Haldjatants kokkuvõte (2)

Haldjatants
Katrin Reimus
Tänapäev, 2003
Tegelased: Politseinik , peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia , Kristiina isa Vello , Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika , Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika , uus klassikaaslane Argo , Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi.
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab , et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana toob talle selle nuku ning Kristiina ei taha, et ta õde peaks pettuma.
Kristiina on üldiselt tubli ja korralik tüdruk, tal on koolis head hinded ja ta käitub enamasti hästi. Talle ei meeldi, kui kellelegi tehakse ülekohut või käitutakse halvasti ja kakeldakse, näiteks kui Argot süüdistati raha varguses, kuigi ta ei olnud tegelikult milleski süüdi ja seda tehti ainult kiusu pärast, siis sai Kristiina pahaseks ja kutsus ruttu Sveni appi. Ta ise vastab aga alati samaga, kui keegi talle halvasti ütleb või norima tuleb. Ta on abivalmis ning hea südamega. Ta oskab ka lastega käituda ja vastutada oma väikese õe, enda ja isegi oma ema eest, näiteks ostis ta alati ise süüa, pani raha kõrvale ja maksis õe lasteaia arvegi ära. Ta jõuab teha palju asju korraga ning on väga täiskasvanulik, kuigi ta tahaks olla hoopis tavaline laps ja teha tavalisi asju, mida temavanused teevad.
Triin on samuti hea õpilane ja korralik tüdruk. Ta on väga aktiivne, võtab paljudest asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud.
Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi. Ta ei vaata tüdrukuid selle järgi, kui ilusad nad on, teda huvitab rohkem nende iseloom ning ka seetõttu on ta teistest poistest erinev. Tal on väike õde ja vend ning ta saab väga hästi lastega läbi. Ta on hea ja abivalmis ning suhteliselt mõistev inimene.
Kuigi selles raamatus oli ka ilusaid hetki, oli see enamjaolt siiski suhteliselt kurb, sest mured aina kuhjuvad ja tundub, et ei ole enam mingit väljapääsu ja lahendust nendele probleemidele. Õnneks on lõpp väheke helgem ja lootustandvam. Teoses ei ole eriti kirjeldusi, pigem on rohkem tegevust ja emotsioone. Autor eelistab rohkem kõnekeelt ning teos on kirjutatud peategelase (Kristiina) mõtisklustena. Autor näitab oma suhtumist toimuvasse peategelase mõtete ja arvamuse kaudu.
Minu arvates on see raamat väga hästi kirjutatud, sest see on väga kaasahaarav, nii et ka lugeja saab elada sisse kõigesse, millest selles raamatus juttu on. See on ka väga huvitav ja räägib probleemidest, mis on tänapäeval väga levinud ja millele on raske abi leida. Teosest võib leida päris mitu sõnumit, millest kindlasti üks on see, et tuleb märgata enda ümber olevate inimeste muresid ja raskusi ning neid aidata, ning teine, et see, millises peres sa oled sündinud (nt joodiku lapsena), ei näita üldsegi, milline sa oled. Samuti kaob ka seda lugedes ära isu viriseda oma elu ja väikeste murede üle, nagu me seda tihti teeme, sest need tunduvad järsku nii tühiste ja naeruväärsetena. Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud.
Raamatu sisu punktidena:
1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele.
2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell.
3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa . Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime.
4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa.
5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas . Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema.
6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila , punane “ Opel !), aga pärast palusin vabandust ja olime jälle sõbrad edasi. Kahjuks oli kätte jõudnud päev kojusõiduks.
7. Koju jõudes oli emal juba palju parem ja ma rääkisin talle oma puhkusest. Ka ema oli omale puhkuse võtnud ja imekombel mainis ta isa nime.
8. Läksime Triinuga randa, kus Triinul päikeseprillid ära varastati. Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale , et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa , kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud.
9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema.
10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama .
11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju . Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema.
12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem.
13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel.
14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi.
15. Ühel õhtul nägi Sven, et mu ema on joodik ja me läksime minu pärast lahku, Sven tegelikult ei tahtnud lahku minna. Annika võrgutas Sveni, aga Sven ajas ta ära.
16. Esimesel vahetunnil jooksin ruttu klassist välja, aga Sven tõmbas mind varrukast ja küsis, mis mul lahti on. Ma jooksin kooli tagaküljele nutma, klassikaaslased tulid sinna ja ma jooksin koju.
17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni.
18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind.
19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud.
20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe.
21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni.
22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid.
23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt.
24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit.
25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit.
26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb.
27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära.
28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind.
29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale.
30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema.
31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid.
32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis.
33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas .
34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda , sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus.
35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära.
36. Sven kutsus mind kooli jõulupeole, aga ma ei olnud nõus.
37. Proovisin õele maskeeritult nukku varastada, aga ma jäin Martini emale vahele ja turvamees püüdis mind kinni.
38. Triinu ema viis mind sealt ära, Triin oli mu õel järel käinud ja isa oli mind otsimas käinud. Isa jättis Argo juurde kirja.
39. Kirjas palus isa meilt andeks ja kutsus mind ja mu õde Prahasse. Ümbrikus oli ka 2000 krooni ja kirjas käskis isa selle eest jõuluõhtu korraldada. Läksin poodi ja ostsin endale kampsuni, õele nuku ja emale hõbedast kõrvarõngad ja mandariine. Veel ostsin ka jõuluõhtuks midagi maitsvat süüa.
40. Oli jõuluõhtu. Argo tõi meile kuuse ja kinkis mulle kaelaketi ja Jannule nukuvoodi, mõlemad oli ta ise meisterdanud. Tuli ka Argo vanaema, kes meile kooki tõi. Triinu isa mängis meile jõuluvana. Lõpuks tuli ka Sven, kellega ma uuesti käima hakkasin.
41. Käisime Jannuga ema juures ja ma karjusin seal oma tunded välja.
42. Sven tuli koos Tiiu ja Taaviga minu juurde ja me hakkasime koos lummememmesid ja taatisid valmistama. Siis tulid Riks ja Jürgen aia taha kõõluma ja irvitama. Sven suudles mind nii pikalt, et oleksin peaaegu minestanud.
Lühike lisakokkuvõte:
Realistliku noortejutustuse „Haldjatants” minategelane on 15-aastane Kristiina, kes peab olude sunnil olema täiskasvanu – tema isa on pere juurest ära, emal on küljes viinaviga ning väike õde vajab hoolitsust ja tähelepanu. Rahanappuses astub Kristiina meeleheitliku sammu. Kas see muudab olukorra veel hullemaks või pöörduvad asjad lõpuks ometi paremuse poole? Raamat on kirjastuse Tänapäev 2003. aasta noorsooromaanivõistluse võidutöö.
Mõtteid teistelt Haldjatantsu kohta:
tigercreature: See on hea raamat...soovitan kõigile. Ei ole eriti paks raamat nii, et ära ei tüdine. See raamat paneb mõtlema elu üle järele
superT: Ma lugesin ka seda raamatut. Kerge lugemine oli, lugesin selle ühe koolipäevaga läbi. Selline tüüpiline pubeka kirjandus, ei olnud midagi erilist, aga mitte ka väga hull.
raamatukoi:
palun teid hea foorumirahvas, kui leiate natuke aega, tehke palun kokkuvõte sellest raamatust, mis seal sündis jne. mul on ülehomme koolis töö selle raamatu peale, kui võtsin raamatu alles täna ja homme mul pole võimalik seda lugeda, niiet palun olge head ja aidake..