Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seksuaalsus imiku- ja lapseeas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaalsus, elukuu, lapseeas, sigrid, mariliis, imikud, hooldaja, nais, tekkima, valitseda, imikueas, usaldama, mõnu, lähedane, beebide, tervete, eelduseks, täiskasvanueas, kompimine, haistmine, asjana, eneserahuldamine, niimoodi, pidamaLoomulikult on aju arengus protsesse, mis iseenesest toimuvad, aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega.
Kahe viimase kuu jooksul on loote normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu olulist suurenemist ning sünd peaks aset leidma üheksandal kuul. Meelemürgi nagu kokaiin, raseduse ajal rohke alkoholi tarbimine ja pidev suitsetamine on riskitegurid, mis ohustavad tervet sünnieelset arengut. Traditsioonilistes ühiskondades on imetamine imiku ellujäämiseks eluliselt tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet.
.107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134 Muud lähedased..................................................................................................136 Vanema puudumine (kaotus)..............................................................................140 Perekliima....
looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma. · SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon, mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur
lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses. Lapse ja tema hooldaja vahele tekib usaldussuhe. Tavaliselt on seotussuhe ema ja lapse vahel, kuigi see ei pruugi alati nii olla. Lapsed loovad suhet paremini inimesega, kes temaga mängib ja suhtleb rohkem, kui mõni teine isik. Seotussuhete uurimiseks tegi aastal 1978 Ainsworth katse, mida nimetati „Võõra situatsiooni katseks“. (lk 90-94) Kaksikute uurimused on teinud kindlaks, et seotussuhtel on väga väike mõju geenidega. Ema ja lapse
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just
Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste. Assotsiatsioon->tunne, mõte->arengu nimel kasutamine. Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks. Tasu ja karistus- Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik. Proovivad vältida karistust, füüsilise karistuse tagajärjel võib tekkida tahtmatus - karistuse
Liigse järelandlikkuse näitajad: · Vanemad teevad lapse eest asju, mida peaksid nad ise tegema või oskama · Lastele ei panda koduseid kohustusi · Lapsed saavad endale kõik riided, mida tahavad · Tagatud on igasugused privileegid · Muretsetakse liiga palju mänguasju · Antakse liiga palju vabadust · Vanemad lasevad lastel peres juhtida ja valitseda · Vanemad on üliarmastavad ja püüravad liiga palju tähelepanu · On olemas reeglid, aga lapsed ei pea neid täitma · Vanemad korraldavad kogu lapse aja ära(rennid,laagrid,tunnid jne) · Laps veedab liiga palju aega üks ja liiga vähe aega vanematega Liigse järelandlikkuse seitse ohtu Lastel, kellele liigselt järele antakse, võib tekkida lapsepõlves või täiskasvanueas probleeme. Neil võib olla:
Seda ei peetud oluliseks. Laps oli väike täiskasvanu, neid toideti ja lasti kasvada, muud midagi. Lastesse suhtumine muutus pidevalt kuigi pikalt põlati vallaslapsi. Keskajal oli vallaslastesse suhtumine väääga negatiivne. Ristiusk hakkas sisse tooma seda, et laste hinged on puhtad ja et neid on võimalik õigele teele pöörata, ehk siis oluline on ka hingeline harimine. Hakati tasapisi keelama alla 12-aastaste laste abiellumist. Kuskil 16-17 saj. hakkasid tekkima tähelepanuväärsed muutused. Hakati kirjutama lastehaigustest. 1545 kirjutati esimene lastehaiguste õpik (T. Phayre). 1632 ilmus Komensky "Ema kool". Komensky kirjutas oma raamatus seda, et ema peab oma last hoidma, et lapsel on emotsionaalsed vajadused ja ema peab suutma seda tagada. 17 saj paiku hakati lubama alla 7-aastasi lapsi matta vanemate kõrvale ja korraldama tseremooniaid. Feodaalajastust tööstusele üleminekul oli toidupuudus karm. 19 saj
