Eesti muusika-ärkamisaeg (0)

Eesti muusika-ärkamisaeg       Kordamis küsimused 1) Millal oli eesti rahvuslik ärkamisaeg? Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et 
pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning 
õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt 
pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded.  Friedrich August  
Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. 
Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas 
paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele.
  3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu  (helilooja ja 
pealkiri)
Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli 
Johann Voldemar Jannsen. Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas 
kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind 
surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ 4) Miks oli üldlaulupidu Eesti kultuuris ja ajaloos tähtis sündmus? Sest see aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu 
edenemisele. 5) Nimeta Eesti ärkamisaegseid heliloojaid. Mis õppeasutuses nad said muusikalise  hariduse?
Miina härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, 
Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise 
hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August 
Saebelmann (1851-1911)
Ja nad omandasid oma  muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati 
kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid. Mis nime kandis see Tallinnas, mis  nime Tartus?
Seltsid koondasid enda ümber palju kultuurihuvilisi ja pärast esimest laulupidu 
muutus nende tegevus eriti aktiivseks.(Põhimõtteliselt teatrid). Tartus kandis see 
nime „Vanamuine“ ja Tallinnas „Estonia“.


8) Eesti esimene ooper – nimi ja helilooja  „Vikerlased“ (1928) autoriks oli helilooja Evald Aav. 9) Esimene sümfooniaorkester - kes asutas, kus ja millal  1900. aastal kutsus helilooja Aleksander Läte Tartus kokku Eesti esimese 
sümfooniaorkestri. 1908. aastal asutati see Vanamuise seltsi juurde.        
10) Eesti esimene ballett – nimi ja helilooja  „Kratt“ (1940, esietendus 1943) autoriks oli Eduard Tubin. 11)  Esimesed muusikakoolid Eestis   Tallinna Kõrgem Muusikakool (tänapäeval jagunenud kaheks:  Georg Otsa nimeline Muusikakool ja Eesti Muusika- ja 
Teatriakadeemia)  Tartu muusikakool