia Viller
Töö eesmärgid
Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja
Eestis
Loomakaitse seadused ja organisatsioonid
Varjupaikade olukord
Isiklik kontakt loomakaitsjatega
Loomakaitse ajalugu maailmas
1824
Loomadevastase
Julmuse Ennetamise
Selts, London
1860
loomakaitseseltsid
mujal Euroopas
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristin Tamm
Õppematerjali autor
Keywords: game management, hunting, hunter, society, attitude, 4 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................6 1. Jahindus minevikus ............................................................................................................ 8 1.1 Jahindus Eestis ............................................................................................................. 9 2. Jahindus tänapäeval Euroopas .........................................................................................12 2.1. Euroopa riikide metsasus ja jahimeeste arv............................................................... 15 2.2. Jahindus Eestis tänapäeval.........................................................................................16 3
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik
Liivi sõda: 1. 1563 Kuressaare (hertsog Magnuselt saadi linnaõigused) 2. 1584 Valga (Stefan Batorylt saadi linnaõigused) 3. 1559 kaotas Vana-Pärnu linnaõigused (purustati Liivi sõjas) Pärast Liivi sõda ja Põhjasõda - paljude linnade allakäik (nt. Viljandi, Paide, Rakvere, Valga) 17. saj kaotasid mitmed linnad õigused: Viljandi, Paide, Rakvere, Valga Linnade seisund ebamäärane asehalduskorra kehestamiseni 1783 (maakonnakeskused said linnaõiguse > Paldiski, Võru). Eestis 12 linna, püsis Vene aja lõpuni. Asehalduskord > uued linnad: Võru, Paldiski. Suurim linn: Tallinn, Rootsi ajal Narva esiletõus. Keskaegne kaubandusvõrgustik kaotas tähtsuse. Välismaa kaupmehed (kohalikel aadlikel ülemerekaubandus väga piiratud) tõusid tähtsusesse (Põhja-Saksamaa, Inglismaa). Aadlikel ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis Balti kubermangude tollipiir. Väliskaubandus:
Edendamisgrupid · Kaitsevad üldisi huve · Nt Eesti Loomakaitse Selts 6 Struktuuri järgi · Institutsionaalsed · Assotsiatsioonid ja ühingud · Ajutised seltsingud Kaudne surve Otsene surve President Eesti Vabariigi presidendi valimine · President valitakse kas Riigikogus või valimiskogus. PS §79. Eestis pole Riigikogu senini presidenti valida suutnud. · Presidendiks kandideerija peab olema: o vähemalt 40 aastat vana, o sünnilt Eesti kodanik. PS §79 · Vabariigi President on Eesti riigipea (PS §77): o ühiskonnas huvide tasakaalustaja, o riigi tseremoniaalne esindaja. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. Põhiseadus § 81.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised.
SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500 EKR...................
Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda. Kohalik omavalitsus Kohalikuks omavalitsuseks Eestis on vald ja linn. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu elanike esinduskogu valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. See määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha oluliemaid kohalikku elu puudutavaid otsuseid, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning vastu võtta valla- või linnaeelarve. Valitsus vastutav peamiselt jooksvate ülesannete täitmise eest
rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum.[4] Rahvusliku liikumise algus 1950. aastateks põimusid Eestis rida erinevaid tegureid uueks kvaliteediks algas uus masside ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks. Suurt osa atendas selles J. V. Janseni tegevus. Vaesuse kiuste oli Jansenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnetsus tal 1857. aastal alustada uue ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus ,, Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid