Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli riigihooneks määranud ning eelarvet ei oldud veel vastu võetud - kõik oli lahtine, kuid suhtumine oli siiski optimistlik. Haapsalu haridusinimesed kogunesid teist korda, et arutada teemadel nagu õppesuunad ja ajagraafik. Kolmandat korda koguneti juba siis, kui riigigümnaasiumi tulek oli kindel. Siis pandi paika ka plaanid munitsipaalvõrguga: kellest saab põhikooli uus direktor ja kellest moodustatakse uus töötajaskond. Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale
* Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla. * Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks)
..................................................................11 ..............................................................................................................................................11 5. Üldine ülevaade tööst...........................................................................................................12 5.5. Teised tööd.....................................................................................................................12 6. Klassijuhataja olemus varem................................................................................................ 13 7. Perekond...............................................................................................................................14 8. Pensionäri elu.......................................................................................................................15 8.5. Igapäevane tegevus..............................................................................
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku suhtes :D Ja ehk on noored veelgi aktiivsemad ja leidlikumad kui meie olime omal ajal. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? Vastus:Ei oska öelda, kuna endal on see klassiõhtute aeg ammu möödas. Kuna olen tudeng, siis meie nö klassiõhtud on nt peod klubides, v korraldatakse ühiseid spordiõritusi nt kepikõnd,
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1
................................................................ 19 3.1.Jalgsema järv......................................................................................................19 .................................................................................................................................20 Paistevälja-Jalgsema karstinõod...............................................................................20 3.2.Kahevenna kask. ................................................................................................21 4.Tänapäeva Jalgsema..................................................................................................22 4.1.Igapäeva elu külas.............................................................................................. 22 1.Intervjuu.................................................................................................................... 22 Kokkuvõte...........
Kui oled kiusatud kaaslase peale pahane ja leiad, et ta on selle ära teeninud ning sul on raske olukorda rahumeelselt lahendada, palu täiskasvanu abi. (Lasteombudsman, 2014) 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse? räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 (Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?) Mida teha? 1. Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see enam aidata
Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi. 8 klassi sellepärast, et sellel ajal kui Olav koolis käis oli direktor muutnud kooli 8 klassiliseks. Selline olukord oli umbes 3 aastat, misjärel tehti kool uuesti keskkooliks tagasi. Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile.
Arvo Junti 1 1 5 1 4 12 Ülle Aaskivi 0 1 5 0 6 12 Ain Tähiste 2 0 7 0 2 11 Tõnu Saarman 2 3 5 1 0 11 Hanno Schotter 0 3 3 5 0 11 Hillar Kalda 3 0 0 6 2 11 Heinz Valk 1 3 2 1 4 11 Andrus Ristkok 0 1 4 1 4 10 Priidu Priks 0 0 3 5 2 10 Peet Kask 0 0 5 0 5 10 Tõnu Anton 1 0 5 0 4 10 Andrei Prii 1 0 0 7 1 9 Jüri Kork 1 6 1 1 0 9 Rein Veidemann 0 6 0 1 2 9 Kalju Koha 0 0 1 6 2 9 Heldur Peterson 0 2 4 0 3 9 Heino Kostabi 5 3 8 Jüri Rätsep 0 1 1 1 4 7 Hillar Eller 1 2 2 1 0 6
.............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised......................................................
aasta Telefoninumbrid- +372 567 5678 (lugemist alustatakse tagant poolt, neli ja ülejäänud) Hinnad- EUR (valuuta lühend, seda ei tohi kasutada), euro või (eurotähis) on parem, 25 75 s, .- tähendab, et sente ei ole, 2,00 raamatupidamises Lühendite järgi punkti ei käi, väljaarvatud k.a (käesoleval aastal). Registrinumbri lühend: reg- nr ; registrikood: rg- kood ; arveldusarve (arvelduskonto on õige): ak ; käesoleval aastal: k.a ; arveldusaasta: aa ; artikkel: art ; sirka: ca ; direktor: dir ; esmaspäev: E ; eelarveaasta: ea ; eksemplar: eks ; elektronposti aadress: e-post, meil; käibemaksu kohustuslaste register KMKR, komplekt kmpl, linnaosavalitsus LOV, lugupeetud lp, ennem pigem, miljard mld, miljon mln, mobiiltelefon mob, nädal näd, nii-öelda n-ö, osakond osk, poolaasta pa, raamatupidamine rmtp · Koma ei käi pöördumise järele, ega kirja lõpus lugupidamisega järele.
julgeb ta tunnistada, et ma tõesti talle põhikoolis meeldisin. Nii noored poisid vist aga ei oska tüdrukutele muudmoodi läheneda kui kiusates ja naljatades. INTERVJUU PEDAGOOGIGA Raamatus "Vaikijate hääled" oli koolikiusamise ja koolivägivalla teemal tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga. Lühike kokkuvõte tema arvamusest ja kogemustest koolivägivallaga. Eestis korraldatud uuringud on näidanud, et koolivägivald on üsna tavapärane ja levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi.
Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures
eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12
Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs
Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega
Elumajas asus üks suur kamber, kus söödi, kaks väikest kambrit, kus magati, köök, sahver ja rehetuba. Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev. Talu juurde kuulus ka ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed õuna-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliväravas põline kask linnupesadega. Väravast väljas oli veel sepapada ja koppel hobuste, lehmade ja lammaste jaoks. Toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel aga püherdasid seal sead. Tagaõuest voolas läbi kiire oja, mis tegi põliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vähe, et kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal
- Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi
(2-4 vaba rida) Võttes aluseks Haridusministri 03.09.2008.a. määruse nr 15 ,,Õppetoetuse määramine õppeasutustes" paragrahvide 17 ja 20 punkti 13 alusel: (üks tühi rida) 1. Määran Martin Lepale õppetoetuse. (üks tühi rida) 2. Toetuse üle kanda õpilase arvelduskontole. Tähtaeg 10.09.2008. (üks tühi rida) 3. Tunnistan kehtetuks osakonnajuhataja 5. jaanuari 2007. a käskkirja nr 10 ,,Toetuse määramine". (kaks tühja rida) (allkiri) Kaupo Kask Õppeasutuse direktor 23 Lidia Feklistova 5.2 Korraldus Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
hindamistulemused, töövestluse kokkuvõtted, äraütlemiskirjade kuupäevad- et vältida hilisemaid vastuolusid ja pretensioone. Samuti rakendame võrdse kohtlemise printsiipi kandidaatidega suhtlemisel, et meie otsus lõppvaliku kandidaadi üle oleks õiglane. Värbamisprotsess: 1. Värbamisvajaduse selgitamine 2. Kuulutamine: meie ettevõtte sisevõrk, stend, tuttavate-tuttavad, Töötukassa, ametikoolide karjäärilistid ( nt Põltsamaa ametikooli koduleht/karjäärilist http://www.pkpk.ee/?pg=/82992&l=et), kuulutustetulbad külastendidel, bussijaamades, poodides. 3. Eelvalik laekunud kandidaatide CV-de ja kohapeal täidetud ankeetide põhjal. 4. Kutse intervjuule (telefoni teel). 5. Silmast- silma intervjuud selgitamaks välja, milline inimene oma olemuselt ja põhiväärtustelt on. 6. Taustauuringud (vajadusel). 7. Proovipäevad. 8. Lõppvalik ja lepingu sõlmimine.
teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui keegi sinusugune astuks vahele, et kiusamist peatada. TEE KINDLAKS, ET LAPS, KEDA KIUSATAKSE, RÄÄGIB SELLEST TÄISKASVANULE. Paku end temaga kaasa minema. Kui ohver ei taha sellest kellelegi rääkida, siis paku end sellest kellelegi rääkima. KAASA JUHTUNUSSE nii palju inimesi kui võimalik, sealhulgas sõbrad, teised klassikaaslased, õpetajad, koolinõustajad ja direktor. SEISA VASTU, MITTE ÄRA HOIA END EEMALE! Lapsed saavad üksteise eest seista, kui nad näevad kiusamisjuhte ja sekkuvad. Ära püüa kakelda inimestega, kes teisi kiusavad - see teeb alati olukorra veel hullemaks. Lihtsalt mine selle inimese juurde keda kiusatakse, räägi temaga ja jalutage koos minema. KEELDU ÜHINEMAST KIUSAJATEGA JA ÄRA PASSI KA NIISAMA PEALT. Kiusaja vajab pealtvaatajaid. Pealtvaatajaks jäämine annab talle võimu. Võta
Ethan polnudki märganud , et nende juttuajamise ajal on nad jõudnud juba istuda elutoa diivanile.Diivan oli pehme ja valged värvi. Poisil hakkas Helenast kahju ning ta võttis teda kaissu.Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..
veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63. 10 Segavaks osutub meediumi keelekasutus. Ju siis püüab eriti ajaleht ja muugi argise, so kõnekeelse keelekasutuse abil lugejaid juurde meelitada. Kahjuks eeldatakse, et vähenõudlikke keelekasutajaid on rohkem kui nõudlikke. Ehk võib mingil määral
3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest: Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad filiaal firma koht dokument hind kvaliteet direktor perekonnanimi koosolek tramm toodang ettevõte Vene keeles on hulk sõnu, mille lõpus on . Need sõnad võivad olla kas mees- või naissoost. Kuude nimetused, elukutsed ja ametinimetused on reeglina meessoost sõnad. Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad päev öö jaanuar kõne
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga. Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama. Mõne aja pärast selgus, et Mirdi kooli direktor ühel päeval Mirdi kodus, siis sai ta suure üllatuse osaliseks, sest ema ja direktor said hästi läbi ja hakkasid üha rohkem suhtlema. Vahepeal saab pidudel Mirt Roniga rohkem tuttavaks ning ta otsustab Ronanit ka oma vennale ja emale tutvustada. Paraku tunne Mirdi vend Henri Ronani ära, sest mõni päev ennem oli Henri saanud kõvasti peksa kellegi käest, kes oli pilves olnud. Ja kui Henri tunneb Ronani ära, siis poiss ka tunnistab oma tegu ja lahkub vaikselt. Mirdil on keelatud temaga
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..........................................................................................................8 2.2. He
Viimaks arvas ta tarvilikuks lausuda: ,,Vene keelt oskan ma rohkem, seda olen ma kauem õppind." Aga see ei huvitanud vanahärrat nähtavasti põrmugi. Ta küsis: ,,Isal on talu?" ,,Jah," vastas Indrek. ,,Suur talu?" päris vanahärra. ,,Suur küll, aga halb, ei tee midagi sisse," seletas Indrek, sest tal tulid voorimehe sõnad meelde: ,,Hoia rahakotti" ja ühes nende sõnadega alles taipas ta õieti, et tema ees seisab ju härra Maurus ise. ,,Jajah, nojah, muidugi, ei tee midagi sisse," oli direktor nagu nõus. ,,Kui palju isa raha kaasa andis?" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Aleksander Abel oli klarnetimängija
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