(Koera katse - treeniti koera ja kui käis vile, teadis koer, et saab süüa) John Broadus Watson (1879-1957) Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine - õpetada kartma stiimulit, mida tavaliselt ei kardeta. Tulemus: saame õpetada käitumist. Põhines Lock`i peal. Eitas pärilikkust - suurem mõju keskkonnal; saame keskkonna ja õppimise teel teha tervest inimesest ükskõik kelle. Parim materjal, keda uurida, on imikud. Viha, hirm, armastus - emotsioonid tekivad stiimulite abil. Töötab käitumuslik jälgimine Töötas ka reklaami valdkonnas - oli edukas; tõi sisse reklaami klassikalise (emotsionaalse) tingimise ja kuulsate inimeste näod 18.02. Klassikaline tingimine: Tugev heli - tingimatu stiimul hirmu tekitab heli - tingimatu reaktsioon valge rott - tingitud stiimul hirm valge roti vastu - tingitud reaktsioon
. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994)
s.o. nagu lasteasutustes. Bowlby- uuris ka haiglase pandud lapsi ja toob välja sarnased etapid: 1. protest- nutavad, kisavd, taovad pead vastu seina, keelduvad reageerimast ükskõikkelle hoolitsuskatsetele 2. meeleheide- laps kaotanud igasuguse lootuse. Nutavad monotoonselt, nutu möödudes väga endasetõmbunud ja vaiksed. 3. eraldatusega leppimine- hakkavad arvestama ümbritsevate inimeste tähelepanuga ja näivad oma õnnetusest toibunud olevat. Hooldaja külastamisel reageerivad eraldatusega või isegi huvi puudumisega nende vastu. Last ei tohi lasta nutta, vaja vaigistada. Muidu tekib nn. "kokkuhoiu hoiak" , s.t. ei tasu nutta ja järgneb emotsionaalne tuimus. Ema kaudu peaks õppima ka negatiivseid tundmusi, siis ei pea karistust kiusamiseks. MÄLU. Varasemad avaldused on esimesed tingitud refleksid, kuid need lühiajalised ja ununevad ruttu. Ema võib ununeda 3-4 nädalaga. Kogunevad esimesed
suudab laps aru saada, mis on täitsa sarnane algsele ◦ kõige pealt õpib laps suhtlema teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks (egotsentriliseks kõneks) ◦ lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga Kaasaeg ja Piaget' teooria ◦ Sensomotoorne faas: ◦ imikud tajuvad küll objektide püsivust (Bower 1971) ▪ nt pandi kardina taha kaks mänguasja, kui kardin eest tõmmati ja seal ainult üks mänguasi oli, oli laps üllatunud (vaatas pikemalt kui juhul, kui mänguasjade arv samaks jäeti) ◦ Baillargeoni (1991) – imikud eristavad nähtamatust ja haihtumist ▪ nt kaks mängujänest, üks pikkade, teine lühikeste kõrvadega, pandi majas liikuma, pikka
vahel vaja ravida pigem vanemaid Häirete klassifikatsioon Milleks üldse klassifikatsioon? info mingi kindla probleemi tüübi kohta epidemioloogilise info koondamine ühine keel uurijatele ja klinitsistidele ·RHK 10 (ICD 10, 1993) ·DSM IV (1992) ·DC:03 (1994) Lapse- ja noorukite häirete klassifikatsioon RHK 10s lastega seotud dgn. kategooriad Psüühilise arengu spetsiifilised häired Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häired Teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises vanuses Laste diagnoosimisel silmas pidada: lapsed muutuvad kiiresti kiire muutumine (käitumise muutus, mis ei sobi ühegi kategooria alla või sobib korraga mitme alla) Psüühilise arengu spetsiifilised häired Häirete ühised tunnused Avalduvad juba imiku või lapseeas Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus
ta tähele paneb, et ta pole emaga üks ning et ta ei saa oma mõtetega tema üle valitseda. Teiselt poolt hakkavad seda kõrvale tõrjuma piirangud, mida vanemad lapsele seavad. Vanemad hakkavad lapse toiminguid kontrollima ja juhtima ning too kogeb, et kõike ei olegi enam võimalik teha. Kui piirangute seadmises pole järjekindlust ja laps saab jonniga alati oma tahtmise, siis säilib ta väärkujutlus oma kõikvõimsusest ja oskusest maailma valitseda. Liiga kaua püsiv ekslik kõikvõimsustunne takistab realistliku ja terve eneseväärikustunde kujunemist. Sümbiootiline järk ja nartsissistlik hälve Mida raskemakujulise psüühilise hälbega on tegemist, seda varasemasse arengujärku ulatuvad selle juured. Laps, kelle suhted emaga katkestati liiga vara, reageeris algul ägedalt, protestis ja tahtis ema tagasi saada. Seejärel valdas teda lootusetus, mis vähehaaval muutus emast sõltumatuseks
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks.
midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
erinevate laste tüüpide arvestamine eelneva kogemuse mõtestamine isiklikus plaanis tagasisidestamine Usaldus Armastus ja aktsepteerimine Lahutuse poolt ja vastu Pigem lahus, kui koos ja nääklevad Laste nõusoleku küsimine vanema juurde jäämisel Ära anna liiga lihtsalt alla Ennatlikult lapsega tegelemine, psühholoogi abi TEINE SEMINAR 11-kuustena püüdsid imikud viis korda suurema tõenäosusega luua kontakti eakaaslasega, kui nad suhtlusest välja arvati, ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist.
SOTSIAALNE ARENG Piaget’ järgsed seisukohad Margaret Donaldson: Lapsi tuleks testida ülesannetega, mille sõnastus on lapsele igapäevaelust tuttav Hughesi katse lapseea egotsentrismist: 3,5aastased lahendavad 90% kordadest ülesande õigesti Cox: erinevate perspektiivi määramise ülesannete erinev raskusaste, nt kas objekti esi- ja tagakülg on selgesti tuvastatavad Vaimuteooria o Arusaam teise inimese kavatsusest: 6kuused imikud mõistavad teise inimese käitumist lähtuvalt tegevuse eesmärgist, mitte tegevusest iseeneses (Woodward, 1998) o Arusaam teise inimese eelistustest: 18kuused lapsed teevad näoväljenduste põhjal järeldusi teise inimese toidueelistuste kohta ning pakuvad teisele toitu vastavalt teise mitte enda eelistusele o 3aastane mõistab, et inimese tegevus ei sõltu ainult nähtavast ja
kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab; Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste
2. Anaalne faas naudingu saab potil käimisest asendub passiivsus aktiivsusega, eesmärgiks saavutada iseseisvus ja enesekontroll, eneseteadvustamine, objektiivsus 3. Falliline faas nauding genitaalide kaudu peaks õpetama toime tulema sisemiste ja välimiste implussidega 4. Latentne faas tuleb tunnete reluleerimise oskus, idi reguleerimine 5. Genitaalne faas seksuaalsus välja kujunenud Laps peab igas astmes lahendama konflikti ego ja idi või superego ja idi vahel piirangute ja rahulduse tasakaal tagab astme läbimise Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised
Mitmikrasedus riskid suuremad Keskkondlikud tegurid (füüsilised)- avalduvad mõju hilisemas elus Elu käigus manustatavad ained - toiduna, joogiveena, ravimitena, mõnuainetena. Õhusaaste tähelepanu ja käitumishäiretega seostatud Radioaktiivne kiirgus Elektromagnetväli Müra liigne vali heli kuulmisprobleemid Keskkondlikud tegurid (sotsiaalsed) Derivatsioon varases lapseeas o Keskkondlik o Emotsionaalne lapsega ei suhelda Sotsiaalsed normid ja kasvatus Düspedagoogika valesti õpetamine, st lapse vajadustele mitte vastavat õpetust Koosmõjus geneeriliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi. Keskkonna olulisus Keskkond võib olla olulisim lapse probleeme põhjustav faktor. Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetas maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist.
Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. 3.2.4. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg Ludus mänguline, naljatlev armastus Storge sõprusel põhinev armastus
näen tagajärge). Kokkuvõtteks peamised koolkonnad mis tekkisid: biheviorism, sotsiobioloogia, ja etoloogia. Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon. PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal Lapse arengu näitajad elukuude kaupa 1.kuu Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu) Hoiab istuli tõstetuna pead (1-2 kuu) Häälitseb Sümmeetrilised liigutused (1-3 kuu) Naeratab spontaanselt (1-1,5 kuu) 2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu)
· falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist * Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma
annaabi.ee 
