.. välimise kihi moodustab närvirakkude jätketest koosnev valgeaine · Vahendab informatsiooni paaju ja ülejäänud keha vahel · Juhib kaasasündinud (tingimatuid) reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se töödeldakse ning sealt liigub see uuesti mööda närve elunditesse tagasi
Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud moodustavad aferentse närvisüsteemi.
südametege vust. Seljaaju vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel,info liigub mööda seljaaju valgeainet peaajju ja tagasi.,Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi Mida kutsutakse reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. automaatne.
· Koosneb hall- ja valgeainest · Väljub 31 paari seganärve Seljaaju ülesanded: · Vahendab infot organite ja peaaju vahel. · Juhib kaasasündinud käitumist tingimatuid reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädas. PIIRDENÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma-närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse). 3) Seganärvid (juhivad närviimpulsse mõlemas suunas). Närviimpulss e. erutus on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliste ainetega
Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5
Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine. Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim
(REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele
5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus? Peaajus hallaine ümber valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras 7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad
Peaaju ka talletab infot. Seljaaju-ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahetele allumatuid liigutusi. 12. Kirjelda närviraku ja närvi ehitust ja talitlust! Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson ja mitu lühikest dendriiti. Närvi ehitus sisaldab kahesuguseid närvikiude: ühed juhivad närviimpulsse organitest pea-ja seljaajusse. Teised aga kesknärvisüsteemist elunditesse. 13. Kuidas omandab inimene uut infot, kui on teada, et närvirakkude arv ei suurene? Õppimise ja kogemustega luuakse närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid. 14. Nimeta peaaju osad ja nende ülesanded! Suuraju-juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju-kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu. Pikliaju-ühendab peaaju seljaajuga
peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaassündinuid käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole. REFLEKSID Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud
käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale
Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31
Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Närvirakkude jätked ei puutu omavahel kokku, erutus kandub edasi keemiliste ainete abil. Info liigub mööda närvirakke väga kiiresti ja täpselt, kuni 100m/s. Somaatiline närvisüsteem koosneb liikumis- ja meeleelundite närvidest
Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist
Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult
müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35 Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks
Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Peaaju jaotub osadeks: • Poolkeradeks,mis omakorda jaotub: • kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma
15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi.
müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa. Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi
dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites asuvate neuronite aksonid, mis sisenevad seljaajusse spinaalnärvi tagumise juure kaudu. Külgsammastes, mis on eristatavad seljaaju kaela- ja rinnaosas, paiknevad sümpaatilisse närvisüsteemi kuuluvad neuronid. Nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. 14 Valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliintupega aksonitest. Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise
jms). Väga harva võib healoomuline kasvaja muutuda halvaloomuliseks. Pahaloomulised ajukasvajad sisaldavad vähirakke. Pahaloomulised ajukasvajad on tavaliselt tõsisemad ja tihti eluohtlikud. Suure tõenäosusega kasvavad nad kiiresti ja tungivad ümbritsevasse tervesse ajukoesse või avaldavad sellele survet. Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid Ajukasvajate täpset põhjust ei tea keegi. Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud
on hiljuti tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ja pani puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kõõluste venitusetseptorid , t, jne. need annavad impulsi kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas kehalises situatsioonis. Hüpoteesiks oli, et me tajume retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit. kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida mehanismiga. näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese uuritav ongi 20 cm pikkune
Meenuta! Kesknärvisüsteem koosneb: ............................ ja ............................................... Peaaju koosneb .......... osast ja need on ........................, ............., ....................., ......................., ................................. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Närvirakkude jätked ei puutu omavahel kokku, erutus kandub edasi keemiliste ainete abil. Info liigub mööda närvirakke väga kiiresti ja täpselt, kuni 100m/s. Somaatiline närvisüsteem koosneb liikumis- ja meeleelundite närvidest
Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu.
Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine ...). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga. * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. Tasakaal, nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine, maitsmis ja temperatuur
Silma koopa kohal. Emotsionaalsed protsessid. 7. Mediaalne koor: jaotub allosadeks: a. Väli 4 motoorse piirkonna jätk (jala motoorika) b. Supplementary motor area (SMA), väljad 6, 8 – jalaliigutused, kõnemotoorika. c. Mediaalse koore sügavamad osad nt cingulus prk. on I funktsionaalse bloki funktsiooniga, seotud väga selektiivse aktivatsiooni ja pidurduse kontrolliga (ACG väljund liigutuskoorde ja seljaajusse; 2 suunalised seosed DL ja orbitaalse F-koorega; sisend taalamusest ja ajutüvest). d. Olulisi funktsiooni häireid ei järgne, heal juhul ainult vahetult peale õnnetust, ning see kõik paraneb, taastub. Neurotransmittersüsteemid: 12 a. Norepinefriin: ärkvelolek, autonoomse ja neuroendokriinse süsteemi regulatsioon a
13 - motoorne f, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks, inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. ★ Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ! Ajukoorest ja koorealustest moodustistest suunduvad seljaajusse IMPULSID, mis tagavad inimese liigutuse ja asendi, mööda kahte eferentset teed: 1) PÜRAMIDAALNE SÜSTEEM ● Püramidaaltrakt - otsene juhtetee koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. ● Põhitee inimeste tahteliste liigutuste juhtimises! ● Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. - selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd
Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse:
(viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. 39
(viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. Sensoorne on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne
Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine – asendub nt kogu käega haaramisega. • Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. • Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks. Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi
Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt närvilt, liigub närvipõimikusse ja sealt tagumisele juurele. Sealt seljaaju segmenti ning siis I neuroni kehale spinaalganglionis. Spinotalamiline trakt valu, temperatuuri, vähediferenteeritud valu närvierutuse juhtimine. Saab alguse II neuroni kehalt (seljaaju hallaine tagasarv) ristumine toimub 2-3 segmenti kõrgemal külgväät (valu, temp.) või eesmine väät (puutetundlikkus).
Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal – kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus)
Terminit "sarved" kasutatakse ristiläbilõike kirjeldamisel. Seljaaju kui tervikliku silinderja moodustise puhul räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Tagasammastes paiknevad sensoorsed neuronid, milleni ulatuvad spinaalganglionites asuvate neuronite aksonid, mis sisenevad seljaajusse spinaalnärvi tagumise juure kaudu. Külgsammastes, mis on eristatavad seljaaju kaela- ja rinnaosas, paiknevad sümpaatilisse närvisüsteemi kuuluvad neuronid. Nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. Lootestaadiumis on inimese seljaaju sama pikk kui selgrookanal. Lapse kasvades jääb seljaaju kasv pikisuunas luustiku kasvust maha ning täiskasvanul lõpeb seljaaju juba III nimmelüli kõrgusel. Sellest tulenevalt
Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast innerveerivatesse alfamotoneuronitesse. Põlverefleks on näide kõõlusrefleksist. Seda refleksitüüpi nimetatakse tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses talitluses. Lihasekäävidest lähevad venituse ajal seljaajju impulsid, mis põhjustavad monosünaptilise
•erinev tihedus •erinev asetus (nt.keelel) •adaptatsioon erinev: kiire (puudutusele, must/ valgele), aeglane (survele, värvidele) Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut • notsitseptiivsed e.valuretseptorid: a. PAG (periacqueductal gray matter) projektsiooniteed raphe’st (serotonin) axonid –mehhaaniline seljaajusse (5-HT blokeerib sünaptilist aktiivsust) –termiline Ajukeemia –keemiline ja a. Endorphins –vistseraalne stiimul Opioid retseptorid üle organismi ajus eriti neis pk.mis tegelevad notsitseptiive info
annaabi.ee 
